lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-37647/16

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 18.09.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-37647/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.09.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2966
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Deniss Minzatov

Määruse tegemise aeg ja koht

18. september 2013, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-37647

Tsiviilasi

GO Agency OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja, võlnik: GO Agency OÜ (RK 12148498; asukoht: Rahu 46-57, Narva linn, Ida-Viru maakond) Avaldaja seaduslik esindaja: Georgi Kuprašvili (IK XXX, e-post: XXX) Ajutine pankrotihaldur: Robert Sprengk (IK XXX, e-post XXX)

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada GO Agency OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril Robert Sprengkil kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates lõpetada juriidiline isik GO Agency OÜ ja likvideerida likvideerimismenetluseta.
3.Vabastada ajutine pankrotihaldur Robert Sprengk GO Agency OÜ pankrotimenetluses tema ülesannetest pärast GO Agency OÜ likvideerimise läbiviimisest.
4.Määrata GO Agency OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liige Georgi Kuprašvili.
5.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
Määrata ajutise halduri tasu suuruseks 650 (kuussada viiskümmend) eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 214,50 eurot (kakssada neliteist eurot ja 50 senti).
6.Hüvitada riigi vahenditest Robert Sprengkile ajutise halduri tasu summas 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot ja sotsiaalmaks summas 131,01 eurot (ükssada kolmkümmend üks euro ja 1 sent), mis kuulub välja maksmisele Robert Sprengk pangakontole nr XXX.

2-11-19033

7.Mõista GO Agency OÜ-lt välja Robert Sprengk kasuks ajutise halduri tasu ja sotsiaalmaksu katteks 336,49 eurot (kolmsada kolmkümmend kuus eurot ja 49 senti).
8.Avaldada teade pankrotimenetluse raugemise tõttu lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotiseaduse § 29 lg 4 alusel.
9.Saata määrus menetlusosalistele, Viru Maakohtu registriosakonnale ja Riigi Tugiteenuste keskusele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale pankrotimenetluse lõpetamise osas võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohtumääruse peale pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. Määruskaebusi ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohus algatas 15. augusti 2013 määrusega GO Agency OÜ pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks pankrotihaldur Robert Sprengk, kes esitas 27. augustil 2013 aruande taotlusega ajutise halduri tasu kindlaksmääramiseks. Kohus on tsiviilasja arutanud 28. augusti 2013 kohtuistungil (tl 44-46). Avaldaja jäi pankrotiavalduse juurde ning ajutine pankrotihaldur jäi esitatud aruande juurde. Ajutine pankrotihaldur leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankroti väljakuulutamata raugemise tõttu ja tegi ettepaneku deposiidi määramiseks. Kohus määras 29. augusti 2013 määrusega (tl 47-49) GO Agency OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks deposiiti. Teade kohtu deposiidi määramise kohta ja ettemaks deposiidi tasumiseks hiljemalt 16. september 2013 avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 29. augustil 2013 (tl 51).

2(10)

2-11-19033 Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul deposiiti kantud ei ole.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

Ajutise halduri aruande (tl 38-43) kohaselt on pankrotiasja menetlemise käigus GO Agency OÜ (edaspidi võlgnik) osas ajutise halduri poolt tuvastatud ja tehtud alljärgnevat:

