Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Menetluslulude jaotus Jätta menetluskulud OSAÜHINGU XXX kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas, nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, nr 221023778606 Swedbank AS-is või kontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, viitenumber 2900072686. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitusena tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

XXXOÜ (avaldaja II) esitas 09.04.2013 kohtule avalduse, milles taotles OSAÜHINGU XXX (kustutatud) likvideerimist ja XXXlikvideerijaks määramist, tsiviilasja nr 2-13-15716. XXXOÜ esitas 16.04.2013 taotluse ennistada OSAÜHINGU XXX (kustutatud) likvideerimise taotlemise tähtaeg ning saatis 17.04.2013 kohtule menetlusdokumendi täiendava põhistusega. OSAÜHINGU XXX (kustutatud) endine juhatuse liige XXX(avaldaja I) esitas 25.06.2013 avalduse OSAÜHINGU XXX (kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks, tsiviilasja nr 2-13-31246. Kohus liitis tsiviilasjad nr 2-13-31246 ja nr 2-13-15716 ühte menetlusse, tsiviilasja numbriks jäi 2-13-31246. Avaldaja II on taotlenud määrata likvideerijaks Ivo Raudjärv, kes on 09.04.2013 kinnituse kohaselt nõus asuma likvideerijaks ja ei soovi likvideerijaks määramise korral likvideerija tasu. Avaldaja I taotles määrata likvideerijaks vandeadvokaat Tambet Mullari, kes on vandeadvokaadina võimeline likvideerimist vajalikul tasemel läbi viima, olles avalduse esitamise hetkel kaheksa äriühingu likvideerija. Tambet Mullari ei soovi saada likvideerija ülesannete täitmise eest tasu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus asub seisukohale, et mõlemad esitatud avaldused kuuluvad OSAÜHINGU XXX (kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimise taotuse osas rahuldamisele. Likvideerija määrab kohus vastavalt avaldaja I taotlusele. Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg-st 1 tuleneb, et kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud

nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud. Kui äriühing nimetatud tähtaja jooksul majandusaasta aruannet ei esita ega põhista registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja kooskõlas ÄS § 60 lg-ga 2 avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta. Juhul kui äriühing ÄS § 60 lg-s 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja ÄS § 60 lg 3 järgi äriühingu äriregistrist kustutada, järgides ÄS § 59 lg-s 4 sätestatut. ÄS § 60 lg-st 5 tuleneb, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriregistri elektroonilise teabesüsteemi andmetest nähtuvalt ei viidud enne puudutatud isiku registrist kustutamist läbi osaühingu likvideerimismenetlust ning avaldajate väite põhjal on osaühingul jaotamata vara. Eeltoodust nähtuvalt on vajalikud likvideerimisabinõud ning läbi tuleb viia OSAÜHINGU XXX (kustutatud) likvideerimine. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Vastavalt ÄS § 206 lg-le 1 on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab vähemalt üks likvideerija olema isik, kelle elukoht on Eestis. Seoses OSAÜHING XXX (kustutatud) likvideerimise otsustamisega on vajalik osaühingule likvideerija määramine. Avaldajad on esitanud kaks likvideerija kandidaati, kes on avaldanud oma nõusolekut likvideerija kohustuste täitmiseks ja ei soovi likvideerija kohustuste täitmise eest tasu. Avaldaja I palub mitte määrata XXXlikvideerijaks. TsMS § 475 lg 1 p-st 11 tulenevalt vaatab kohus juriidilisele isikule likvideerija määramise läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Mõlemad likvideerija kandidaadid vastab kohtule teadaolevalt ÄS § 206 lg-s 1 ja § 180 lg-tes 2-31 sätestatud nõuetele ning oleks kohtu hinnangul võimelised oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Kohus leiab, et kahe likvideerija määramine ei ole äriühingu likvideerimise läbiviimise efektiivust silmas pidades siiski otstarbekas. Seetõttu määrab kohus likvideerijaks Tambet Mullari, s.o kandidaadi, kelle likvideerijaks määramist on taotlenud puudutatud isiku endine juhatuse liige. Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul aluseid võlausaldaja poolt nimetatud kandidaadi eelistamiseks, avaldaja I ei ole XXXlikvideerijaks määramist ka soovinud. Kohus peab vajalikuks selgitada, et osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud: •

lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded (ÄS § 209 lg 2);

•

esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (ÄS § 210);

•

koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda

selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (ÄS § 211 lg 2); •

koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3);

•

avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (ÄS § 212);

•

rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (ÄS § 214 lg 1);

•

koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1);

•

esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3);

•

esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1);

•

andma osaühingu dokumendid hoiule usaldusväärsele isikule (ÄS § 219 lg 1).

likvideerijale,

arhiivipidajale

või

muule

Kohus ei määra kindlaks likvideerija tasu ja hüvitamisele kuuluvaid kulusid, kuna avaldajate kinnitusel puudub selleks vajadus (TsMS § 605 lg 1). Vastavalt TsMS § 4772 lg 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Tulenevalt TsMS § 4772 lg-st 1 määrab kohus, et likvideerijal tuleb pärast ülesannete täitmist kohtule esitada selle kohta aruanne. Kohustuse täitmata jätmise korral võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. Tulenevalt TsMS § 606 lg-st 1 hakkab käesolev määrus kehtima ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Juhindudes ÄS § 208 lg-st 2, saadab kohus käesoleva määruse äriregistrile kande tegemiseks. TsMS § 172 lg 6 kohaselt kannab likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud juriidiline isik. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.