Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi T. S. ja J. M.i vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
9 590 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
18. september 2013. a
Menetlusosalised
Hageja:
Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu, Lembitu 12, 15092 Tallinn; e-post [email protected])
Hageja esindaja:
P. M., volikirja alusel
Kostja 1:
T. S. (IK xxx, xxx) J. M. (IK xxx, xxx)
Kostja 2:
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi kostja J. M.i vastu. Välja mõista J. M.ilt Eesti Vabariigi (sotsiaalkindlustusameti kaudu) kasuks 9 590 (üheksa tuhat viissada üheksakümmend) eurot ja menetluskulud riigituludesse 450 (nelisada viiskümmend) eurot. Hagi kostja T. S. vastu jätta rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt mõisteti T. S. ja J. M. süüdi kuriteos, mille tagajärjel ohver T.J.suri. Kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-11517 jõustus14.06.2012. a.
2.Virumaa Pensioniameti 31.03.2009. a otsusega nr VK0161 hüvitati A. J. matusekulud summas 255,65 eurot (4 000 krooni) ja ohvri surmast tulenevat kahju ajavahemiku eest 19.02.2009. a – 31.03.2013. a summas 9 334,35 eurot. Kokku on Sotsiaalkindlustusamet A. J. OAS (ohvriabi seaduse) alusel maksnud riiklikku hüvitist 9 590 eurot.
3.Hageja esitab OAS § 31 alusel regressinõude kostjate vastu ja palub T. S.lt ja J. M.ilt välja mõista 9 590 eurot.
KOSTJA VASTUS
4.Kostja T. S. vaidleb hagile vastu.
5.T. S. märgib, et kriminaalasjas nr 1-09-11517 tehtud kohtuotsusega mõisteti ta süüdistuses KarS § 114 p 5 järgi õigeks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puuduvad tõendid, mis kinnitaksid põhjusliku seose olemasolu tema tegevuse ja T. J.surma saabumise vahel. T. S. tegevus kvalifitseeriti KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 215 lg 3 p 1 järgi.
6.Kostja J. M. kohtule ei vastanud. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte isiklikult (tl 22).
KOHTUISTUNG
7.Hageja esindaja taotles, et kohus rahuldaks hagi solidaarselt, sest kostjad tegutsesid koos ning tagajärjeks oli ohvri surm.
8.Kostja T. S. hagi ei tunnistanud, seletades, et kahju nõutakse surma põhjustamise eest, kuid kostja on selles kuriteoepisoodis õigeks mõistetud.
9.Kostja J. M. seletas, et ta ei hakka kahjusummat hüvitama, sest tal pole millestki maksta. Kostja on teo eest juba karistada saanud ning kannab hetkel karistust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Hageja esitas kostjate vastu regressinõude ohvriabi seaduse (OAS) § 31 alusel.
11.Sotsiaalkindlustusamet on kuriteo tagajärjel surnud T. J. lesele 31.03.2009. a otsuse nr VK0161 alusel maksnud kahjuhüvitist kokku 9 590 eurot (tl 9-11).
12.OAS § 31 kohaselt läheb pärast hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega on riigil nõudeõigus 9 590 euro ulatuses.
13.Hageja nõue hõlmab ohvri abikaasale A. J. OAS § 13 alusel hüvitatud matuse korraldamise kulu 255,65 eurot (4 000 krooni) ja § 17 alusel ülalpidaja kaotusest tuleneva kahju hüvitist 9 334, 35 eurot (alates 19.02.2009. a igakuiselt 2 881 krooni).
14.Hageja väljamakstud hüvitised (matusekulu, ülalpidaja kaotusest tulenev hüvitis) tulenevad üheselt T. J. surma põhjustamisest. Seega saab tekitatud kahju eest vastutada see isik, kes kannatanu surma põhjustas.
14.1.Kostjad tunnistati kriminaalasjas nr 1-09-11517 süüdi: - T. S. KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 215 lg 3 p 1 järgi; - J. M. KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, § 118 lg 1, § 117 lg 1 (surma põhjustamine ettevaatamatusest) järgi.
14.2.Kriminaalasjas tuvastati, et T. J. surma põhjustas J. M..
14.3.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt olid kostjad T. S. ja J. M. KarS § 21 lg 2 mõistes kaastäideviijad T. J. röövimise episoodis tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, kuid J. M.i tegu T. J. surma põhjustamises ei ole omistatav T. S.le ning süüdistatavaid ei saa käsitleda kaastäideviijatena.
14.4.Kohus tuvastas, et surma põhjustas J. M.i antud noalöök.
14.5.Ringkonnakohus märkis, et mõistes T. S. õigeks mõrva süüdistuses välistas maakohus sellega T. S. eluvõtva tegevuse kannatanu T. J. suhtes.
15.VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega (VÕS § 1045 lg 1 p 1). Vastutav on üldjuhul isik, kelle õigusvastase teo tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist nõutakse.
16.Kahju hüvitamise nõude rahuldamine eeldab, et kahju tekitaja tegu tõi kaasa kahjuliku tagajärje ehk sellise kahju tekkimise kannatanul, mille hüvitamist viimane nõuab. Kahju tekitaja teo ning kannatanul tekkinud kahjuliku tagajärje vahel peab olema põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
17.Conditio sine qua non meetodi järgi on kahju tekkimine kostja teoga põhjuslikus seoses siis, kui antud tegu oli kahju tekkimise vältimatuks eelduseks ehk kahju ei oleks ilma selle teota tekkinud (nt Riigikohtu lahendid 3-2-1-45-08, 3-2-1-161-10).
18.Kohus nõustub kostja T. S. vastuväidetega. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole kohaldatav VÕS § 65 ja § 137 lg 1 e kostjate solidaarne vastustus. VÕS § 137 kohaldamine eeldab, et iga kahju tekitaja käitumise ning kahju tekkimise vahel esineb põhjuslik seos st kahju tekitajad vastutaksid kannatanule tekkinud sama kahju eest.
19.Kahju T. J. lesel ja riiklike hüvitiste (matusetoetuse jms) maksmise OAS alusel tingis kuriteoohvri surm, mille toimepanemise eest kannab karistust J. M.. Kostjate tegevus on küll hõlmatud ühe kriminaalasja menetlusega, kuid matusekulude ja ülalpidaja kaotusest tuleneva hüvitise maksmine OAS alusel ei tulene röövimisest. milles kostjad osalesid kaastäideviijatena, vaid kannatanu surma põhjustamisest, mille pani toime ja mille eest kannab karistust J. M..
20.Seega ei saa J. M.i õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise kohustust omistada ka T. S.le.
21.Vastuseks kostja J. M.i seisukohtadele, märgib, et sissetuleku puudumine ei ole kahju hüvitamise kohustusest vabastamise aluseks. Kinnipidamisasutuses viibimine süüteo eest ei asenda kahju hüvitamise kohustust.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
22.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
23.Poolte menetluskulud jäävad kostja J. M.i kanda.
24.Hageja on TsMS § 145 järgi vabastatud riigilõivu tasumisest. TsMS § 179 lg 1 alusel tuleb kostja J. M.ilt riigituludesse välja mõista 450 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.