Viru Maakohus
Kohtunik
Deniss Minzatov
Määruse tegemise aeg ja koht
18. september 2013, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-37647
Tsiviilasi
GO Agency OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja, võlnik: GO Agency OÜ (RK 12148498; asukoht: Rahu 46-57, Narva linn, Ida-Viru maakond) Avaldaja seaduslik esindaja: Georgi Kuprašvili (IK XXX, e-post: XXX) Ajutine pankrotihaldur: Robert Sprengk (IK XXX, e-post XXX)
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata
2-11-19033
Kohtumääruse peale pankrotimenetluse lõpetamise osas võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohtumääruse peale pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. Määruskaebusi ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohus algatas 15. augusti 2013 määrusega GO Agency OÜ pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks pankrotihaldur Robert Sprengk, kes esitas 27. augustil 2013 aruande taotlusega ajutise halduri tasu kindlaksmääramiseks. Kohus on tsiviilasja arutanud 28. augusti 2013 kohtuistungil (tl 44-46). Avaldaja jäi pankrotiavalduse juurde ning ajutine pankrotihaldur jäi esitatud aruande juurde. Ajutine pankrotihaldur leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankroti väljakuulutamata raugemise tõttu ja tegi ettepaneku deposiidi määramiseks. Kohus määras 29. augusti 2013 määrusega (tl 47-49) GO Agency OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks deposiiti. Teade kohtu deposiidi määramise kohta ja ettemaks deposiidi tasumiseks hiljemalt 16. september 2013 avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 29. augustil 2013 (tl 51).
2(10)
2-11-19033 Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul deposiiti kantud ei ole.
Ajutise halduri aruande (tl 38-43) kohaselt on pankrotiasja menetlemise käigus GO Agency OÜ (edaspidi võlgnik) osas ajutise halduri poolt tuvastatud ja tehtud alljärgnevat:
ehitiste viimistlustööd
Võlgnik on esitanud registrile 2011 ja 2012 majandusaasta aruanded. Käesolevaks ajaks võlgniku tegevus lõppenud. Majandustegevus lõppenud 2012 aastal. Võlgniku juhatuse liikme kinnitusel on raamatupidamise dokumendid tema käes hoiul.
3(10)
2-11-19033
Kassa jääk puudub. Pangaarvetel Võlgnikul rahalised vahendid puuduvad. Ajutine pankrotihaldur pole suutnud tuvastada muu vara olemasolu. Ka võlgniku juhatuse liige pole avaldanud muu vara olemasolu ning on kinnitanud, et see puudub. Võlgniku juhatuse liikme kinnitusel puudub vara, millel oleks väärtus ja mille arvelt saaks võlausaldaja nõudeid rahuldada. Muu vara olemasolu ei ole tuvastanud ka ajutine pankrotihaldur. Ajutise halduri hinnangul VARASID 0 EUR.
4(10)
2-11-19033 tulevikus ning samuti ei ole võimalik võlgniku majandusliku seisundi järsk paranemine, mis võimaldaks lähitulevikus rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku võlgnevused võimalike viivisintresside tõttu suurenevad. Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust. Võlgnik kinnitab, et kohustuse täitamata jätmise põhjuseks on rahaliste vahendite puudumine. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiseadus mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Hinnates eeltoodut olen seisukohal, et Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks. Seega on Võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning seetõttu on võlgnik maksejõuetu pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 1 lõige 2).
5(10)
2-11-19033
Võlgniku 2011 aastaaruande kohaselt oli võlgnik maksejõuetu juba seisuga 31.12.2011.a., millal Võlgniku omakapital oli – 5027 (negatiivne) EUR. Viimane makse kliendilt on laekunud 15.02.2012 summas 400 EUR, mis on sularahas Võlgniku poolt pangast välja võetud. Pärast seda pole Võlgniku arveldusarvel rahalisi liikumisi toimunud. Seega saab väita, et Võlgnik oli maksejõuetu hiljemalt 2012 aasta veebruarikuus, millal netovara ei vastanud juba mitu kuud seaduses ette nähtud nõuetele ja puudusid kliendid, kellele müüa teenuseid edasise majandusseisu parandamiseks. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Võlgnik on pärast 31.12.2011.a., millal Võlgniku omakapital ei vastanud seadusega ette nähtud nõuetele ja oli negatiivne, teinud makseid 2 690 EUR ulatuses. Nimetatud maksete seost Võlgniku majandustegevusega ja nende vastavust korraliku ettevõtja hoolsusele on võimalik kontrollida edasise pankrotimenetluse käigus. Pankroti peamisteks põhjusteks peetakse:
ülalnimetatud
6(10)
2-11-19033
Kohustused min.
