A. G. ja G. G. Gomozova vastu täitemenetluses 30 000 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
12. september 2013. a Haapsalu kohtumaja
hagi Oleg Gomozov'i ja Nataliya võlgniku vara tagasivõtmiseks
Hageja 1 A. G., isikukood *, elukoht * Hageja 2 G. G., isikukood *, elukoht * Hagejate seaduslik esindaja Nataša Gomozova, isikukood *, elukoht *, e-post: * Hagejate esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Anti Aasma Kostja 1 Oleg Gomozov, isikukood *, elukoht * Kostja 2 Nataliya Gomozova, isikukood *, elukoht * Kostja 2 esindaja riigi õigusabi korras vandeavokaat Argo Küünemäe 06. september 2013
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks Haapsalu notar Eha Naudi koostatud ja tõestatud kinnistu mõttelise osa kinkeleping ja asjaõigusleping 02. augustist 2011, millega Oleg Gomozov kinkis Nataliya Gomozovale 1/2 mõttelist osa Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa number * kantud * kinnistust, koos selle oluliste osadega ja päraldistega.
3.Kustutada Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne kinnistusjaoskonna
kinnistusregistri registriosa nr * II jaost 1/2 mõttelise osa omanikuna sisse kantud Nataliya Gomozova ning kanda 1/2 mõttelise osa omanikuna sisse Oleg Gomozov.
4.Asendada Nataliya Gomozova nõusolek kanda Oleg Gomozov sisse Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa number * II jakku 1⁄2 mõttelise osa omanikuna käesoleva kohtulahendiga.
5.Tunnistada täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks 03.02.2011 Oleg Gomozovi ja Nataliya Gomozova vahel sõlmitud sõiduauto BMW, registreerimismärgiga * * kinkeleping, millega Oleg Gomozov kinkis sõiduauto BMW, registreerimismärgiga * * Nataliya Gomozovale.
6.Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
1.Välja mõista Oleg Gomozovilt ja Nataliya Gomozovalt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks menetluskulu 1 136,44 eurot. Raha riigi kasuks tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik
1.27.12.2011 esitas Nataša Gomozova kohtule hagi kostjate vastu võlgniku vara tagasivõitmiseks täitemenetluses. 03.12.2012 jättis kohus esitatud hagi käiguta ja andis tähtaja puduste kõrvaldamiseks. 14.02.2013 rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse ja võttis esitatud hagi menetlusse. 11.03.2013 esitasid kostjad kirjaliku vastuse. Kohtu eelistungid oli määratud 04.04.2013, 13.05.2013, 23.05.2013, 21.06.2013. Kohtuistung oli määratud 14.08.2013. Kohus vaats tsiviilasja läbi kohtuistungil 06.09.2013. Hageja nõuded, hageja nõude aluseks olevad asjaolud ja hageja poolt esitatud tõendid
2.Hagejad G. G. ja A. G. on esitanud kostjate vastu alljärgnevad nõuded: 1) tunnistada täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks 02.08.2011.a. kinnistu mõttelise osa kinkeleping ja asjaõigusleping millega Oleg Gomozov kinkis Nataliya Gomozovale 1/2 (üks kahendikku) mõttelist osa Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa number 116832 (vana registriosa number 1168) kantud Tulika tn 2 kinnistust, koos selle oluliste osadega ja päraldistega; 2) tuvastada, et kostjal Natalya Gomozoval on kohustus anda nõusolek Oleg Gomozovi sissekandmiseks kinnistusraamatu registriossa number 116832 (vana registriosa number 1168) kantud Tulika tn 2 kinnistu 1⁄2
mõttelise osa omanikuna; 3) tunnistada täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks sõiduauto BMW (reg nr 559AVS) kinkeleping millega Oleg Gomozov on kinkinud nimetatud sõiduauto Nataliya Gomozovale. Hagejate nõude aluseks on asjaolud, et Pärnu Maakohtu 21.04.2008 kohtumääruse alusel on kostja O. Gomozovi suhtes algatatud täitemenetlus, täiteasi 132/2011/829 ning Pärnu Maakohtu 26.07.2011 kohtumääruse alusel tsiviilasjas nr 2-10-66746 on alustatud kostja O. Gomozovi suhtes täitemenetlust täiteasjas nr 132/2011/605. Täitemenetluses nõutakse O. Gomozovilt elatist, mis on temalt alaealiste laste ülalpidamiseks välja mõistetud. Täiteasjas nr 132/2011/829 on võlgnevuse jääk 2639 eurot