2-13-39602/6 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Tsiviilasi nr 2-13-39602 Vara Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule käesoleval hetkel 6 (kuus) kinnisasja järgmiselt: 1) kinnisasi registriosa nr 6042602, asukohaga XXX, pindala 3296 m2, katastritunnus XXXXX, sotsiaalmaa, kinnistu nimi XXX. Registriosa kolmandasse jakku on kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur Priit Petter, AS Nordea Finance Estonia kasuks. Registriosa neljandas jaos kanded puuduvad. 27.08.2013. a võlanimekirja kohaselt on kinnistu väärtuseks 25 000 eurot. 2) korteriomand, XX mõttelist osa kinnistust registriosa nr XXX , asukohaga XXX / XXX , reaalosa eluruum nr 21, mille üldpind on 58,50 m2, katastritunnus XXX , elamumaa. Registriosa kolmandasse jakku on kantud: keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur Elin Vilippus, Swedbank Liising Aktsiaselts kasuks; keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Danske Bank A/S, kohtutäitur Arvi Pink kasuks. Registriosa neljandasse jakku on kantud hüpoteek summas 3 250 000,00 krooni AS Sampo Pank kasuks. 27.08.2013. a võlanimekirja kohaselt on kinnistu väärtuseks 70 000 eurot. 3) korteriomand, XXX mõttelist osa kinnistust registriosa nr XXX , asukohaga XXX , reaalosa eluruum nr 10, mille üldpind on 78,30 m2, katastritunnus XXX, 80% elamumaa, 20% ärimaa. Registriosa kolmandasse jakku on kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Danske Bank A/S, kohtutäitur Arvi Pink kasuks. Registriosa neljandasse jakku on kantud hüpoteek summas 3 250 000,00 krooni AS Sampo Pank kasuks. 27.08.2013. a võlanimekirja kohaselt on kinnistu väärtuseks 150 000 eurot. 4) korteriomand, XXX mõttelist osa kinnistust registriosa nr XXX, asukohaga XXX, reaalosa eluruum nr 1, mille üldpind 131 m2, katastritunnus XXX, elamumaa. Registriosa kolmandasse jakku on kantud: keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur Elin Vilippus, Swedbank Liising Aktsiaselts kasuks; keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Danske Bank A/S, kohtutäitur Arvi Pink kasuks. Registriosa neljandasse jakku on kantud hüpoteek summas 10 000 000,00 krooni AS Sampo Pank kasuks. 27.08.2013. a võlanimekirja kohaselt on kinnistu väärtuseks 270 000 eurot. 5) korteriomand, XXX mõttelist osa kinnistust registriosa nr XXX, asukohaga XXX, reaalosa eluruum nr 2, mille üldpind on 135,10 m2, katastritunnus XXX, elamumaa. Registriosa kolmandasse jakku on kantud: keelumärge käsutamise keelamiseks kohtutäitur Urmas Tärno, Tallinna linn kasuks; keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Danske Bank A/S, kohtutäitur Arvi Pink kasuks. Registriosa neljandasse jakku on kantud hüpoteek summas 10 000 000,00 krooni AS Sampo Pank kasuks.

