Kaebuse esitaja ja kaebuse Capital Inkasso OÜ määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja / võlausaldaja (määruskaebuse esitaja): Capital Inkasso OÜ (registrikood: 11553825; asukoht: esindajad Tallinn), tehinguline esindaja vandeadvokaat Kairi Tuulmägi Puudutatud isik / võlgnik (vastustaja): X X (isikukood: xxxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxx), tehinguline esindaja Tiina Raja Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 03.06.2013.a määrus jätta muutmata.
2.Capital Inkasso OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Capital Inkasso OÜ kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.10.05.2013.a esitas avaldaja maakohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik 30.03.2009.a allkirjastanud konstitutiivse võlatunnistuse, millega tunnistas tingimusteta oma võlgnevust X Xi ees summas 242 109 krooni. 06.03.2013.a sõlmitud nõude loovutamise lepinguga on nõue võlgniku vastu loovutatud võlausaldajale.
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-13-22511
2.Võlgnik vaidles avaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole võlgnik kõnealust võlatunnistust sõlminud. Tegemist ei ole võlatunnistusega, mille alusel tekiks võlgnikul kohustusi. Võlgnik ei ole esialgselt võlausaldajalt kunagi raha saanud ega midagi ostnud. Võlgniku hinnangul ei ole tegemist konstitutiivse võlatunnistusega.
3.Harju Maakohus jättis 03.06.2013.a määrusega ajutise halduri nimetamata, lõpetas pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 7 alusel tsiviilasja menetluse ja jättis menetluskulud vastavalt PankrS § 15 lg-le 6 avaldaja kanda. Määruse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled 30.09.2009.a sõlmitud võlatunnistuse olemuse üle. Lisaks vaidlustas võlgnik oma allkirja võlatunnistusel. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et pankrotiavalduse aluseks peab olema selge nõue. Nii on PankrS § 15 lg 3 p 1 suunatud eelkõige sellele, et ajutise halduri nimetamise ja pankroti väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Riigikohus on 19.10.2004.a lahendi nr 3-2-1-101-04 p-s 29 märkinud, et võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 30 sätestatud võlatunnistuse järgi tekib abstraktne iseseisev kohustus, mis iseenesest võlaõiguslikku alust ei vaja. Isegi juhul, kui võlatunnistusega tunnistatakse näiteks tehinguga võetud kohustuse olemasolu, ei sõltu võlatunnistuse kehtivus selle võimalikuks aluseks oleva tehingu kehtivusest. Seetõttu ei ole vaja võlatunnistuse olemasolu korral tuvastada, kas kohustus, mille olemasolu tunnistati, oli tegelikult olemas. Lahendites tsiviilasjades nr 3-2-1-69-06 (p-s 13) ja nr 3-2-1-72-08 (p-s 12) on Riigikohus rõhutanud, et poolte tahe luua iseseisev kohustus peab kokkuleppest selgelt nähtuma ning seda peab tõendama võlausaldaja. Vastasel juhul tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Riigikohus on 17.03.2009.a lahendi nr 3-2-1-15-09 p-s 12 esile toonud, et võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega, kusjuures võlatunnistuse sõnastus ei ole siinkohal määrava tähendusega. Analüüsida tuleb võlatunnistuse andmise põhjust ja eesmärki, samuti lepingueelsete läbirääkimiste asjaolusid, poolte huve jms. VÕS §-s 30 sätestatud kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, s.t poolte eesmärgiks on luua iseseisev ja sõltumatu nõude alus. Kohus leidis, et kohtule esitatud 30.03.2009.a. sõlmitud võlatunnistusest ei nähtu antud võlatunnistuse andmise põhjus ja eesmärk, millised olid antud võlatunnistusele eelnenud lepingueelsete läbirääkimiste asjaolud ning millised olid poolte huvid enda sidumisel sellise võlatunnistusega. Ainuüksi asjaolust, et pooled on pealkirjastanud antud dokumendi konstitutiivse võlatunnistusena, ei saa teha järeldusi selle sisu kohta. Kohtu hinnangul tuleb poolte tahe siduda end abstraktse kohustusega ehk luua iseseisev kohustus, tuvastada hagimenetluses. Lisaks tuleb hagimenetluses tuvastada, kas võlgnik on vaidlusaluse võlatunnistuse allkirjastanud. Pankrotimenetluses ei ole kohtul võimalik allkirja ehtsusele hinnangut anda, kuivõrd selleks tuleb läbi viia käekirjaekspertiis. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et nõude põhjendatuse väljaselgitamine väljub käesoleval juhul ajutise halduri nimetamise eelduseks oleva nõude selguse hindamise raamidest ning tuleb seega lahendada hagimenetluses. Seega jättis kohus võlgnikule PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaselt ajutise pankrotihalduri nimetamata.