Kohustused ületavad vara min. 7 751 EUR. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, puuduvad kindlad võimalused vara tagasivõitmise kohta, ei ole tuvastatud selgeid tagasinõuete esitamise võimalusi, sealhulgas juhatuse liikme vastu esitatavate nõuete täitmise saavutamine ei ole teada, siis kokku võtvalt ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik peab võimalikuks/vajalikuks pankroti väljakuulutamist ning ühtlasi pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Ajutine haldur palub määrata huvitatud isikutele pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summaks 1 500 eurot, mis kataks ajutise halduri kulusid ja ka halduri tegevusega seotud kulutusi. Nimetatud summast kaetaks esmalt kulud võlgniku tehingute ja võlgniku nõudeõiguste sissenõutavuse täiendavale selgitamisele, samuti ajutise halduri tegevusega seonduvad ja esmased kulud pankrotimenetluse läbiviimisel. Kui selguvad võimalused haginõuete esitamiseks juhatuse liikme või eraisikutest võlgnike vastu, siis vastavate kulude suurus selgub juba faktilistest asjaoludest (haginõuete esitamisel hetkel suurim ebaselgus, kas võlgnikule antakse menetlusabi). PankrS § 2 tuleneb pankrotimenetluse eesmärgid - Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Käesolevas pankrotimenetluses puuduvad hetkel võimalused vara müügiks või siis võlgniku ettevõtte tervendamiseks. Puudub vara ja ka ettevõte. Vara moodustumine sõltub kahjunõuete esitamise võimalustest, milles hetkel puudub lõplik selgus. Võlgniku maksejõuetuse põhjuste ja juhtimisvigade täiendavaks selgitamiseks rahalised vahendid puuduvad. Hetkel esialgse analüüsi põhjal ajutise halduri arvates Võlgniku maksejõuetus ei tulene selgetest kuriteo tunnustega tegudest või siis selgetest juhtimisvigades, puuduvad selged võimalused tagasivõitmise/-nõuete nõuete esitamiseks, puudub selged võimalused raha/vara saamises kolmandatelt isikutelt (juhtorganite liikmetelt, tagasivõitmisnõuete vastaspoolelt, nõudeõiguste sissenõudmine). Seetõttu võlgniku pankrotimenetlus kuuluks lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Halduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, kuna puuduvad reaalsed vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning puuduvad võimalused maksevõime taastamiseks.
7(10)
2-11-19033 Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29, 30 haldur palub:
Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri aruandest tulenevalt on tõendatud, et võlgnikul puudub vara ja vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgnikul puudub igasugune vara. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi summas 7 751 eurot. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus puudub, samuti puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu.
8(10)
2-11-19033
Äriseadustiku (ÄS) § 201 p 22 kohaselt lõpetatakse osaühing osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutisel pankrotihalduril tuleb kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates lõpetada juriidiline isik GO Agency OÜ ja likvideerida likvideerimismenetluseta. ÄS § 219 lg 1 ja lg 2 kohaselt osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel. GO Agency OÜ dokumentide hoidjaks tuleb määrata juhatuse liige Georgi Kuprašvili. Ajutise halduri taotlus ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Lähtuvalt PankrS § 23 lg-test 1, 2 ja 3 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 10 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 65 eurot/tund. Kokku on ajutise halduri tasu 650 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 650 eurot on põhjendatud täies ulatuses. Lähtuvalt PankrS § 23 lg-st 4 kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuna pankrotivara puudub, tuleb riigi vahenditest hüvitada ajutise pankrotihalduri tasu määras 397 eurot ja sotsiaalmaks 131,01 eurot, kokku 528,01 eurot ning Riigi Tugiteenuste keskusel tuleb riigi vahenditest maksta ajutisele haldurile kokku 528,01 eurot ajutise halduri pangakontole. Riigi vahenditest makstava hüvitise 528,01 eurot ning ajutise halduri tasu 253 eurot (sotsiaalmaksuga vahe kokku 336,14) eurot tuleb välja mõista võlgnikult.
9(10)
2-11-19033
Kooskõlas PankrS § 29 lg-ga 4 avaldab kohus teate menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt PankrS § 39 lg-le 1 kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale.
(allkirjastatud digitaalselt) Deniss Minzatov kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.