Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi XXX(X) vastu võlgnevuse 872,34 euro ja intressi 512,01 euro väljamõistmiseks
Hagihind
1 384,35 eurot Hageja Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu; asukoht Munga 18, Tartu 50088) Hageja esindaja Mariann Kajak (e-post: [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja esindaja advokaat Henrik Kirsimäe (e-post: [email protected]) Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi XXX vastu võlgnevuse 872,34 euro ja intressi 512,01 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) kanda.
3.Otsus saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
1.06.06.2013. a esitas Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) kohtule hagi XXX, XXXja XXXvastu solidaarselt võlgnevuse 872,34 euro ja intressi 512,01 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmis kostja XXXAS-iga Hoiupank õppelaenu saamiseks õpplaenulepingu nr XXX, mille alusel kanti kostjale XXX03.10.1997. a 10 000 krooni, 26.10.1998. a 6 500 krooni ja 02.02.1999. a 6 500 krooni. Kostja XXX kohustus tasuma õppelaenult intressi 5% aastas. 03.10.1997. a sõlmisid kostjad XXXja XXXAS-iga
2-13-28532 Hoiupank limiteerimata käenduslepingud õppelaenulepingu nr XXX täitmise tagamiseks. AS Hoiupank saatis kostjale XXX13.06.2001. a maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja XXXei täitnud laenukohustuse tagasimaksmist, nõudis AS Hoiupank riigitagatise rakendamist hagejalt, millise riik täitis. 02.06.2013. a seisuga oli kogunenud intresse 512,01 eurot. 21.01.2001. a saatis AS Hansapank (kellele läksid üle AS-i Hoiupank nõuded) kostjatele võlgnevuse teatise. Kostja XXXtaotles hagejalt maksegraafiku koostamist, millise hageja 13.06.2001. a kostjale XXXedastas paludes tagastada allkirjastatud maksegraafik hagejale hiljemalt 28.06.2001. a. 11.08.2006. a teatas hageja, et kuna kostja XXXei ole tasunud võlgnevust, on hageja sunnitud pöörduma kohtusse. 28.06.2011. a esitas hageja kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjate vastu, kus kostjad XXXja XXXesitasid vastuväited ning asi nende osas anti üle hagimenetlusse. 28.02.2012. a määrusega keelduti nimetatud hagi menetlusse võtmisest, kuna hageja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks nõuetekohast hagiavaldust. 30.01.2012. a määrusega jäeti maksekäsu kiirmenetluse avaldus kostja XXXosas rahuldamata. Tulenevalt eelmärgitust palub hageja kostjatelt välja mõista solidaarselt võlgnevuse 872,34 euro ja intressi 512,01 euro.
2.18.07.2013. a esitas kostja XXXkohtule vastuse, milles palub kohaldada aegumist ja jätta seetõttu hagi läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et ei ole nõuet tunnustanud, vaid maksekäsu kiirmenetluses on just vastupidist väitnud.
3.12.08.2013. a seisukohas hageja aegumisega ei nõustu. Hageja on seisukohal, et kostja on tunnustanud nõuet maksekäsu kiirmenetluse avalduse vastuväites sellega, et on teadlik nõude olemasolust. Hageja palub hagi rahuldada.
4.Kuna kostjad XXXja XXXei vastanud kohtule tähtaegselt, rahuldas kohus 29.08.2013. a tagaseljaotsusega nende osas hagi.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus menetleb hagi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 405 lihtsustatud korras. Lisaks on pooled nõustunud kirjaliku menetlusega [hageja hagiavalduses (tl 4); kostja 18.07.2013. a vastuses (tl 47)].
6.Kohus leiab, et Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi XXXvastu võlgnevuse 872,34 euro ja intressi 512,01 euro väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu.
7.Kohus lähtub aegumise vastuväite põhjendatuse hindamisel järgmistest asjaoludest: • Kostja XXXon AS-iga Hoiupank sõlminud õppelaenu saamiseks õpplaenulepingu nr XXX, mille alusel kanti kostjale üle 03.10.1997. a 10 000 krooni, 26.10.1998. a 6 500 krooni ja 02.02.1999. a 6 500 krooni (tl 5-9). • Hageja tasus AS-ile Hansapank kostja õppelaenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse, mille aluseks on hageja ja AS-i Hansapank vahel sõlmitud õppelaenu tagastamise korraldamise lepingu punktid 4.2 ja 4.3 ning Haridusseaduse (HaS) § 362 lg 1. Asjaolu üle puudub vaidlus. • 13.06.2001. a on hageja edastanud kostjale kaaskirjaga „Kokkulepe õppelaenuvõlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel“ koos lisaga 1, mille väljastamise aluseks oli hagejale kostja poolt 15.05.2001. a esitatud 14.05.2001. a dateeringuga avaldus maksegraafiku koostamiseks (tl 15-20). • 11.08.2006. a edastas hageja kostjale teatise, et kuna kostja ega käendajad XXXja XXXei täitnud maksegraafikut, on kostja võlgnevus hageja ees 05.08.2006. a seisuga 16 088,17
2-13-28532
•
krooni. Hageja palus tasuda võlgnevuse hiljemalt 15.09.2006. a (tl 21). 28.06.2011. a esitas hageja kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjate XXX, XXXja XXXvastu (tl 22).
