Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-13-3084 pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

AJUTISE HALDURI ARUANDE ANDMED

Maksejõuetuse põhjus XXXOÜ (edaspidi Võlgnik) kanti äriregistrisse 11.11.2011. a ning võlgniku tegevusalaks oli toitlustuskoha, täpsemalt pitsarestorani pidamine Tartus. Selleks oli võlgnikul sõlmitud frantsiisileping OÜ-ga XXX, kellele kuulub toitlustusettevõte tähisega „XXX“. Frantsiisilepingu alusel sai võlgnik õiguse kasutada kaubamärki „XXX“ ning frantsiisiandja tarnijaid ja äripartnereid. Samuti nägi frantsiisileping ette, et võlgnik kohustus tasuma frantsiisiandjale iga kuu tasu, mis oli sõltuvuses võlgniku käibest. Pitsarestoran avati 2012. aprillis ning võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt oli müük esimesed kolm kuud üllatavalt hea, kuid müük hakkas vähenema peale 2012. a suve ning aasta lõpuks oli müügitulu oluliselt väiksem kui esimeste müügitulemuste põhjal oleks võinud eeldada. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks eelkõige nõrgalt koostatud äriplaan, kus ei arvestatud piisavalt tegevuse alustamisega kaasnevate lisakulutuste ja võimalike riskidega, näiteks, et erinevate kooskõlastuste saamine ja ka kompetentsete

2-13-3084 töötajate leidmine võib olla ajamahukas. Võlgniku finantsnäitajad on tegevuse alustamisest saati olnud alla soovituslike näitajate: pidevalt on toimunud liigne finantseerimine võõrkapitali arvelt ning käibekapital pole olnud piisav lühiajaliste kohustuste katmiseks. Maksejõuetuse lõplikuks väljakujunemise ajaks võib pidada 2013. a algust. Võlgniku varad Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud andmete kohaselt on võlgnikul 24.07.2013. a seisuga vara kogusummas 6 626 eurot järgmiselt: 1) antud tagatised XXX OÜ 600 eurot Võlgnik tegutses XXX OÜ-lt üüritud pinnal, ning üürilepingu kohaselt tasus võlgnik üürileandjale 600 eurot tagatisraha. Tagatisraha arvel on üürileandjal lepingu lõppedes õigus teha tasaarvestusi. 2) materiaalne põhivara 6 026 eurot, sh: - kassasüsteem CompuCash 4000 jääkväärtus 971,25 eurot - külmkapp S-147 S760 jääkväärtus 864,16 eurot - köögivilja tükeldaja Robot Coupe CL-50 jääkväärtus 564,63 eurot - sahtlitega külmlett KLE 1207 jääkväärtus 1 037,75 eurot - kahekambriline pizzaahi PizzaMaster PM 722E jääkväärtus 2 587,76 eurot Lisaks kuuluvad võlgnikule järgmised väikevahendid järgmise võimaliku turuväärtusega: -

sülearvuti Dell Latitude D630 (Windows vigane, LCD kuvar - üks valgustoru on katki. Remont ca 120 €) – 50 eurot kohvimasin – 100 eurot kohvimasina kapp – 50 eurot pizzaahju kubu – 90 eurot sügavkülmik Rosenlew (kompressor vigane, remondi kulu 100 €), 50 eurot kontorilaud – 80 eurot

Bilansivälise vara moodustavad muud köögitarvikud ja 4 laoriiulite komplekti, hinnangulise väärtusega kokku 350 eurot. 01.08.2013. a sõlmis võlgnik ajutise pankrotihalduri nõusolekul OÜga XXX seadmete üürilepingu tähtajaga 01.02.2014. a, mille kohaselt anti OÜ-le XXX ajutiseks kasutamiseks järgmised esemed: 1) kassasüsteem ,,CompuCash“ 2) köögivilja tükeldaja Robot Coupe 3) sahtlitega külmlett KLE1207 4) kahekambriline Pizzaahi 5) pizzaahju kubu 6) sügavkülmik (külmkirst) 7) külmkapp (kahe uksega) 8) tarvikud