Tsiviilasi nr 2-13-39602 27.08.2013. a võlanimekirja kohaselt on kinnistu väärtuseks 270 000 eurot. 6) korteriomand, XXX mõttelist osa kinnistust registriosa nr XXX, asukohaga XXX, reaalosa eluruum nr 3, mille üldpind on 88,30 m2, katastritunnus XXX, elamumaa. Registriosa kolmandasse jakku on kantud: keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur Elin Vilippus, Swedbank Liising Aktsiaselts kasuks; keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Danske Bank A/S, kohtutäitur Arvi Pink kasuks. Registriosa neljandasse jakku on kantud hüpoteek summas 10 000 000,00 krooni AS Sampo Pank kasuks. 27.08.2013. a võlanimekirja kohaselt on kinnistu väärtuseks 165 000 eurot. Võlgniku esindaja on ajutisele haldurile esitanud hindamisaktid, mille kohaselt oli korteri, asukohaga XXX , Tallinn, väärtus 21.03.2007. a seisuga 2 790 000 krooni ehk 178 313,50 eurot. Korteri, asukohaga XXX / XXX , Tallinn, väärtus 21.03.2007. a seisuga 1 500 000 krooni ehk 95 867,47 eurot. Korteri, asukohaga XXX , Tallinn, väärtus 28.01.2008. a seisuga 2 600 000 krooni ehk 166 170,29 eurot. Ajutine pankrotihaldur märgib, et hindamisaktid on koostatud ajal kui kinnisvara väärtus oli kõrgem (kinnisvaraturu tipphetk) ning ilmselt on ka võlgnik vara väärtust hinnanud kõrgemalt, kui on selle reaalne turuhind. Asjakohasem oleks ajutise pankrotihalduri arvates ilmselt lähtuda hindadest, mille määras kohtutäitur Arvi Pink, kui ta 08.08.2013. a kuulutas välja enampakkumised võlgniku vara osas. Enampakkumiste alghinnad olid järgmised: 1) XXX / XXX , Tallinn - 50 000 eurot 2) XXX , Tallinn - 130 000 eurot 3) Tervikvarana XXX, XXX, XXX, Tallinn - 590 000 eurot. Võlgnikule on varem kuulunud järgmised 6 (kuus) kinnisasja: 1) kinnisasi, registriosa nr XXX , asukohaga XXX, pindala 1247 m2, katastritunnus XXX, elamumaa, kinnistu nimi XXX. Kinnistusraamatu kohaselt sai peale võlgnikku kinnistu omanikuks ALG Liisingu AS ning vastav kanne tehti 14.12.2010. a kohtutäituri avalduse ja 13.12.2010. a enampakkumise akti alusel. 2) kinnisasi, registriosa nr XXX, asukohaga XXX, pindala 4289 m2, katastritunnus XXX, elamumaa, kinnistu nimi XXX. Kinnistusraamatu kohaselt said peale võlgnikku kinnistu omanikeks XXX ja XXX, kes kanti omanikena sisse 17.09.2008. a asjaõiguslepingu alusel. 3) kinnisasi, registriosa nr XXX, asukohaga XXX, pindala 4787 m2, katastritunnus XXX, elamumaa, kinnistu nimi XXX. Kinnistusraamatu kohaselt said peale võlgnikku kinnistu omanikeks XXX ja XXX, kes kanti omanikena sisse 29.08.2008. a asjaõiguslepingu alusel. Võlgnik on esitanud notariaalse lepingu, mille kohaselt oli kinnistu müügihind 458 185 krooni ning vastav summa kanti hüpoteegipidaja ALG Liisingu AS kontole. 4) korteriomand, XXX mõttelist osa kinnistust registriosa nr 13619701, asukohaga XXX, reaalosa eluruum nr 7/8, mille üldpind on 121,90 m2, katastritunnus XXX, elamumaa. 5) korteriomand, XXX mõttelist osa kinnistust registriosa nr XXX, asukohaga XXX, reaalosa eluruum nr 9/10, mille üldpind 136,10 m2, katastritunnus XXX, elamumaa.