ning täiteasjas nr 132/2011/605 on võlgnevuse jääk 6116,87 eurot vastavalt kohtutäituri poolt 15.08.2013 esitatud tõendile. Sissenõudja võib TMS § 187 lg-te 1 ja 2 järgi nõuda vara tagasivõitmist (tunnistada kehtetuks tehingu, mis kahjustab tema huvisid) juhul, kui tal on täitedokument, tema nõue on muutunud sissenõutavaks ja sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Oleg Gomozovi suhtes on algatatud täitemenetlus, kohtulahendite näol on olemas täitedokumendid ning nõuded on muutunud sissenõutavaks. Käesolevaks ajaks on Oleg Gomozovil tekkinud täitemenetluses märkimisväärne võlgnevus ning muul viisil peale tagasivõitmise ei ole võimalik nimetatud nõuete rahuldamist eeldada. Kostja poolsed maksed on olnud marginaalsed võrreldes üldvõlgnevusega ning need on toimunud enne viimast kohtuistungit, kuid peale seda on nendest üldse loobutud. Seetõttu ei anna võlgnik lastele piisavalt elatist. Haapsalu notar Eha Naudi poolt koostatud ja tõestanud 02.08.2011.a. kinnistu mõttelise osa kinkelepingu ja asjaõiguslepinguga Oleg Gomozov kinkis Nataliya Gomozovale 1/2 (üks kahendikku) mõttelist osa Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa number 116832 (vana registriosa number 1168) kantud Tulika tn 2 kinnistust, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Hagejate hinnangul tuleb nimetatud tehing tunnistada kehtetuks TMS § 189 lg 1 kohaselt. Tehingu kehtetuks tunnistamise materiaalsed eeldused on täidetud – algatatud on täitemenetlused, hagejatel on olemas täitedokumendid, võlgnevus on märkimisväärne ning ilma tehingut kehtetuks tunnistamata ei ole reaalne võlgnevuste tasumine. Kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et nad võiksid võlgnevuse tasuda mingi muu vara arvelt. Vastupidi Oleg Gomozov on kinnitanud, et ta ei oma püsivat sissetulekut. Samuti on kostja Oleg Gomozov kohtuistungil väitnud, et Kinnistu- kuna hageja mind mitu korda ähvardas, et ta jätab mu ilma majata ja et ennast kaitsta, kirjutasin maja ema nimele. Hagejad on nimetatud asjaolu eitanud. Samas ei ole kostja viidanud kohtus ühelegi ebaseaduslikule ähvardusele mingi muu võlanõude alusel peale lastele makstava elatise. Seetõttu on hagejad seisukohal, et kostja tegutses tehingut tehes üheselt eesmärgiga vältida hagejatele võlgnevuse tasumist. Juhul kui kostja tajub seaduslikus korras võlanõude maksmusele panemist ähvardusena ei anna see alust hakata temal enesele kuuluvaid kinnisasju tasuta kinkima vältimaks õigusjõus täitedokumentide alusel toimuvas täitemenetluses võlgnevuse tasumist. Vastupidise kohta ei ole kostjad esitanud ühtegi tõendit. Seetõttu tuleb tunnistada kehtetuks 02.08.2011.a. kinnistu mõttelise osa kinkeleping ja asjaõigusleping millega Oleg Gomozov kinkis Nataliya Gomozovale 1/2 (üks kahendikku)
mõttelist osa Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa number 116832 (vana registriosa number 1168) kantud Tulika tn 2 kinnistust, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Kuivõrd võlaõiguslik tehing tunnistatakse kehtetuks tuleb Oleg Gomozovil ja Nataliya Gomozoval anda nõusolek ka kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks. Kinnistusraamatuseaduse § 34 ́1 lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Puudutatud isiku nõusolek on asendatav kohtulahendiga, millest tulenevalt tuleb tuvastada, et kostjal Natalya Gomozoval on kohustus anda nõusolek Oleg Gomozovi sissekandmiseks kinnistusraamatu registriossa number 116832 (vana registriosa number 1168) kantud Tulika tn 2 kinnistu 1⁄2 mõttelise osa omanikuna. Täiendavalt taotlevad hagejad ka sõiduauto BMW (reg nr 559AVS) kinkelepingu kehtetuks tunnistamist. Kostjate seletustest kohtuistungil nähtub, et Oleg Gomozov on kinkinud nimetatud sõiduauto Nataliya Gomozovale. Paljasõnaline ja tõendamata on, et nimetatud sõiduauto kinkis Oleg Gomozov Nataliya Gomozovale võlgnevuse katteks. Nataliya Gomozova väidetel tehti tehing 03.02.2011.a. Hagejad esitasid tõendina kinnistusraamatu väljavõtte /I kd