Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Tuvastada Korteriühistu XXX(registrikood XXX) 16. mai 2013 üldkoosoleku otsuse tühisus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
3.1.Panna kõik menetluskulud kostja kanda, v.a hagi tagamise avaldustega seonduvad menetluskulud, mis jäävad hageja kanda.
Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Mõista kostjalt Korteriühistu XXXhageja XXX(isikukood XXX) kasuks välja menetluskulud summas 516,66 eurot (sh riigilõiv 250 eurot ja põhjendatud õigusabikulu 266,66 eurot). Ülejäänud osas jätta hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata. Õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Parandada 12. augusti 2013. aasta otsuses ilmne ebatäpsus ja asendada otsuse
2-13-28381 sissejuhatavas osas sõnad „Määruse tegemise aeg ja koht“ sõnadega „Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht“. Edasikaebamise kord − Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kaebuse ulatusest ja sellest, kas kaebus esitatakse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. − Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamiseeesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.XXX(edaspidi „hageja“) esitas 5. juunil 2013 hagi Korteriühistu XXX(edaspidi „kostja“) vastu 16. mai 2013 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise nõudes. Hageja esitas 5. juunil 2013 hagi tagamise avalduse.
2.Kohus võttis hagi menetlusse ja jättis hagi tagamise avalduse rahuldamata 6. juuni 2013 määrusega. Hageja esitas 20. juunil 2013 hagi tagamise avalduse, mille kohus jättis 21. juuni 2013 määrusega rahuldamata.
3.Kostja esitas 20. juunil 2013 vastuse hagiavaldusele, milles teatas, et kostja võtab hagi õigeks. Hageja esitas kostja vastusele oma seisukoha 15. juulil 2013. Kostja esitas oma täiendava seisukoha 29. juulil 2013.
4.Kohus rahuldas hagi 12. augustil 2013 õigeksvõtul põhineva otsusega, mille tegi ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja esitas 13. augustil 2013 kohtule taotluse otsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga.
POOLTE NÕUDED JA VASTUVÄITED
Hagejate nõuded
5.Hageja on kostja liige, kellele kuulub korterelamus asukohaga Vabriku 10, Tallinn, korteriomand. 16. mail 2013 toimus ühistu liikmete üldkoosolek. Koosoleku kutse on koostatud 3. mail 2013 ja liikmetele edastatud 4. mail 2013. Üldkoosoleku kutsel puudub XXXKÜ juhatuse liikme allkiri ning koosoleku toimumise koht. Toimunud koosoleku päevakord väljub koosoleku kutses nimetatud päevakorrast.
6.Hageja hinnangul on 16. mail 2013 vastuvõetud üldkoosolekul tehtud otsused tühised ning seda lähtuvalt asjaolust, et otsuste vastuvõtmisel rikuti seadusest ja kostja põhikirjas sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda.
7.Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja on oma käitumise ja tegevusega andnud hagejale põhjuse hagi esitada. Hageja on korduvalt pöördunud kostja 2 (4)
2-13-28381 poole tekkinud küsimuste kohtuväliseks lahendamiseks, kuid tulemuseta. Hageja palub mõista kostjalt välja menetluskulud summas 910 eurot (sh riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulu 660 eurot). Kostja vastuväited
8.Kostja ei vaidle hagiavaldusele vastu ja võtab hagi õigeks. Kostja on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda või poolte endi kanda.
9.Kostja põhjendab menetluskulude jaotust järgmiselt: kostja tunnistab, et 16. mai 2013 korteriühistu üldkoosoleku läbiviimisel esinesid formaalsed rikkumised ning kostja oli nõus läbi viima uue üldkoosoleku. Hageja ei ole otsinud kostjaga kohtuvälist lahendust. Kui kostja sai teada hagiavalduse esitamisest, pöördus ta hageja poole, selgitamaks välja, mis on hagi esitamise eesmärk. Kostjale jäi arusaamatuks, miks hageja ei esitanud kostjale enne kohtule hagi esitamist vastavaid pretensioone üldkoosoleku läbiviimise korra rikkumise kohta. Samas on kostja teatanud hagejale, et uue üldkoosoleku läbiviimine ei ole probleem. Kostja on kandnud menetluskulusid 360 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Käesolevas asjas võttis kostja hagi õigeks. Seetõttu peab kohus hagiavalduse rahuldama. TsMS § 440 lg 3 teine lause sätestab, et kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja avaldas õigeksvõtmise kohtule vastuses hagile. Järelikult ei arutada kohus asja kohtuistungil ning lahendab asja kohtuistungit pidamata. Õigeksvõtul põhineva otsuse korral kohus eeldab, et hagi alusena märgitud asjaolud ei ole vaidlusalused.