1.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotimenetluse ettevalmistamisel
1.1.Suheldes võlgnikuga Nõutud võlgniku juhatuse liikmelt andmed võlgniku viimaste majandusaastate tegevuse kohta ning tehingute ja toimingute kohta, mis on tehtud, andmed kehtivate lepingute kohta; andmed töötajate kohta, andmed kohustuste kohta, andmed vara kohta ja andmed võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjuste kohta, andmed raamatupidamise korraldamise kohta jne. Võlgniku juhatuse liikmelt e-posti ja telefoni teel saadud info põhjal: võlgnik ei tegutse, võlgnikul vara puudub, võlgnikul on kohustused endiste töötajate ees ning maksuvõlgnevused. Võlgniku juhatuse liige esitas ajutise pankrotihalduri poolt nõutud andmed. Võlgniku juhatuse liige esitas 2011 ja 2012 aasta-aruanded ning seisuga 11.07.2013 koostatud bilansi. Võlgniku juhatuse liige esitas andmed võlausaldajate (töötajad) kohta ning andmed Võlgniku osas toimunud töövaidluse kohta. Muid nõutud andmeid (osanike otsused, varade loetelud, finantsanalüüsid, lepingud jne) ei esitanud, kuid teatas, et need puuduvad.
1.2.Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördus haldur erinevatesse registritesse, krediidiasutuste ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et
1.võlgnik omab XXX arvelduskontot XXX, rahalised vahendeid 15.08.2013.a. seisuga –2,44 (negatiivne) EUR. Konto broneeritud 2,56 EUR. Konto on arestitud.
2.Teistes Eestis tegutsevates pankades võlgnikul arvelduskontod ja kliendisuhted puuduvad.
3.Liisingettevõtjate ees kohustused puuduvad.
4.Võlgnikul võlgnevus riiklike maksude osas 2188,72 EUR, millele lisanduvad viivised

539,27 EUR.

5.Vararegistrite andmetel ei ole võlgniku nimele registreeritud kinnisasju, ehitisi kui vallasasju, ega sõidukeid.
6.Võlgniku suhtes algatatud üks täitemenetlus. D J nõue summas 831,08 EUR.
1.3.Üldandmed võlgniku kohta Võlgniku registrikanne tehtud 18.08.2011.a. Võlgniku juhatuse liige alates nimetatud ajast kuni käesoleva ajani on Georgi Kuprašvili, kes on ka ainuosanik, osa nimiväärtusega 2500 EUR. Võlgniku tegevusalad:

ehitiste viimistlustööd

Võlgnik on esitanud registrile 2011 ja 2012 majandusaasta aruanded. Käesolevaks ajaks võlgniku tegevus lõppenud. Majandustegevus lõppenud 2012 aastal. Võlgniku juhatuse liikme kinnitusel on raamatupidamise dokumendid tema käes hoiul.

3(10)

2-11-19033

2.Võlgniku varaline seisund Ajutise haldur ei ole suutnud välja selgitada piisava vara olemasolu, mis võimaldaks tasuda võlausaldajate nõuded.

VARAD:

Kassa jääk puudub. Pangaarvetel Võlgnikul rahalised vahendid puuduvad. Ajutine pankrotihaldur pole suutnud tuvastada muu vara olemasolu. Ka võlgniku juhatuse liige pole avaldanud muu vara olemasolu ning on kinnitanud, et see puudub. Võlgniku juhatuse liikme kinnitusel puudub vara, millel oleks väärtus ja mille arvelt saaks võlausaldaja nõudeid rahuldada. Muu vara olemasolu ei ole tuvastanud ka ajutine pankrotihaldur. Ajutise halduri hinnangul VARASID 0 EUR.

KOHUSTUSED:

1.Võlgnevused töötajate ees. Võlgniku poolt esitatud võlgnevus 10 töötaja ees summas 4189,69 EUR. Lisandub Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 21.09.2012 otsusega välja mõistetud tasude (töötasu, päevarahad, sõidukulu) võlgnevus summas 831,08 EUR D J ees. Kokku töötajate ees võlgnevus 5020,77 EUR.
2.Võlgnikul võlgnevus riiklike maksude osas 2188,72 EUR, millele lisanduvad viivised 539,27 EUR. Kokku 2727,99 EUR.
3.Võlgnevus XXX ees kaardihooldustasu osas summas 2,56 EUR. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt KOHUSTUSI vähemalt 7751,32 EUR. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad varasid, seda vähemalt summas 7 751,32 EUR. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu, selgitanud välja, et puuduvad vahendid ulatuses, mille arvelt võlgnevusi tasuda. Võlgnikul puudub ka võimalus teenida rahalisi vahendeid majandustegevuse jätkamisega, et tasuda võlgnevusi. Ajutise haldurile esitatud informatsiooni kohaselt ei ole võlgniku varasid koormatud kolmandate isikute kasuks.
3.Hinnang võlgniku maksevõimelisusele Ajutine haldur on seisukohal, et selgitatud võlgnevused ja varad ning olemasolevad dokumendid on piisavad võlgniku majandusliku seisukorra hindamiseks. Võlgnikul puudub vara ulatuses, mille realiseerimisel oleks võimalik võlgnevusi tasuda. Võlgnikul puuduvad sissetulekud sellises määras, mille arvelt oleks võimalik tasuda võlgnevusi võlausaldajale. Rahaliste vahendite laekumise suurenemist ei ole ette näha ka