tl 5/, päring täiturite registrisse /I kd tl 6-9/, kohtutäituri tõend /I kd tl 75, 180/, Pärnu Maakohtu kohtumäärus /I kd tl 182-183/, Pärnu Maakohtu kohtuotsus /i kd tl 184-198/, kinnistu mõttelise osa kinkeleping ja asjaõigusleping /I kd tl 190-199/. Kostjate Oleg Gomozovi ja Nataliya Gomozova seisukohad 3.Kostjad esitatud hagi ei tunnista. Kostjad on seisukohal, et O. Gomozov on maksnud täitemenetluses elatist vastavalt oma võimalustele. Kinnistu võõrandas O. Gomozov seetõttu, et ta soovis välismaale elama minna. Hagejate ema Nataša Gomozova ja O. Gomozov võtsid kooselu ajal laenu kostja Nataliya Gomozovalt ning selle laenu katteks kingitigi sõiduauto Nataliya Gomozovale. Hagejate poolt esitatud hagi on pahatahtlik ning esitatud eesmärgil, et hagejate seaduslik esindaja saaks kasutada kostjale 1 kuulvat vara. Kostjad esitasid tõendina kohtutäituri teatise /I kd tl 79-80/, konto väljavõtted /II kd tl 9-10/.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära hagejad ja kostjad, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada.
4.Pooled ei vaidle alljärgnevate asjaolude üle: - kostja 1 Oleg Gomozov on kostja 2 Nataliya Gomozova alaneja sugulane – poeg; - O. Gomozovile kuulus 1⁄2 kaasomandist, mis asub Tulika 2, Paralepa alevikus Ridala vallas Läänemaal;
- O. Gomozov võõrandas talle kuluva osa kinnisasjast 02.08.2011 sõlmitud kinkelepingu ja asjaõiguslepingu alusel; - Nataliya Gomozova on Tulika 2 1⁄2 kaasomandi omanikuna sisse kantud kinnistusraamatusse 09.08.2011; - O. Gomozov võõrandas kinkelepingu alusel sõiduauto BMW 530, registreerimismärgiga 559 AVS Nataliya Gomozovale 03.02.2011; - käesolevas tsiviilasjas on õigustatud hagi esitama alaealised lapsed G. G. ja A. G. - O. Gomozov elas enne kinkelepingu sõlmimist, kinkelepingu sõlmise ajal ning pärast kinkelepingu sõlmimist Tulika 2 kinnistul.
5.Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS ) §-d 187, 188 ja 189 sätestavad võlgniku vara tagasivõitmise täitemenetluses, tehingu tagasivõitmise üldised alused ja kinkelepingu tagasivõitmise. TMS § 187 lg 2 kohaselt sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Kostja 1 suhtes on algatatud täitemenetlus täiteasjas 132/2011/605, kus täitmisel on elatise nõue, mille aluseks on Pärnu Maakohtu kohtuotsus 26. juulist 2011 tsiviilasjas nr 2-10-66746. Täitmisavaldus on kohtutäiturile esitatud 07.09.2011 /I kd tl 6-7, 184-189/. Rahalise nõude arestimise akt on koostatud 07.10.2011 ning vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akt 26.09.2011 ja 07.10.2011. Seega on hagejad tõendanud, et neil on täitedokument ja sissenõutavaks muutunud nõue. Elatisraha võlg täitemenetluse alustamise seisuga 07.09.2011 oli 1 648,76 eurot. Igakuiselt oli täitmisele kuuluv elatis alates 01.09.2011 summas 278,02 eurot kuni 11.09.2024 ja alates 12.09.2024 kuni 27.08.2028 summas 139,01 eurot. Elatise nõue 287,71 eurot on täitmisel võla suurendamise avalduse alusel 07. detsembrist 2011. Kohtutäituri 24.05.2013 tõendi nr 1175 /I kd tl 75/ kohaselt on võlgnevus täiteasjas seisuga 30.04.2013 summas 6116,87 eurot. Seega alates täitemenetluse algatamisest ei ole kostja 1 vähendanud oma võlgnevusi hagejate ees. Täitemenetluse kestel on kostja võlgnevus oluliselt suurenenud. Hagi esitamise seisuga oli samuti suurenenud kostja 1 võlgnevus täitemenetluses võrreldes täitemenetluse algatamise ajal olnud võlgnevusega, mida kinnitab asjaolu, et täitmisel on elatise nõue 287,71 eurot võla suurendamise avalduse alusel, mis on esitatud 07.12.2011. Kohtutäituri tõendi 19.08.2013 nr 1771 kohaselt on võlgnevuse jääk 6116,87 eurot ning täituri vahendusel ei ole võlgnevust tasutud. Kohtutäituri tõend 06.06.2013 nr 1228 /I kd tl 79-80/ kinnitab, et täitemenetluses 132/2011/605 on võlgnik Oleg Gomozov teinud makseid esmakordselt alles juulis 2012 ning seejärel septembris 2012 ja aprillis 2013. Eeltoodust tuleneb, et sissenõudjad vaatamata võlgniku varale seatud arestist, ei ole saanud oma nõuet rahuldada.