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-13-22511
4.Maakohtu määruse peale esitas avaldaja 18.06.2013.a määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega nimetatakse võlgnikule ajutine haldur ja kuulutatakse välja võlgniku pankrot. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus määruse tegemisel rikkunud oluliselt menetlusnorme ja kohaldanud valesti materiaalõigust, kohtu seisukohad on väärad ega tulene asjas esitatud tõenditest ja tuvastatud asjaoludest, määrus ei ole kooskõlas seaduslikkuse ja põhjendatuse põhimõtetega ning nende rikkumine on viinud ebaõige lahendini, kohtu järeldused on nii faktiliselt kui õiguslikult motiveerimata, kohus on eiranud meelevaldselt avaldaja esitatud seisukohti ja tõendeid. Avaldaja nõue on selge ja tõendatud. Maakohus on kohaldanud valesti PankrS § 15 lg 3 p 1, kuna võlgniku poolt nõude osas esitatud vastuväited ei ole põhjendatud, need on paljasõnalised ega anna alust ajutise halduri nimetamata jätmiseks, samuti ei selgu määrusest, milliseid võlgniku alusetuid ja tõendamata väiteid käsitleb kohus nõudele põhjendatult vastuvaidlemisena. Tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-17-02 on ilmne, et ajutise halduri nimetamise või nimetamata jätmise otsustamisel peab kohus hindama võlgniku esitatud vastuväiteid mh koosmõjus nii võlausaldaja esitatud tõenditega kui ka võlgniku enda vastuväidete aluseks olevate põhjenduste ja tõenditega. Mitte igasugune võlgniku vastuväide ei saa olla PankrS § 15 lg 3 p 1 tähenduses ajutise halduri nimetamata jätmiseks piisavalt põhjendatud. Praegusel juhul on võlgniku vastuväited paljasõnalised ega ole usutavad. Seega ei eelda avaldaja hinnangul nõude kindlakstegemine asjaolude ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljuks pankrotimenetluse raamest, mistõttu puudub alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks. Ekslik on kohtu seisukoht, et võlatunnistusest ei nähtu selle andmise põhjus ja eesmärk. Tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, kohtu vastupidine järeldus on vastuolus esitatud tõenditega. Esiteks on pooled pealkirjastanud võlatunnistuse kui konstitutiivse, seega on ilmne, et poolte tahe oli suunatud konstitutiivse võlatunnistuse loomisele, teiseks on pooled võlatunnistuse p-s 3 eraldi kinnitanud, et nende sooviks on sõlmida konstitutiivne võlatunnistus, s.t võlatunnistus, millest tuleneb uus, iseseisev kohustus, ning et sellisele kohustusele ei saa esitada vastuväiteid, mis tulenevad kohustuse aluseks olevast eelmisest võlasuhtest. Isegi kui eeldada, et võlgnik ei tea ega pidanudki teadma, mida tähendab sõna „konstitutiivne“ võlatunnistuse pealkirjas, on ilmne, et võlatunnistuse p-s 3 on poolte tahe üheselt mõistetavalt ja arusaadavalt selgitatud. Sellises olukorras ei ole vajalik enam tuvastada võlatunnistuse andmisele eelnenud läbirääkimiste asjaolusid. Täiendavalt on võlgnik kinnitanud, et X X (s.t esialgne võlausaldaja) on tema endine tööandja, s.t tuttav. Seega on eluliselt usutav, et nende vahel võis olla võlasuhe, mille täitmise tagamiseks sõlmisid pooled konstitutiivse võlatunnistuse. Kaevatav määrus on vastuolus Harju Maakohtu varasema praktikaga võlgniku vastuväidete põhjendatuse hindamise osas pankrotimenetluses ajutise halduri nimetamise kontekstis. Tsiviilasjas nr 2-13-5815 nimetas maakohus 22.04.2013.a määrusega ajutise halduri, kusjuures nõude aluseks oli samamoodi konstitutiivne võlatunnistus, millele võlgnik vastu vaidles. Sarnaselt käesoleva asjaga püüdis ka nimetatud tsiviilasjas võlgnik eksitada kohut võlatunnistuse allkirjastamise asjaoludega. Kohus leidis, et ajutisel halduril tuleb selgitada välja vaidlusaluse kohustuse tekkimise asjaolud. Kohus peab õigust ühetaoliselt kohaldama ning avaldaja hinnangul ei ole niivõrd erineva praktika tekkimine ühe kohtumaja siseselt lubatav.
