2-13-15968
Kohtuasja number
2-13-15968
Määruse tegemise aeg ja koht
29. august 2013, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
Intrum Justitia Debt Finance AG avaldus J. K. vastu 303,98 euro nõudes. Menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus
Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja:
Intrum Justitia Debt Finance AG (RK xxx)
Avaldaja esindaja:
R. T. (lepinguline esindaja, e-post [email protected] )
Võlgnik:
J. K. (IK xxx, elukoht: xxx)
Keelduda Intrum Justitia Debt Finance AG avalduse J. K. vastu 303,98 euro nõudes menetlusse võtmisest. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot.
Intrum Justitia Debt Finance AG esitas 10.04.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. K. vastu 303,39 euro nõudes. Avalduses on võlgniku elukohaks märgitud xxx. 23.04.2013 tegi kohus makseettepaneku, mida ei ole õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 27.08.2013.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule vastavalt TsMS § 486 lg 1 p 2.
TsMS § 75 lg 1 kohaselt, avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see ei allu Eesti kohtule.
Kohus, tutvunud avalduse ja sellele lisatud materjalidega, leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi lõige 4 kohaselt kohaldatakse TsMS-s sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17.11.2011 otsus kohtuasjas C-327/10 p 40). Määruse sätteid tuleb tõlgendada iseseisvalt, võttes arvesse määruse süsteemi ja eesmärke (Euroopa Kohtu 25.10.2011 otsus liidetud kohtuasjades C-509/09 ja C-161/10 p 38). Vastavalt 22. detsembri 2000.a Nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 („Kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades“) art 15 p-le 1 b ja art 16 p-le 2 võib küsimustes, mis on seotud lepinguga, mille isik ehk tarbija on sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, kui tegemist on osamaksudena tasutava laenu või kaupade müügi rahastamiseks antava muud liiki krediidi lepinguga, algatada teine lepinguosaline menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on kostja elukohaks märgitud xxx. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja elukohaks xxx. Rahvastikuregistri andmetel elab kostja Lätis alates 06.12.2012. Hageja nõue kostja vastu tuleneb laenulepingust. Seega ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi hagi Eesti kohtule. Vastavalt määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 16 punktile 2 võib teine lepinguosaline (Aktiva Finants OÜ) algatada menetluse tarbija (J. K.) vastu üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on tarbija alaline elukoht (Läti Vabariigis). Määruse art 17 järgi võib art 15 ja 16 sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes või mis on sõlmitud tarbija ja teise lepinguosalise vahel, kui mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal ühes liikmesriigis, ning millega on määratud pädevus selle liikmesriigi kohtutele, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi seadustega. Kuna asjas ei esine määruse art 17 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda art 15 ja 16 regulatsioonist ja kostja tegelikuks alaliseks elukohaks on Läti Vabariik, tuleb hagi jätta läbi vaatamata, sest määrusega ette nähtud ainupädevus on antud juhul Läti Vabariigi kohtutel. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 2 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse
kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja TsMS § 463 lg 1, § õiguslikel alustel.
465 sätestatud
/digitaalselt allkirjastatud/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.