6.Kostja 1 suhtes on algatatud täitemenetlus täiteasjas 132/2011/829, kus täitmisel on elatise nõue, mille aluseks on Pärnu Maakohtu kohtumäärus 21.04.2008 tsiviilasjas nr 2-08-8215. Täitmisavaldus on kohtutäiturile esitatud 06.12.2011 /I kd tl 8, 182-183/. Seega on hageja
Arina Gomozova tõendanud, et tal on täitedokument ja sissenõutavaks muutunud nõue. Elatisraha võlg täitemenetluse alustamise seisuga 06.12.2011 oli 2 780,23 eurot. Kohtutäituri 24.05.2013 tõendi nr 1175 /I kd tl 75/ kohaselt on võlgnevus täiteasjas summas 2 639 eurot. Kohtutäituri tõend 06.06.2013 nr 1228 /I kd tl 79-80/ kinnitab, et täitemenetluses 132/2011/829 on võlgnik Oleg Gomozov teinud ühe makse summas 141,23 eurot 16.05.2012. Kohtutäituri tõendi 19.08.2013 nr 1771 kohaselt on võlgnevuse jääk 2 639 eurot. Seega alates täitemenetluse algatamisest kuni hagi esitamiseni ei ole kostja 1 vähendanud oma võlgnevust hageja 1 ees. Kogu täitemenetluse kestel on võlgnevus vähenenud vaid 141,23 euro võrra. Eeltoodud asjaoludest tuleneb, et sissenõudja ei ole saanud oma nõuet täitemenetluses rahuldada alates täitemenetluse alustamisest kuni hagi esitamiseni ega käesoleva ajani.
7.Kohus on tuvastanud, et vaatamata algatatud täitemenetlustele ei olnud sissenõudjatel võimalik kostja 1 vara arvelt oma nõudeid rahuldada. Kohtule on esitatud kinnistu mõttelise osa kinkeleping ja asjaõigusleping 02.08.2011 /I kd tl 190-199/. Lepingu poolteks on O. Gomozov kui kinkija ja Nataliya Gomozova kui kingisaaja. Lepingu p 3.1. ja 1.1. kohaselt O. Gomozov kingib N. Gomozovale 1⁄2 mõttelist osa Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa number 116832 kantud Tulika 2 kinnistust koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu p 3.4. järgi hindasid lepinguosalised kingi väärtuseks 20 000 eurot. Kinkeleping on sõlmitud 02.08.2011, seega vähem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist kohtule. Hagi esitati kohtule 27.12.2011. Täidetud on TMS § 189 lg 1 eeldus. Kohtu hinnangul on täidetud ka TMS § 188 lg 1 nimetatud teine eeldus, et tehingu teine pool teadis, et tehing on tehtud teadlikult sissenõudjate huvide kahjustamiseks. TMS § 188 lg 2 järgi eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Võlgniku lähikondsed määratakse pankrotiseaduse § 117 kohaselt. Pankrotiseaduse § 117 lg 1 p 3 järgi on võlgniku lähikondne tema ülenejad ja alanejad sugulased. Pooled ei vaidle, et tehingu teine pool Nataliya Gomozova on võlgniku üleneja sugulane. Seega on täidetud TMS § 188 lg 2 eeldused. Tehing on tehtud kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või vara arestimist. Täitemenetlus on alustatud 07.09.2011 täiteasjas 132/2011/605 ning vara arestiti nimetatud täiteasjas 26.09.2011 ja 07.10.2011. Täiteasjas 132/2011/829 on täitemenetlust alustatud 06.12.2011. Eeltoodud faktilistele asjaoludele tuginedes on täidetud TMS § 187-189 sätestatud tingimused, mis on kinkelepingu kehtetuks tunnistamise eelduseks.
