Muud › CMR

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

vastavalt 205 eurot marsruudil Muuga-Helsingi-Muuga ja 19 eurot Tallinnas. Vaidlust ei ole, et alates 03.01.2012 teostas hageja kostjale kaubavedusid oma auto ja haagisega, kauba laadimine toimus AS-i Muuga Betoonelement asukohas; teostatud vedude eest tasu saamiseks esitas hageja kostjale arved koos AS-i Muuga Betoonelement saatelehtedega; hageja esitas kostjale 19 arvet, millest 16 on tasutud; kokku on tasumata 1476 eurot. Vaidlust ei ole ka selles, et AS-ist Muuga Betoonelement iga hageja sõidukile laaditud ja veetud kauba kohta vormistati saateleht. Vaidlusaluste vedude aluseks olevad saatelehed (nr 006572, 006597, 006584, 006605, 006613 ja 006619; t lk 39, 40, 42, 43, 45, 46, 119–124) annavad tunnistust, et kostja, olles antud saatelehtede alusel kauba transportija (vedaja), pidi kauba kas ise sihtkohta toimetama ja saajale üle andma või tellima kauba kohaletoimetamise (veo) kelleltki teiselt. Tõendatud ei ole, et kostja ise saatelehtedes märgitud kaupa vedas. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta tellis veo kelleltki kolmandalt isikult. Tõendatud ei ole ka, et kõnealused veod toimusid hageja ja AS Muuga Betoonelement omavahelise kokkuleppe alusel kostjat sellest teavitamata. Vaidlust ei ole, et kostjal on olemas kõik vaidlusalused saatelehed. Seega oli kostjale juba 2012. aasta aprillis saatelehtede sisu teada. Juhul, kui ta nendest vedudest midagi ei teadnud ja neid vedusid hagejalt ei tellinud, oli tal alus ja võimalus saatelehtede õigsust vaidlustada, mida kostja ei teinud. Tõendatud on, et vaidlusaluste saatelehtede alusel esitas kostja hoopis AS-ile Muuga Betoonelement arve vedude eest tasu saamiseks, mille viimane ka tasus (t lk 86, 87). Kostja vastuväide, nagu olnuks arve tasumise puhul tegemist mingi teise nõude tasaarvestamisega, on paljasõnaline. Vastuolulised ja tõendamata on kostja vastuväited tellimuste esitamist puudutavas osas. Seega annavad tõendid kogumis kostja enda käitumisega põhjendatud aluse asuda seisukohale, et hageja teostas vaidlusaluseid veod kostja tellimisel, mistõttu on hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 ja § 101 lõike 1 punkti 1 alusel õigustatud saama vedude eest kokkulepitud tasu 1476 eurot. Kuna vaidlusaluste arvete tasumise tähtaeg on saabunud ja kostja arveid ettenähtud ajaks ei tasunud, siis on hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lõike 1 alusel kostjalt viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei ole hageja esitatud viivise arvestust vaidlustanud. Samuti on hageja õigustatud nõudma tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivist protsendina põhinõudest. Kostja ei ole viivisemäära vaidlustanud.

3(4)

Määruse põhjendused

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

Imbi Sidok-Toomsalu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.