Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-12-23892 Kostja võib esitada kaja Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Põlva kohtumajale esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid A. S. E. EJ. I. ) 31.03.2008 liitumislepingu nr 33764. Liitumislepingu alusel kohustus A. S. E. E. kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus tasuma saadud teenuste ja/või kaupade eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Arvete nõuetekohaselt tähtpäevaks tasumata jätmisel kohustus kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. 03.10.2011 loovutas A. S. E. E. nõude kostja vastu põhisumas 381,75 eurot OÜ-le Aktiva Finants (hageja) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 763,45 euro väljamõistmist, millest on põhivõlg – 381,75 eurot ja vähendatud viivis seisuga 14.06.2012 – 381,70 eurot. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 47,93 euro, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 76,69 euro ning õigusabikulude – 166,17 euro väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 18.06.2013 (tl 107), kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 28 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 101-103).

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale Venemaale rahvusvahelise õigusabi andmise korras läbi Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi. Nimetatud menetlusdokumendid on kostjale üle antud 18.06.2013 (tl 107) V. F. P. R. poolt.

2-12-23892 TsMS § 316 lg 2 järgi võib menetlusdokumendi välisriigis kätte toimetada ka tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsiooni või muu välislepingu sätete kohaselt. TsMS § 316 lg 4 sätestab, et kohus võib menetlusdokumendi välisriigis kätte toimetada ka välisriigi pädeva ametiasutuse kaudu või selles riigis Eesti Vabariiki esindava pädeva konsulaarametniku või saadiku vahendusel. Seega saab kohus lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks TsMS § 316 lg 2 ja lg 4 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o

2-12-23892 saab lugeda nõude loovutamise toimunuks kostja suhtes VÕS § 170 alusel. Kuna nõue kostja vastu on loovutatud, võib uus võlausaldaja O. A. F. ) nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist senise võlausaldaja E. E. A. S. asemel VÕS § 164 lg 2 alusel. Liitumisleping nr 1661136 (tl 11) tõendab, et 31.03.2008 sõlmisid kostja ja E. E. A. S. liitumislepingu, mille alusel kohustus E. E. A. S. pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust hinnapaketis TELEYKS 100 toodud tingimustel ning kostja kohustus tasuma osutatud telekommunikatsiooniteenuste eest esitatud arvetel märgitud tähtajaks. Arvete mittetähtaegsel tasumisel kohustus kostja maksma viivist 0,15 % võlasumast iga arve tasumisega viivitatud päev eest kuni arve täieliku tasumiseni. Lisaks kohustus kostja kandma arvete sissenõudmisega seotud kulutused. Mobiilteenuste arve nr 0813356677 (tl 12 – 13) järgi pidi kostja tasuma 15. märtsist 14. aprillini 2008 osutatud teenuste eest 3558,16 krooni hiljemalt 02.05.2008. Mobiilteenuste arve nr 0813522983 (tl 14 – 15) järgi pidi kostja tasuma 15. aprillist 14. maini 2008 osutatud teenuste eest 2125,01 krooni hiljemalt 29.05.2008. Lisaks pidi kostja tasuma võlgnevuse 3558,16 krooni. Seega kokku tuli kostjal tasuda 5683,17 krooni. Mobiilteenuste arve nr 0813689651 (tl 16 - 17) järgi pidi kostja tasuma 15. maist 14. juunini 2008 osutatud teenuste eest 129,99 krooni ja 27.05 ning 09.06 saadetud võlast teavitavate kirjade eest 19,98 krooni hiljemalt 29.06.2008. Lisaks pidi kostja tasuma võlgnevuse 5683,17 krooni. Seega kokku tuli kostjal tasuda 5833,15 krooni. Mobiilteenuste arve nr 0813855854 (tl 18 – 19) järgi pidi kostja tasuma 15. juunist 14. juulini 2008 osutatud teenuste eest 129,99 krooni ja 26.06 saadetud võlast teavitava kirja eest 9,99 krooni hiljemalt 29.07.2008. Lisaks pidi kostja tasuma võlgnevuse 5833,15 krooni. Seega kokku tuli kostjal tasuda 5973,13 krooni (381,75 eurot). Elisa Andmesideteenused AS teenuste kasutamise üldtingimuste (tl 20-31) (edaspidi üldtingimused) punkti 5.2.2 järgi on kostja kohustatud õigeaegselt tasuma Elisa esitatud arved. Üldtingimuste punkti 5.2.3 järgi on kostja kohustatud tasuma tähtaegselt maksmata arvete sissenõudmisega seotud kulutused. Üldtingimuste punkti 6.1.2 järgi on Elisal õigus nõuda kostjalt tähtaegselt tasumata arvetest tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist. Üldtingimuste punkti 7.8 järgi arvestatakse maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15 % võlasummast iga viivitatud päeva eest. Tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutused kannab kostja. Eelnevast tulenevalt on hagi tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl 10-31) ja õiguslikult põhjendatud VÕS §-de 164 lg 2, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 113 lg 1 järgi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus – 381,75 eurot – VÕS §-de 164 lg 2; 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel ning viivis - 381,70 eurot – VÕS §-de 164 lg 2; 76 lg 1; 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 kolmanda lause alusel. Antud tsiviilasja hagihind hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 järgi on 381,75 eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse

2-12-23892 korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule koos hagiavaldusega ka menetluskulude nimekirja (tl 8), milles on taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: hagi esitamisel tasutud riigilõiv – 76,69 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv – 47,93 eurot ning õigusabikulu – 166,17 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja pole esitanud tõendit riigilõivu tasumise kohta maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel, kuid kuna Pärnu Maakohtu 25.05.2012 määruse (tl 32) sisu järgi on hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldust kostja vastu menetletud, on alust arvata, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 47,93 eurot. Peale selle on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 76,69 eurot (tl 4). TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seega on hageja tasunud käesolevas tsiviilasjas kokku 124,62 eurot riigilõivu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks esindajaks olnud S. E. OÜ J. esitatud arvest lähtuvalt peab hageja maksma OÜ-le J. 166,17 eurot tasu hageja esindamise eest võlglase J. I. . Kuna antud hagi hind on 381,75 eurot, siis on TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) § 1 lg 1 alusel võimalik antud asjas lepingulise esindaja kulude katteks teiselt menetlusosaliselt välja mõista maksimaalselt 320 eurot. Seega jäävad hageja nõutavad lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 4 kehtestatud piirmäära sisse. Maakohtu arvates on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus lepingulise esindaja kulude osas selgelt põhjendamatu, sest antud asi pole eriti keerukas ega töömahukas, hageja lepingulise esindaja ülesanded antud asjas on piirdunud vaid hagiavalduse koostamisega ning kohtu menetluses on massiliselt hageja lepingulise esindaja koostatud sarnaseid õigusalaseid dokumente. Eelneva tõttu vähendab kohus kostjalt väljamõistetavaid hageja õigusabikulusid põhjendatud suuruseni, milleks kohtu arvates on 65 eurot.

2-12-23892

Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks kokku 189,62 eurot (124,62 + 65). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.