11.Hageja esimese alternatiivina esitatud nõue on hagis märgitud asjaolude õigsuse eeldamise korral õiguslikult põhjendatud (TsMS § 231 lg 4). Hageja kõnealuse nõude alusnorm on korteriühistuseaduse § 1 lg 2 aluse kohaldatav mittetulundusühingute seaduse § 241 lg 1, mille kohaselt mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus on muu hulgas tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise asjaolu on hageja esile toonud ja selles osas tulenevalt kostja õigeksvõtust vaidlus puudub. Seega tuleb hagi esimesena märgitud alternatiivnõudes rahuldada. TsMS § 442 lg 8 viimase lause tõttu ei tule teise alternatiivina esitatud nõuet enam kontrollida.
12.TsMS § 1741 lg 1 esimese lause kohaselt määrab kohus muu hulgas õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus andis pooltele tähtajad menetluskulude nimekirjade ja vastuväidete esitamiseks.
13.Reegli menetluskulude jaotusele hagimenetluses kehtestab TsMS § 161 lg 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Ühe erandi sellest kehtestab TsMS § 168 lg 6, mille kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega selle sätte rakendamiseks peavad leidma tõendamist asjaolud, millised annavad kohtule veenva aluse asuda seisukohale, et kostja ei andnud oma käitumisega hagejale põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et sellised asjaolud tõendamist ei ole leidnud ja rakendamisele kuulub TsMS § 162 lg 1 (vt selle kohta Tallinna Ringkonnakohtu 5. märtsi 2010. aasta otsus tsiviilasjas nr 2-08-89391). Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda v.a riigilõiv hagi tagamise avalduselt, kuna kohus jättis hageja hagi tagamise avaldused rahuldamata. Selles osas on kulude jaotuse aluseks TsMS § 162 lg 4.
3 (4)
2-13-28381
14.Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
15.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt ka Riigikohtu 18. mai 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind (vt ka Riigikohtu 12. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13 teine lõige). Kostja ei ole nõus hageja pakutava menetluskulude jaotusega.
16.Kohus leiab, et hageja õigusabikulud vastavad Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissnõudmise piirmääradega. Järgmiseks kontrollib kohus, kas hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud hagiavalduse koostamise ja vastus koostamine kostja seisukohtade eest summas 660 eurot (tlk 157). Esitatud arve kohaselt on hageja kulutanud hagiavalduse koostamisele 9 tundi ja kostja vastusele seisukoha kujundamisele 1 tunni (kokku 10 tundi). Kohus on seisukohal, et õigusabikulude nõue ei ole põhjendatud ja vajalik, arvestades lepingulise esindaja tegelikult tehtud tööd. Kohus peab põhjendatud mõista kostjalt välja hageja kasuks õigusabikulud hagi ja kostja vastusele seisukoha koostamise eest 4 tunni ulatuses so 222,22 eurot (käibemaksuga 266,66 eurot). Kohus on hageja õigusabikulude vähendamisel arvestanud vaidlusküsimuse mahuga ja keerukusega. Samuti ei ole kohus tuvastanud muid asjaolusid sh aeganõudvaid toiminguid, mis põhjendaksid hagiavalduse koostamisele kulunud aega.
17.Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja hagi esitamisel tasutud riigilõiv.
18.Täiendatava otsuse sissejuhatavas osas on ilmne ebatäpsus, mille kohus käesolevaga TsMS § 447 lg 2 alusel parandab.
19.Lõpuks käsitleb kohus täiendava ja täiendatava otsuse vahekorda käesolevas asjas. Kohus on pooli eksitanud märkides täiendatava otsuse selgitustes võimaluse taotleda õigeksvõtul põhineva otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga. Tegelikult TsMS alates
1.jaanuarist 2013 kohtule sellist kohustust ette ei näe. Samas on võimalik, et poolte otsustused otsuse vaidlustamise, täitmisele pööramise või täitmise osas sõltusid kohtu antud selgitusest. Neil kaalutlustel täiendab kohus otsust põhjendava ja kirjeldava osaga, mida TsMS samas ka otsesõnu ei keela. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.