Tsiviilasi nr 2-13-39602 6) kinnisasi registriosa nr XXX, asukohaga XXX, pindala 640 m2, katastritunnus XXX, elamumaa. 11.02.2008. a sõlmiti Tallinna notar Robert Kimmeli büroos kokkulepe korteriomandite registriosade sulgemiseks, kokkulepe kinnistu jagamiseks korteriomanditeks ja asjaõiguslepingud. Nimetatud lepingu tulemusena suleti registriosad nr XXX , XXX ja XXX ning avati registriosad nr XXX, XXX ja XXX, mis hetkel kuuluvad võlgniku vara hulka. Võlgniku 31.12.2011. a bilansi kohaselt oli võlgnikul vara kogusummas 6 710 151 eurot järgmiselt: 1) raha 16 eurot 2) finantsinvesteeringud 5 476 002 eurot; 3) nõuded ja ettemaksed 206 064 eurot; 4) materiaalne põhivara 1 028 069 eurot. Võlgnik omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXX, mille saldo 30.08.2013. a seisuga on -1,28 eurot (kontol broneeritud summas 3,84 eurot kaardi hooldustasudeks). Konto käsutamisõigust on omanud X X ja XXX Kohustused panga ees puuduvad ja konto on arestitud. Võlgnik omab AS-is SEB Pank arvelduskontot nr XXXXXXXXXX, millel puuduvad 30.08.2013. a seisuga rahalised vahendid. Konto käsutamisõigust omab X X ning varem on omanud XXX. Konto on arestitud ajutise pankrotihalduri teatise alusel. Konto oli eelnevalt arestitud; sundtäitmine on peatatud ajutise pankrotihalduri teatise alusel. Võlgnikul on teenustasu võlgnevused kogusummas 1,60 eurot. Võlgnik omab AS-is Eesti Krediidipank järgmisi kontosid: - maksekonto nr. 4207004916009, jääk 0,00 EUR - maksekonto nr. 4207004916009, jääk 0,00 RUB - maksekonto nr. 4207004916009, jääk 0,00 USD - maksekonto nr. 4278604916001, jääk 0,00 EUR AS-is Eesti Krediidipank kontodelt ei ole viimase viie aasta jooksul tehinguid tehtud, kontode käsutamisõigust omab X X . Kontod on eelnevalt arestitud Maksu- ja Tolliameti poolt ning kohtutäiturite M.Kadak, E.Vilippus, P.Petter, K.Seisler, U.Tärno poolt ning kontodele on seatud nõuded AS-i Eesti Krediidipank kasuks kogusummas 50.92 eurot (konto haldustasud). Võlgnik omab Danske Bank A/S Eesti filiaalis arvelduskontot nr XXXXXXXX. Saldo nimetatud kontol 01.09.2013. a seisuga on 0.00 eurot. Konto kasutamisõigust omab X X . Konto on arestitud. Võlgnikul on kohustused Danske Bank A/S Eesti filiaali ees. Tallinna Äripank AS-is, AS-is LHV Pank, Pohjola Bank plc Eesti filiaalis, Versobank AS-is, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, AS-is DNB Pank, AS-is Citadele banka Eesti filiaal, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis võlgnik kontosid ei oma. Pohjola Finance Estonia AS-is, Citadele Leasing & Factoring OÜ-s, Krediidipanga Liisingu AS-is, SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalis ja AS-is SEB Liising võlgnik kehtivaid liisingulepinguid ei oma. Maanteeameti 29.08.2013. a vastuse kohaselt võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole ja ei ole olnud viimase viie aasta jooksul.