2-13-3084 Üürilepingu kohaselt tasub OÜ XXX seadmete eest üüri 200 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. OÜ XXX on esitanud ostupakkumise, millega soovib omandada üürileantud esemed hinnaga 6 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlgniku 31.12.2012. a bilansi kohaselt oli võlgnikul vara kokku summas 11 673 eurot järgmiselt: 1) raha 1 027 eurot 2) ostjatelt laekumata arved 77 eurot 3) muud lühiajalised nõuded 642 eurot 4) ettemakstud tulevaste perioodide kulud 12 eurot 5) ettemaksed 1 362 eurot 6) tooraine ja materjal 1081 eurot 7) muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) 7 472 eurot Ajutine haldur saatis päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastas järgmist: Võlgnik omab Swedbank AS-is järgmist arvelduskontot: - konto nr XXX, saldo seisuga 06.08.2013.a 0,96 EUR (konto broneeritud summas 21,92 EUR kaardi hooldustasudest ja üüriterminali arvetest) Konto käsutamise õigust omab alates konto avamisest XXX ja XXX. Konto arestitud 30.07.2013.a seisuga. Võlgnikul on panga ees kohustusi. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis, Krediidipank AS-is, Tallinna Äripank AS-is, AS Citadele banka Eesti filiaalis, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, AS-is DNB Bank, AS-is SEB Pank, Bigbank AS-is, Versobank AS-is, Pohjola Bank plc Eesti filiaalis, ja LHV Pank AS-is võlgnik kontosid ei oma. SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalis, Citadele Leasing & Factoring OÜ-s, AS-is Swedbank Liising, AS-is SEB Liising, AS-is Krediidipanga Liising, Nordea Finance Estonia AS-is ja AS-is DNB Liising kehtivaid liisinglepinguid ei ole. ALG Liisingu AS ei ole käesolevaks hetkeks päringule vastanud. Maanteeameti andmetel ei ole võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu registreeritud. AS-is Eesti Väärtpaberikeskus võlgnik väärtpaberikontot ei oma. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu, ega ole kuulunud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul moodustavad võlgniku vara põhivara, väikevahendid ja bilansiväline vara. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku vara väärtus vähemalt 6 100 eurot. Võlgniku kohustused (võlad) Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud andmete kohaselt on võlgnikul 24.07.2013. a seisuga kohustusi kogusummas 18 057,60 eurot järgmiselt: 1) Swedbank AS 11 906,89 eurot

2-13-3084 2) võlad tarnijatele 4 337,77 eurot, sh: - XXX AS 174,24 eurot - XXX AS 31,82 eurot - XXX AS 69,49 eurot - XXX AS 76,80 eurot - XXX AS 72,12 eurot - XXX OÜ 273,55 eurot - XXX AS 147,17 eurot - XXXAS 351,12 eurot - XXX OÜ 1 065,38 eurot - XXX AS 72,96 eurot - XXX OÜ 710,52 eurot - XXX OÜ 216,00 eurot - XXX OÜ 56,91 eurot - XXX OÜ 562,69 eurot - XXX OÜ 457,00 eurot 3) maksuvõlad 1 549,11 eurot 4) võlad töövõtjatele 263,89 eurot Võlgniku suurimad võlausaldajad on Swedbank AS, Maksu- ja Tolliamet ja XXX OÜ. Võlgniku 31.12.2012. a bilansi kohaselt oli võlgnikul kohustusi kogusummas 19 728 eurot järgmiselt: 1) pikaajaliste laenukohustuste lühiajaline osa 3 026 eurot 2) võlad tarnijatele 4 833 3) võlad töövõtjatele 773 eurot 4) maksuvõlad 941 eurot 5) muud võlad 25 eurot 6) pikaajalised laenukohustused 10 130 eurot Võlgniku ja Swedbank AS-i vahel sõlmiti 19.12.2011. a laenuleping nr XXX, millega anti võlgniku kasutusse laenulimiit summas 16 000 eurot tagastamise lõpptähtpäevaga 28.12.2016. a. Laenulimiidi kasutamise sihtotstarve oli XXX avamise finantseerimine. Lepingu tagatiseks olid võlgniku osanike XXX ja XXX solidaarkäendus ning sihtasutuse KredEx käendus, mahuga 75% pangale tagasi maksmata laenusummast. Seega tasub sihtasutus KredEx Swebank AS-ile 75% võlgniku võlgnevusest, kuid sihtasutusel KredEx on õigus tasutud summa sisse nõuda võlgnikult. Laenulepingust tulenev võlgnevus Swedbank AS-i ees on 06.08.2013 seisuga 11 906,89 eurot, millele lisandub viivis põhiosa võlgnevuselt 17,48 eurot, intressi võlgnevus 87,23 eurot ja intress 06.08.2013. aseisuga 12,87 eurot. Seega koguvõlgnevus Swedbank AS-i ees 12 024,47 eurot.