8.Kohus on seisukohal, et hagejad on tõendanud ka selle, et tehingu teine pool teadlikult kahjustas võlausaldajate huve. Kostja 1 on hagejate isa, kellel on elatise võlgnevus hagejate ees. Kostja 2 on hagejate vanaema ning kostja 1 ema. Seega on menetlusosalised omavahel lähisugulased. Ei ole eluliselt usutav, et kostja 2 ei teadnud kostja 1 võlgnevusest hagejate ees. Kostja 1 on 23.05.2013 kohtu eelistungil selgitanud, et kinnistu kirjutas ta ema nimele, kuna soovis ennast kaitsta, sest hageja ähvardas teda. Kostja 2 kinnitas samal istungil, et maja kirjutati kindluse mõttes tema nimele, kuna hageja ähvardas, et jätab kostja varata /I kd tl 66/. Nimetatud kostjate ütlustest tuleneb, et kostja 2 teadis kostja 1 võlgnevusest ning kinkeleping tehti just põhjusel, et hagejad ei saaks oma nõuet kostjale 1 kuuluva kinnisvara arvelt rahuldada.
Eeltoodu alusel tuleb rahuldada hagejate nõue kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks täitemenetluses tagasivõitmise korras.
9.Hagejate nõue tuvastada, et kostjal Nataliya Gomozoval on kohustus anda nõusolek O. Gomozovi sissekandmiseks kinnistusraamatusse Tulika 2 1⁄2 mõttelise osa omanikuna tuleb samuti rahuldada. Kinnistusraamatuseaduse (edaspidi KRS) § 34 1 lg 1 järgi kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 34 1 lg 8 sätetel puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Kuna kohus tunnistab kehtetuks kostjate vahel sõlmitud kinkelepingu, siis asendab käesolev kohtulahend kostja 2 tahteavaldust, mis on vajalik kinnistusraamatusse kande tegemiseks, et kinnistusraamatusse sisse kanda Oleg Gomozov registriosa nr 116832 1⁄2 mõttelise osa omanikuna.
10.Hagejad on esitanud nõude tunnistada kehtetuks sõiduauto BMW, registreerimismärgiga 559 AVS kinkeleping, mis on kostjate vahel sõlmitud. Hagiavalduse kohaselt on kostja 1 vormistanud sõiduauto kostja 2 nimele 03.02.2011. Kostja 2 on kohtule kinnitanud, et auto võõrandati talle 03.02.2011. Seega pooled ei vaidle, et sõiduauto võõrandati kostjalt 1 03.02.2011 kostjale 2. Hageja väidetel on tegemist kinkelepinguga. Kostjate väidetel andis kostja 1 auto üle kostjale 2 võlgnevuse katteks. Kostja 1 väidetel andis ta auto emale võla katteks, mis tekkis sel ajal kui ta elas koos hagejate seadusliku esindajaga / I kd tl 66/. Hagejate seadusliku esindaja väidetel oli perekonnal tõepoolest võlg kostja 2 ees summas 10 000 krooni /I kd tl 66/. Kostja 2 väidetel võlgnesid N. Gomozova ja O. Gomozov talle 28 000 krooni. Võlg tekkis sellest, et oli vaja autot remontida, puhkusel sõita, laste söögi jaoks oli vaja raha. Samuti võeti võlga auto ostmiseks. Auto remondiks andis kostja 2 võlgu 25 000 krooni /I kd tl 87/. Hagejate seadusliku esindaja väidetel andis auto remondiks raha kostja 2 kostjale 1 pärast seda, kui abikaasad enam koos ei elanud. Raha ei antud laste söögiks ega puhkusereisideks /I kd tl 87/. 06.09.2013 kohtuistungil selgitas kostja 2, et raha laenas ta auto ostuks O. Gomozovile, kingitust ta ei teinud /II kd tl 15/. Kostja 2 poolt esitatud konto väljavõtted /II kd tl 9-10/ kinnitavad, et kostja 2 on teinud ülekandeid kostjale 1 2008 ja 2009 aastal summas 18 000 krooni / II kd tl 10/, mitte aga summas 33 000 krooni, sest konto väljavõte ajavahemikul 01.01.2007 kuni 31.12.2008 ja 01.01.2008 kuni 31.12.2009 on 2008 aasta osas kattuvad summas 15 000 krooni. Kostjad ei ole vaidlustanud hagejate hagis esitatud väidet, et peale 2008 aasta Pärnu Maakohtu kohtumäärust, mis on tehtud 21.04.2008 maksis kostja 1 hageja 1 kasuks elatist kolm kuud. Hagist nähtub, et sel ajal elasid hagejate seaduslik esindaja ja kostja 1 lahus. Kostjad nimetatud väidet vaidlustanud ei ole. Konto väljavõttelt /II kd tl 10/ nähtub, et kostja 2 on kostjale 1 teinud ülekandeid veebruaris ja mais 2008, kokku 3 ülekannet summas 15 000 krooni ja septembris 2009 summas 3000 krooni. Arvestades, et kostja 1 ja hagejate seaduslik esindaja elasid veebruaris ja mais 2008 eraldi, ei ole tõendatud kostja 2 väited, et raha andis ta kostja 1 pere ülalpidamiseks. Kostja 1 ei ole tõendanud, et ta on hagejate seaduslikule esindajale lisaks summadele, mis on täitemenetluse käigus täiteasjas nr 132/2011/829 maha arvatud teinud lisamakseid. Kostja 2 poolt antud ütlused erinevatel kohtuistungitel raha üleandmise kohta on vastuolulised, mistõttu ei saa neid usaldusväärseteks pidada. Konto väljavõtetelt ei nähtu, et tegemist oleks laenuga, mis kostja 2 on kostjale 1 andnud. Eeltoodud põhjendustel ei arvesta kohus, et tegemist on kostja 2 poolt
antud laenuga kostja 1 perele, mis kasutati perekonna ülalpidamiseks ning hageja 1 ees võlgnevuse vähendamiseks kohustuse täitmisel Pärnu Maakohtu 21.04.2008 lahendi järgi.
11.Kostja 2 on 21.06.2013 kohtuistungil kinnitanud, et ta lihtsalt soovis vara võõrandada, tegi seda kinkelepingu alusel /I kd tl 87/. Pooled ei vaidle, et ka sõiduauto võõrandati kinkelepingu alusel. Tehing on tehtud 03.02.2011 so seitse kuud enne täitemenetluse algatamist. Arvestades, et tsiviilasjas nr 2-10-66746 sai kostja 1 maksettepaneku kätte 20.01.2011 ja 04.02.2011 esitas ta kohtule vastuväite maksekäsu kiirmenetluses /I kd tl 185/, on tõendatud, et sõiduauto kinkis kostja 1 oma lähikondsele kostjale 2 just eesmärgiga kahjustada hagejate huvisid võlgnevuse sissenõudmisel. Iga mõistlik isik saab aru, et vanemal lasub lapse ülalpidamiskohustus ning on vaid aja küsimus, kuna tehakse kohtulahend, mille alusel hakkab toimuma täitemenetlus, juhul kui kohustatud isik vabatahtlikult oma kohustust ei täida. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagejate nõude ja tunnistab kehtetuks kostjate vahel 03.02.2011 sõlmitud sõiduauto kinkelepingu. TMS § 195 lg 1 järgi kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur korraldab saadu jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale.
Menetluskulud
12.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad kõik menetluskulud kostjate kanda, kuna otsus tehakse nende kahjuks.
13.Hagejad olid vabastatud hagi esitamisel riigilõivu tasumisest summas 1 000 eurot. TsMS § 190 lg 2 ja 3 sätestavad, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Eeltoodu alusel jääb kostja kanda riigilõiv summas 1 000 eurot. Hagejatele anti riigi õigusabi isiku esindamiseks 02.07.2013 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega. Riigi õigusabi anti kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud 15% ulatuses. Pärnu Maakohus on 12.09.2013 kohtumäärusega rahuldanud hagejate riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse ja välja mõistnud tasu ja kulud summas 909,60 eurot. 15% sellest on 136,44 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb kostjatelt riigi kasuks välja mõista 136,44 eurot. TsMS § 179 lg 5 ja 9 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Käesoleva
paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144.
Ruth Sild Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.