Võlgniku esitatud andmete kohaselt on võlgniku suurimad võlausaldajad XXX/ , XXX AS ja Danske Bank A/S Eesti filiaal. Ajutisele haldurile ei ole esitatud võlanõuete aluseks olevaid dokumente, mistõttu on eeltoodu näol tegemist vaid võlgniku enda poolt esitatud andmetega, mis vajavad kontrollimist edasises pankrotimenetluses. Võlgniku 31.12.2011. a bilansi kohaselt oli võlgnikul kohustusi kogusummas 5 493 867 eurot järgmiselt: 1) võlad ja ettemaksed 4 662 014 eurot 2) laenukohustused 831 853 eurot Maksu- ja Tolliameti 03.09.2013. a saldoteatise kohaselt on võlgnikul maksuvõlgnevus kogusummas 1 416 eurot (nimetatud võlgnevus koosneb kinnipeetud maamaksu võlgnevusest), millele lisandub maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress summas 39,46 eurot. Koguvõlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees on 1 455,46 eurot. Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt viidi 2007. a võlgniku suhtes läbi üksikjuhtumi kontroll, kuid maksuotsust ei koostatud. Maksudeklaratsioonid on võlgnikul esitatud ja maksumenetlusi ei toimu. 09.04.2013. a tegi maksuhaldur võlgnikule korralduse maksuvõla tasumiseks summas 424,25 eurot. Võlgniku ja BIGBANK AS-i vahel on sõlmitud krediidileping nr XXX /XXXning võlgnevus BIGBANK AS-i ees 05.09.2013. a seisuga on 418 377,49 eurot. Võlgniku ja Swedbank Liising AS-i vahel sõlmiti 16.01.2008. a liisinguleping nr XXX , liisinguesemeks on maastur BMW X5. Leping lõpetati ühepoolselt liisinguandja poolt võlgnevuste tõttu 09.02.2009. a ning lepingu ese on müüdud. Müügikahju on 5 873,86 eurot, mis on ka Harju Maakohtu otsusega liisinguandja kasuks väljamõistetud, samuti mõisteti võlgnikult välja viivised ja menetluskulud ning 30.08.2013. a seisuga on võlgnevus Swedbank Liising AS-i ees kogusummas 19 166,59 eurot, millest 5873,86 eurot on põhivõlg, 12 570,06 eurot viivised, 667,19 eurot riigilõiv ja 55,48 eurot riigilõivu viivised. Võlgniku ja AS DNB Pank vahel sõlmiti 12.06.2007. a liisinguleping nr XXX, liisinguesemeks on Mercedes-Benz 416 CDI. Liisingusumma oli 37 372,07 eurot. Liisinguleping lõpetati 18.09.2009. a ning vara on tagastatud liisinguandjale. Nimetatud lepingu alusel AS-il DNB Pank võlgniku vastu nõudeid ei ole. Võlgniku ja AS DNB Pank vahel sõlmiti 14.02.2007. a liisinguleping nr XXX, liisinguesemeks on Toyota Land Cruiser 120. Liisingusumma oli 42 796,18 eurot. Liisingueseme asukoht on

Tsiviilasi nr 2-13-39602 teadmata. Lepingust tulenev võlgnevus on kogusummas 22 586,72 eurot, millest 22 132,59 eurot on jääkmaksumus ja 454,13 eurot võlgnevused. Võlgniku ja Danske Bank A/S Eesti filiaali vahel sõlmiti 09.05.2006. a laenuleping nr XXX, mille alusel andis anske Bank A/S Eesti filiaal võlgnikule laenu summas 159 779,12 eurot. 12.06.2007. a sõlmiti laenulepingule muudatuskokkuleppe nr 3, mille alusel andis Danske Bank A/S Eesti filiaal võlgnikule täiendavalt laenu summas 409 993,23 eurot ning 25.06.2007. a muudatuskokkuleppe nr 4, mille alusel andis Danske Bank A/S Eesti filiaal võlgnikule täiendavalt laenu summas 492 119,69 eurot. Kokku on laenulepingule sõlminud 8 muudatuskokkulepet, millistega on muudetud laenulepingu erinevaid tingimusi, sealhulgas on muudatuskokkuleppega nr 3 kehtestatud laenu tagastamise lõpptähtpäevaks 25.05.2010. a. 02.09.2013. a seisuga on võlgniku laenulepingust tulenev võlgnevus Danske Bank A/S Eesti filiaali ees 3 580 353,95 eurot, mis koosneb alljärgnevast: tähtajaks tagastamata laen summas 793 469,00 eurot; tähtajaks tasumata intressid summas 69 086,46 eurot ja tasumata viivised summas 2 717 798,49 eurot. Laenulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise tagamiseks on