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-13-22511 Ekslik on kohtu seisukoht, et vaidlusaluse võlatunnistuse puhul tuleb viia läbi käekirjaekspertiis. Kohus oleks pidanud ise hindama võlatunnistuse ehtsust. Pankrotiavalduse lisas 4 esitatud avaldaja nõudeavalduse ja pankrotihoiatuse iga lk all on võlgniku poolt kirjutatud „kätte saadud“, võlgniku ees- ja perekonnanimi ning allkiri (initsiaalid). Täpselt samal viisil on allkirjastatud võlatunnistus, kusjuures on ilmne, et käekiri mõlemal dokumendil ühtib. Ka võlgnik on möönnud, et võlatunnistusele antud allkiri sarnaneb tema allkirjaga. Eeltoodu pinnalt on ilmne, et kohus oleks saanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 277 kohaselt ise võlatunnistuse ehtsust ja võlgniku allkirja hinnata. Asjaolu, et võlgnik ei suuda meenutada kohustuse võtmist, ei muuda olematuks võlatunnistust ning sellest tulenevat kohustust. Kohus on ajutise halduri nimetamata jätmisel rikkunud kohtul lasuvat TsMS § 465 lg 1 p-st 8 tulenevat põhjendamiskohustust. Kohus on tuginenud üksnes võlgniku kirjeldatud asjaoludele, mis on tegelikkuses eksitavad ja väärad. Kohus ei ole tuvastanud iseseisvalt ühtegi asjaolu, millele kohtu järeldus on rajatud. Kohus ei ole põhjendanud, mis asjaolud tõendavad võlgniku väidet, et tegemist ei ole konstitutiivse võlatunnistusega ning et võlatunnistusel olev allkiri ei ole võlgniku oma.
5.Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Maakohus leidis õigesti, et pankrotiavalduse esitamise aluseks saab olla selge nõue ning et avalduse esitajal lasub nõude tõendamise kohustus. Avaldaja soovis nõuet tõendada dokumentaalse tõendiga, mille osas avaldaja väitis, et sellel oleva allkirja on andnud võlgnik. Võlgnik leidis sisuliselt, et allkiri on võltsitud. Kuigi võlgnik väitis, et ta ei mäleta, et ta oleks sellise allkirja andnud, ei piirdunud võlgniku vastuväited üksnes sellega vaid võlgnik väitis, et tema ja algse võlausaldaja vahel ei ole kunagi olnud selliseid suhteid, millest saaks võlgnikule mingi rahaline kohustus tuleneda. Seega esitas võlgnik pankrotimenetluses piisavalt selged ja resoluutsed vastuväited. Seega soovis avaldaja pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet tõendada võlatunnistusega, millele esitas võlgnik võltsituse vastuväite. TsMS § 277 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline vaidlustada dokumentaalse tõendi ehtsuse, kui ta põhistab tõendi võltsituse. Põhistamiseks tuleb võlgnikul kohtu jaoks usutavaks muuta see, et dokument või sellel olev võlgniku allkiri on võltsitud. Selle usutavaks muutmiseks tugines võlgnik sellele, et tema ja algse võlausaldaja vahel ei ole olnud mitte kunagi selliseid võlasuhteid, millest saaks tuleneda rahaline kohustus, mille pinnalt oleks võlgnik saanud anda võlatunnistuse. Juhul, kui võlgniku ja algse võlausaldaja vahel ei ole kunagi vastavaid võlasuhteid olnud, ei ole võlgnikul muid asjaolusid, millega dokumendi võltsitust usutavaks muuta. Seevastu võlausaldaja oleks saanud kohtu ette tuua asjaolud, millest oleksid nähtunud asjaolud, millest oleks saanud järeldada, et võlgnikul oli põhjus võlatunnistus anda. Selliste
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-13-22511 asjaolude esiletoomine oleks muutnud ka usutavaks muutmise standardit, sest siis oleks võlgnikul tulnud võltsituse usutavaks muutmiseks oluliselt rohkem väiteid ja asjaolusid kohtu ette tuua. Käesoleval juhul aga on võlgnik teinud kõik, mida temalt saab oodata dokumendi võltsituse usutavaks muutmiseks, avaldaja ei ole tõendanud, et võlgnik on võlatunnistuse allkirjastanud ning võlgnik ei ole ka isegi mitte määruskaebuses esile toonud asjaolusid ega muid tõendeid, mille alusel saaks siiski võlatunnistuse ehtsuses veenduda. Nendel põhjustel tuleb asuda seisukohale, et võlgnik on põhistanud võlatunnistuse võltsituse, mistõttu hindas maakohus tõendeid õigesti ja leidis, et avaldaja ei ole pankrotiavalduse esitamise aluseks olevat nõuet tõendanud. See asjaolu, et võlatunnistusel olev allkiri sarnaneb visuaalsel vaatlusel võlgniku allkirjaga, ei tähenda, et tegemist on sama isiku poolt antud allkirjaga. Kohus allkirja eksperdi eriteadmisi omamata sellist järeldust teha ei saa, samuti ei saa sellist järeldust teha advokaat. See, et Harju Maakohtu teine kohtukoosseis on väidetavalt lahendanud väidetavalt sarnase asja vastupidiselt, ei anna alust seadusliku maakohtu määruse tühistamiseks, sest kohus peab tsiviilasja lahendamisel lähtuma seadusest. Antud juhul tegi maakohus seadusliku määruse ja hindas asjaolusid ja tõendeid õiguspäraselt.
9.Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu poolt määratud kulude jaotuse muutmiseks. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud avaldaja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud maakohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Kaupo Paal
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.