4(10)

2-11-19033 tulevikus ning samuti ei ole võimalik võlgniku majandusliku seisundi järsk paranemine, mis võimaldaks lähitulevikus rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku võlgnevused võimalike viivisintresside tõttu suurenevad. Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust. Võlgnik kinnitab, et kohustuse täitamata jätmise põhjuseks on rahaliste vahendite puudumine. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiseadus mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Hinnates eeltoodut olen seisukohal, et Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks. Seega on Võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning seetõttu on võlgnik maksejõuetu pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 1 lõige 2).

4.Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta Ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku majandustegevuse jätkamine ei ole võimalik. Samuti puudub tervendamise võimalus. Võlgniku majandustegevuse jätkamiseks vajalik klientide leidmine, kes telliksid võlgniku poolt pakutavaid teenuseid. Võlgnikul neid alates 2012 aasta märtsist leida pole õnnestunud. Arvestades, et võlgnikul puudub igasugune vara, müügitööga tegelevad töötajad, puudub äritegevus ja –kogemus, millele müügitöö osas toetuda, pole klientide leidmine võimalik ka edaspidi.
5.Tagasivõitmise võimalused Ajutine pankrotihaldur ei ole selgitanud tagasivõitmise võimalusi.
6.Võlgniku juhataja seisukoht pankrotiavalduse kohta Võlgniku juhatus seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja ei suuda oma kohustusi täita. Võlgniku juhataja seisukohal, et maksejõuetus tekkis 2012 aastal.
7.Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja aja kohta Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Pankroti põhjuseks muu asjaolu Pankotiseaduse tähenduses. Samuti pole ajutine pankrotihaldur tuvastanud selgeid juhtimisvigu, mis võisid põhjustada maksejõuetuse. Esialgse analüüsi põhjal võib öelda, et Võlgniku makseraskused ei olnud põhjustanud kuriteo tunnustega teod. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on klientide puudumine, mistõttu võlgnik ei suutnud kanda majandustegevuse jätkamiseks ja uute klientide leidmiseks vajalikke kulusid. Ajutine pankrotihaldur pole tuvastanud ka võlgniku äriplaani olemasolu ega finantsplaneerimist.

5(10)

2-11-19033

Võlgniku 2011 aastaaruande kohaselt oli võlgnik maksejõuetu juba seisuga 31.12.2011.a., millal Võlgniku omakapital oli – 5027 (negatiivne) EUR. Viimane makse kliendilt on laekunud 15.02.2012 summas 400 EUR, mis on sularahas Võlgniku poolt pangast välja võetud. Pärast seda pole Võlgniku arveldusarvel rahalisi liikumisi toimunud. Seega saab väita, et Võlgnik oli maksejõuetu hiljemalt 2012 aasta veebruarikuus, millal netovara ei vastanud juba mitu kuud seaduses ette nähtud nõuetele ja puudusid kliendid, kellele müüa teenuseid edasise majandusseisu parandamiseks. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Võlgnik on pärast 31.12.2011.a., millal Võlgniku omakapital ei vastanud seadusega ette nähtud nõuetele ja oli negatiivne, teinud makseid 2 690 EUR ulatuses. Nimetatud maksete seost Võlgniku majandustegevusega ja nende vastavust korraliku ettevõtja hoolsusele on võimalik kontrollida edasise pankrotimenetluse käigus. Pankroti peamisteks põhjusteks peetakse:

1.ebakorrektset raamatupidamist ja sisekontrolli puudumist.
2.äriplaani mittevastavus majandusolukorrale või äriplaani puudumine
3.äripartnerite liigne usaldamine
4.äripartneri või võlgniku kuritegelikud kavatsused
5.turumuutused (toorme, teenuste jms hindade tõus, konkurentsi tihenemine). Antud juhul võib pidada võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks 2. põhjust, ehk äriplaani puudumist.

ülalnimetatud

8.Võlgniku eelmiste majandusaasta aruanne finantsanalüüs ja andmete seos maksejõuetuse põhjustega Võlgniku 2011 ja 2012 majandusaasta aruannete analüüsimisel puudub vajadus, kuna Võlgnik tegutses 2011 aastal neli ja pool kuud, kuid netovara oli majandusaasta lõppedes juba negatiivne. Võlgniku 2011 majandusaasta kahjum oli 7527 EUR. 2012 majandusaastal Võlgniku seis ei paranenud, vaid vastupidi 2012 majandusaasta kahjum oli 1349 EUR. Võlgniku müügitulu oli 2011 aastal 9765 EUR ja 2012 aastal 2480 EUR. Võlgniku majandustegevuse omapäraks oli, et täielikult puudus põhivara, mis viitab sellele, et Võlgnik pigem vahendas tööjõudu (tööjõu rent), kui tegutses väidetaval tegevusalal (viimistlustööd). Seetõttu seda enam omab tähendust käibevara olemasolu, mis Võlgniku endal täielikult puudus. Võlgniku majandusnäitajad 2011 ja 2012 kinnitavad maksejõuetuse põhjuseid. Puudusid kliendid ja sellest tulenev müügikäive. Võlgnikul endal puudusid vahendid, et majanduslikult raskemas olukorras jätkata.

6(10)

2-11-19033

9.Kokkuvõte Kokkuvõttes on võlgniku majanduslik olukord järgmine: Vara on

0 EUR

Kohustused min.

7 751 EUR

Kohustused ületavad vara min. 7 751 EUR. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, puuduvad kindlad võimalused vara tagasivõitmise kohta, ei ole tuvastatud selgeid tagasinõuete esitamise võimalusi, sealhulgas juhatuse liikme vastu esitatavate nõuete täitmise saavutamine ei ole teada, siis kokku võtvalt ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik peab võimalikuks/vajalikuks pankroti väljakuulutamist ning ühtlasi pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Ajutine haldur palub määrata huvitatud isikutele pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summaks 1 500 eurot, mis kataks ajutise halduri kulusid ja ka halduri tegevusega seotud kulutusi. Nimetatud summast kaetaks esmalt kulud võlgniku tehingute ja võlgniku nõudeõiguste sissenõutavuse täiendavale selgitamisele, samuti ajutise halduri tegevusega seonduvad ja esmased kulud pankrotimenetluse läbiviimisel. Kui selguvad võimalused haginõuete esitamiseks juhatuse liikme või eraisikutest võlgnike vastu, siis vastavate kulude suurus selgub juba faktilistest asjaoludest (haginõuete esitamisel hetkel suurim ebaselgus, kas võlgnikule antakse menetlusabi). PankrS § 2 tuleneb pankrotimenetluse eesmärgid - Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Käesolevas pankrotimenetluses puuduvad hetkel võimalused vara müügiks või siis võlgniku ettevõtte tervendamiseks. Puudub vara ja ka ettevõte. Vara moodustumine sõltub kahjunõuete esitamise võimalustest, milles hetkel puudub lõplik selgus. Võlgniku maksejõuetuse põhjuste ja juhtimisvigade täiendavaks selgitamiseks rahalised vahendid puuduvad. Hetkel esialgse analüüsi põhjal ajutise halduri arvates Võlgniku maksejõuetus ei tulene selgetest kuriteo tunnustega tegudest või siis selgetest juhtimisvigades, puuduvad selged võimalused tagasivõitmise/-nõuete nõuete esitamiseks, puudub selged võimalused raha/vara saamises kolmandatelt isikutelt (juhtorganite liikmetelt, tagasivõitmisnõuete vastaspoolelt, nõudeõiguste sissenõudmine). Seetõttu võlgniku pankrotimenetlus kuuluks lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Halduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, kuna puuduvad reaalsed vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning puuduvad võimalused maksevõime taastamiseks.