2-13-3084 Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul 06.08.2013. a seisuga maksuvõlgnevus summas 1 423,87 eurot (nimetatud võlgnevus koosneb käibemaksu, kinnipeetud tulumaksu, kogumispensionimakse, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete võlgnevustest), millele lisandub maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress summas 63,12 eurot. Koguvõlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees 1 486,99 eurot. Võlgnik on esitanud kõik maksudeklaratsioonid. Maksuhaldur on 2012. a ja 2013. a jooksul võlgnikule korduvalt korraldusi maksuvõla tasumiseks. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 30.07.2013. a vastuse kohaselt puuduvad võlgniku kohta täitemenetluse registris andmed. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku kohustuste maht ca 18 000 eurot. Hinnang võlgniku tegevuse jätkamise ja võlgniku tervendamise väljavaadetele Arvestades, et võlgnik on käesolevaks hetkeks tegevuse lõpetanud, töölepingud töötajatega on üles öeldud ning võlgniku osanikud ei ole nõus täiendavaid investeeringuid tegema, on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnikul puuduvad tegevuse jätkamise või tervendamise väljavaated. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgnikul on vara väärtuses ca 6 100 eurot ning kohustusi ca 18 000 eurot. Samal ajal aga kohustused pidevalt kasvavad intresside ja viiviste näol. Võlgnik on ise pankrotiavalduse esitamisega kinnitanud oma püsivat maksejõuetust. Võlgniku omakapital on pidevalt olnud negatiivne, kuid pankrotiavaldus esitati alles 2013. a suvel. Seega on hilinetud pankrotiavalduse esitamisega ning võlgniku juhatuse liikme tegevuses võib esineda karistusseadustiku §-s 3851 (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) sätestatud süüteo koosseisu tunnuseid. Samas vajab Riigikohtu hinnangul (28.10.2011. a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-1-1-49-11) pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine lisaks äriühingu netovarale teiste raamatupidamisandmete analüüsimist ning äriplaani perspektiivikuse hindamist (kuna Riigikohtu hinnangul ei saa üldjuhul maksejõuetust tuvastada üksnes mõne raamatupidamisliku näitaja alusel). Samuti eeldab antud kuriteo koosseis teo toimepanijalt tahtlust vähemalt kaudse tahtluse vormis. Vastavate asjaolude tuvastamine eeldab võlgniku raamatupidamise ja äriplaani osas erikontrolli läbiviimist ning juhatuse käitumise hindamist, mis omakorda nõuab täiendavate kulutuste tegemist. Seega selgub erikontrolli läbi viimise vajadus edasise menetluse käigus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks eelkõige nõrgalt koostatud äriplaan, kus ei arvestatud piisavalt tegevuse alustamisega kaasnevate lisakulutuste ja võimalike riskidega, näiteks, et erinevate kooskõlastuste saamine ja ka kompetentsete töötajate leidmine võib olla ajamahukas. Võlgniku finantsnäitajad on tegevuse alustamisest saati olnud alla soovituslike näitajate: pidevalt on toimunud liigne finantseerimine

2-13-3084 võõrkapitali arvelt ning käibekapital pole olnud piisav lühiajaliste kohustuste katmiseks. Maksejõuetuse lõplikuks väljakujunemise ajaks võib pidada 2013. a algust. Martin Krupp palub võlgnikult välja mõista ajutise halduri kasuks ajutise halduri tasu 1280 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 33% ehk 422,40 eurot ning ajutise halduri kulud 62,59 eurot. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad - on kindlaks tehtud, et XXXOÜ majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on XXXOÜ varasid 6100 euro väärtuses ning kohustusi on võlgnikul ca 18 000 euro ulatuses. Kohus leiab, et esitatud asjaoludel tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXXOÜ pankrotihalduriks. Martin Krupp tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Arvestades ajutise halduri aruandes toodut, kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus hiljemalt kohtule järgmise aruande esitamise ajaks selgitama välja

2-13-3084 maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused, ning kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu ja kas on toime pandud raske juhtimisviga. Piisava aluse väljaselgitamisel tuleb halduril esitada süüdi oleva isiku suhtes kuriteoteade ja kahjude hüvitamise nõue. Pankrotihalduril tuleb välja selgitada XXXOÜ pankrotimenetluses tagasivõitmise võimalused ja vastavalt tulemustele tegutseda. Martin Krupp on kohtule esitanud XXXOÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud 16 tundi summas 1280 eurot (1 tund= 80 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 33% ehk 422,40 , kokku 1702 eurot. Tööülesanded: teabenõue võlgnikule, võlgniku esindajaga suhtlemine, päringute tegemine, menetluse materjalidega tutvumine, andmete analüüs; ajutise halduri aruande koostamine, osalemine kohtuistungil. Ajutise halduri kulud 62,59 eurot tuleb võlgnikult Martin Krupp`i kasuks välja mõista. Ajutise halduri büroo on teinud kulutusi: fotokoopiad, tasulised päringud, kulud büroo-, ja sideteenustele. Võlgnik ei ole 03.09.2013 kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulutuste vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletava tasu ja kulude summa on mõistlik, vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu 1280 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 33 % ehk 422, 40, kokku 1702,40 eurot tuleb võlgnikult Martin Krupp`i kasuks välja mõista. Ajutise halduri kulud 62,59 eurot tuleb võlgnikult Martin Krupp`i kasuks välja mõista. Ajutise halduri tasu ja kulud tuleb kanda Martin Krupp`i arvelduskontole nr XXX AS-s Swedbank. Kohus määrab XXXOÜ võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise 02. oktoobril 2013, algusega kell 10:30, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas (Tartu mnt 85, Tallinn).

/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.