8.Kohus tugineb käesolevas lahendis Riigikohtu 22.03.2011. a otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-17810 väljendatud seisukohtadele. Kui laenusaaja ei ole HaS § 362 lg 1 järgi ettenähtud tähtaja jooksul asunud laenu tagasi maksma ning tema või tema käendajad ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses. Kui riik on selles ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil HaS § 362 lg 2 järgi nõudeõigus laenusaaja vastu kogu krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Selliselt nägi haridusseadus ette, et õppelaenu saaja kohustuse täitmisel pangale läheb panga nõue üle riigile. Tegemist ei ole seadusest tuleneva riigi (uue) nõudega laenusaaja vastu, vaid seadusjärgse lepingulise nõude ülemineku juhtumiga võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 lg 1 mõttes, st õigusjärglusega TsÜS § 6 mõttes, täpsemalt eriõigusjärglusega. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse VÕS § 173 lg 2 järgi nõude loovutamise kohta sätestatut, mh VÕS § 164 lg-t 2, mille järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele, ja VÕS § 171 lg-t 1, mille järgi võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu esitada mh kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.
9.Kohus on käesoleva kohtuotsuse punktis 7 tuvastanud, et hageja tasus AS-ile Hansapank kostja õppelaenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse, mille aluseks oli hageja ja AS-i Hansapank vahel sõlmitud õppelaenu tagastamise korraldamise lepingu punktid 4.2 ja 4.3 ning HaS § 362 lg 1. Kuna kostja XXX on esitanud 15.05.2001. a hagejale avalduse õppelaenu tagastamiseks maksegraafiku sõlmimiseks (tl 15), millele hageja vastas 13.06.2001. a kirjaga „Kokkulepe õppelaenuvõlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel“ koos lisaga 1, puudub vaidlus, et selleks ajaks oli hageja nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks. Kuna hagejale läks üle panga nõue kostjate XXX, XXX ja XXX vastu laenulepingu alusel, ei tekkinud hagejal seaduse alusel uut nõuet kostjate vastu. Seega on tegemist tehingust tuleneva nõude aegumisega. Sellise nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 esimese lause järgi kolm aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 7 tuvastanud, et 13.06.2001. a on hageja kostjale XXX saatnud kirja „Kokkulepe õppelaenuvõlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel“ koos lisaga 1, kuid toimikus oleval lepingul puuduvad kostjate allkirjad (17-20). Seega nähtub kohtule esitatud tõenditest, et kostja XXX tegi 14.05.2001. a hagejale avalduse taotlusega sõlmida õppelaenu võla ositi tasumiseks kokkulepe, mida saaks käsitleda TsÜS 158 lg 1 mõttes nõude tunnustamisena, millega aegumine võinuks katkeda. Antud asjaolu ei mõjuta aga nõude aegumist, sest ka antud olukorras võib kohtu hinnangul lugeda kostja poolt nõude tunnustamisena (sooviga sõlmida kokkulepet) TsÜS § 158 lg 1 kohaselt hageja nõude hiliseimaks võimaliku aegumise katkemise ajaks 15.05.2001. a. Nõude aegumine algas uuesti samal ajal, so 15.05.2001. a. Kuna TsMS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat, oleks pidanud hageja ka sel juhul hiljemalt 15.05.2004. a oma nõude kohtulikult maksma panema. Isegi kui eeldada, et pooled sõlmisid maksegraafiku, mille viimase makse tegemise tähtajaks on märgitud 13.05.2004. a (tl 19), siis tulenevalt TsÜS § 154 algas vähemalt viimase makse osas aegumine 01.01.2005. a. Seega viimane aegumise tähtpäev maksegraafiku viimaste (2004. a tasuma pidanud maksete osas) maksete osas oleks olnud 01.01.2008. a. Käesoleva kohtuotsuse punktis 7 on kohus tuvastanud, et hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse 28.06.2011. a, mistõttu oli hageja nõue kostja XXX vastu aegunud juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal. Kuna kohus on tuvastanud, et nõue on aegunud, jätab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel tähelepanuta hageja poolt esitatud väited ja tõendid nõudeõiguse või selle aluseks oleva õigussuhte olemasolu kohta (vt Riigikohtu 11.12.2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-02).
2-13-28532
10.Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et aegumine saab katkeda vaid juhul, kui võlgniku poolt nõude tunnustamine toimub aegumistähtaja jooksul, sest aegunud nõude puhul ei saa aegumine enam katkeda. Seega hageja väited, et kostja on väidetavalt nõuet tunnustanud maksekäsu kiirmenetluse ajal, ei ole kohtu hinnangul enam määravad.
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kostja XXX osas jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta selles osas hageja kanda. Kostja XXX võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.