seatud Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks hüpoteegid võlgnikule kuuluvatele järgmistele kinnistutele: reg.osa nr XXX , reg.osa nr XXX , reg.osa nr XXX, reg.osa nr XXX ja reg.osa nr XXX. Danske Bank A/S Eesti filiaal on seoses eeltoodud võlgnevusega esitanud võlgniku ja käendajate XXX, XXXXX ja XXX vastu hagi kohtusse, mis võeti menetlusse 13.06.2013. a kohtumäärusega. Võlgniku ja AS Nordea Finance Estonia vahel sõlmiti 11.09.2007. a liisinguleping nr XXX mille esemeks oli sõiduk Mercedes Benz S350, reg.märk XXX. Liisinguleping lõpetati 13.07.2009. a ning 24.05.2010. a esitas AS Nordea Finance Estonia võlgniku ja XXXXX vastu hagi võlgnevuse 296 779 krooni ja viivise 148 000 krooni väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-1024563). 11.01.2012. a kohtumäärusega kinnitati poolte vahel kompromiss, millega võlgnik ja X X tunnistasid nõuet summas 15 000 eurot ning olid nõus hüvitama osa AS Nordea Finance Estonia poolt tasutud riigilõivust summas 639,12 eurot ja õigusabikulud summas 300 eurot. Nõudele lisandusid veel kohtutäituri kulud ja kompromissiga kinnitati kogu nõudena 16 771,54 eurot, millele lisandub intress 8% aastas. Kompromissi raames sõlmiti maksegraafik, mille kohaselt tasuvad võlgnik ja X X solidaarselt AS-ile Nordea Finance Estonia igakuiste maksetena 1 926,17 eurot. AS Nordea Finance Estonia on kinnitanud, et 03.09.2013. a seisuga on võlgnik kompromissi täitnud ning hetkel puudub võlgniku vastu nõue. 06.06.2013. a esitas ALG Liisingu AS võlgniku, XXXXX ja XXX vastu hagi kohtusse. ALG Liisingu AS-i hagi võeti menetlusse 13.08.2013. a kohtumäärusega. Hagiavalduse kohaselt palub ALG Liisingu AS võlgnikult ja võlgniku juhatuse liikmetelt solidaarselt välja mõista laenulepingust nr 89087, käenduslepingutest nr XXX ja XXX tulenev põhivõlgnevus summas 45 889,89 eurot ja viivis 11 063,75 eurot (06.06.2013. a seisuga), laenulepingust nr 89091 ja käenduslepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus summas 34 406,26 eurot ja viivis 8 301,96 eurot (06.06.2013. a seisuga). Samuti palub ALG Liisingu AS välja mõista lepingutest tuleneva viivise arvestusega 0,03% päevas põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ja menetluskulud. Laenuleping nr XXX sõlmiti 29.08.2008. a ning võlgnik sai laenu 36 070,46 eurot. Laenuleping nr 89091 sõlmiti 15.09.2008. a ning võlgnik sai laenu 26 283,73 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmete kohaselt on võlgniku suhtes hetkel menetluses 16 täitemenetlust:

Tsiviilasi nr 2-13-39602 Võlgniku esindaja sõnul oli alates 2009. a võlgniku eesmärgiks leida tugev finantsinvestor, kelle kapitali abil seisma jäänud tegevust jätkata. Võlgniku esindaja on seisukohal, et investori leidmisel oleks olnud võimalik täita kohustused ka kreeditoride ees. Võlgniku esindaja väidete kohaselt on suurematele võlausaldajatele tehtud ettepanek, et nad konverteeriksid oma nõuded võlgniku osakapitali ning väidetavalt on võlausaldajad sellega nõus olnud, kuid seadnud eeltingimuseks finantsinvestori kaasamise. Väidetavalt on võlgniku esindajad juba kuid pidanud läbirääkimisi Venemaal asuvate võimalike investoritega, kuid vaatamata teise poole lubadustele, ei ole reaalseid investeeringuid võlgniku tegevusse tehtud. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole käesolevaks hetkeks esitatud piisavalt raamatupidamise dokumentatsiooni, et võtta lõplikku seisukohta võlgniku maksejõuetuse väljakujunemise aja ja põhjuste suhtes. Samas on võlgniku pangakontode väljavõttelt tuvastatav, et suurel määral toimus sularahas arveldamine, mistõttu peab võlgnik edasise menetluse käigus kindlasti esitama haldurile raamatupidamisdokumendid, eriti kassa liikumistega seonduva. Ajutine haldur märgib, et võlgniku arveldusarvetel ei ole peale 2008. a lõppu erilisi liikumisi toimunud, seega võib eeldada, et võlgnik lõpetas aktiivse majandustegevuse 2008. a lõpus või 2009. a alguses. Käesoleval hetkel puuduvad võlgnikul töötajad. Edasises menetluses vajab tuvastamist, kas võlgnik on korraldanud raamatupidamist nõuetekohaselt (raamatupidamise kohustuse rikkumine võib olla kuritegu KarS § 381.1 mõistes) ning kas ei esine muid pankrotikuriteole iseloomulikke (KarS § 384, maksejõuetuse põhjustamine) süüteokoosseisude tunnuseid. Arvestades, et võlgniku põhitegevusalaks oli kinnisvaraarendus, võib üheks maksejõuetuse põhjuseks pidada majanduslangust, mis mõjutas oluliselt kinnisvarasektorit. Teise põhjusena võib välja tuua ehk liiga optimistlikult koostatud äriplaani ja võlgniku suutmatust kiirelt kohaneda uue majanduskliimaga. Võlgniku majandusraskused algasid ilmselt 2009. a, kuid arvestades, et suuremad täitemenetluse avaldused ja hagiavaldused esitati võlgniku vastu 2012. a ja 2013. a, on ajutine pankrotihaldur esialgsel seisukohal, et võlgniku lõplik maksejõuetus kujunes välja kahe viimase aasta jooksul. Esialgsel hinnangul võib võlgnik olla hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, võlgnikul on vara väärtuses ca 795 000 eurot ning kohustusi kokku ca 8 000 000 eurot. Samal ajal aga kohustused pidevalt kasvavad intresside ja viiviste näol. Ajutine pankrotihaldur palub välja kuulutada XXXOÜ pankrot. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuna Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks (a/a XXXXXXXXXXXXX , AS Swedbank) 16 töötunni eest 1 280 eurot (arvestusega 1 tund = 80 eurot), millele lisandub käibemaks 256 eurot, kokku 1 536 eurot, samuti välja mõista vajalike kulutuste (päringud, sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine) katteks 67 eurot Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks (a/a XXXXXXXXXXXXX , AS Swedbank).

5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. XXXOÜ esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele aruande koostamiseks ajaks kogutud dokumentide põhjal, samuti andis esialgse hinnangu võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Ajutisele pankrotihaldurile ei olnud esitatud piisavalt raamatupidamisdokumente, et võtta lõplikku seisukohta võlgniku maksejõuetuse väljakujunemise aja ja põhjuste suhtes ning et koostada finantsanalüüsi, mis kajastaks objektiivselt maksejõuetuse väljakujunemist. Konkreetne seisukoht vara tagasivõitmise võimaluste kohta on võimalik halduril võtta, kui võlgnik on haldurile esitanud nõuetekohase raamatupidamisdokumentatsiooni. Samas märgib ajutine haldur, et enamus tehinguid ja arveldusi pangakontodel on tehtud 2007. a ja 2008. a, seega, isegi kui vastavad asjaolud esineksid, on tagasivõitmise võimalused ebatõenäolised, sest tehingutest on möödunud rohkem kui 5 aastat. Edasises menetluses vajab tuvastamist, kas võlgnik on korraldanud raamatupidamist nõuetekohaselt (raamatupidamise kohustuse rikkumine võib olla kuritegu KarS § 381.1 mõistes) ning kas ei esine muid pankrotikuriteole iseloomulikke (KarS § 384, maksejõuetuse põhjustamine) süüteokoosseisude tunnuseid. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara väärtusega ligikaudu 795 000 eurot ning kohustusi kokku ligikaudu 8 000 000 eurot. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna tema olemasolevad kohustused ületavad tema vara kümnekordselt. Kohus leiab, et ajutise halduri aruande põhjal on võimalik võlgniku pankrot välja kuulutada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ja võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.