7(10)

2-11-19033 Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29, 30 haldur palub:

1.Määrata huvitatud isikutele pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summas 1 500 eurot, avaldades ka vastavasisulise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded;
2.Juhul, kui ükski isik ei tasu deponeeritavat summat, lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, avaldada ka vastavasisuline pankrotiteade, vabastades ajutine haldur oma kohustustest alates võlgniku likvideerimise läbiviimisest.
3.Juhul, kui huvitatud isik tasub määratud summa määratud tähtajaks või võlgnik esitab kohustustest vabastamise avalduse, kuulutada välja võlgniku pankrot (ajutine haldur kinnitab valmidust asuda täitma halduri ülesandeid), avaldada pankrotiteade, määrata 1.üldkoosoleku aeg;
4.Mõista välja ajutise halduri tasu. Ajutise halduri tasu kindlaksmääramise taotluse kohaselt haldur palub välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu summas 650 EUR, millele lisandub sotsiaalmaks summas 214 EUR. Tasu palub välja mõista Robert Sprengk pangakontole nr XXX. Juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse pankrotti välja kuulutamata raugemisega PankrS § 29 alusel määrata, et välja mõistetud ajutise halduri tasust kuulub 397 EUR (ei sisalda sotsiaalmaksu) hüvitamisele riigi vahenditest (ei sisalda sotsiaalmaksu) ning riigi vahenditest hüvitatav tasu osa kuulub välja maksmisele Robert Sprengk arveldusarvele XXX.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri aruandest tulenevalt on tõendatud, et võlgnikul puudub vara ja vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgnikul puudub igasugune vara. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi summas 7 751 eurot. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus puudub, samuti puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu.

8(10)

2-11-19033

Äriseadustiku (ÄS) § 201 p 22 kohaselt lõpetatakse osaühing osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutisel pankrotihalduril tuleb kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates lõpetada juriidiline isik GO Agency OÜ ja likvideerida likvideerimismenetluseta. ÄS § 219 lg 1 ja lg 2 kohaselt osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel. GO Agency OÜ dokumentide hoidjaks tuleb määrata juhatuse liige Georgi Kuprašvili. Ajutise halduri taotlus ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Lähtuvalt PankrS § 23 lg-test 1, 2 ja 3 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 10 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 65 eurot/tund. Kokku on ajutise halduri tasu 650 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 650 eurot on põhjendatud täies ulatuses. Lähtuvalt PankrS § 23 lg-st 4 kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuna pankrotivara puudub, tuleb riigi vahenditest hüvitada ajutise pankrotihalduri tasu määras 397 eurot ja sotsiaalmaks 131,01 eurot, kokku 528,01 eurot ning Riigi Tugiteenuste keskusel tuleb riigi vahenditest maksta ajutisele haldurile kokku 528,01 eurot ajutise halduri pangakontole. Riigi vahenditest makstava hüvitise 528,01 eurot ning ajutise halduri tasu 253 eurot (sotsiaalmaksuga vahe kokku 336,14) eurot tuleb välja mõista võlgnikult.

9(10)

2-11-19033

Kooskõlas PankrS § 29 lg-ga 4 avaldab kohus teate menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt PankrS § 39 lg-le 1 kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale.

(allkirjastatud digitaalselt) Deniss Minzatov kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja