Ekosüsteemide OÜ ( pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo hagi AS PUIDUÄRI vastu rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks summas 1558,81 eurot
Menetlusosalised
Hageja Ekosüsteemide 11146497)
OÜ
(pankrotis,
registrikood
Hageja esindaja pankrotihaldur Ly Müürsoo (isikukood 46208220284, Väike – Ameerika 8-203, 10129 Tallinn, epost: [email protected] ) Kostja: AS Puiduäri (registrikood 10610018, asukoht: Tartu mnt 39B, Elva, Tartumaa) Kostja esindaja juhatuse liige Jaak Kalm (e-post: [email protected] ) Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
Resolutsioon Rahuldada hagi. Tunnistada kehtetuks Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) poolt toimunud rahaliste kohustuste täitmised AS Puiduäri-le kogusummas 1558,81 eurot, s.h. 18.11.2009 summas 452,81 eurot, 24.11.2009 summas 271,50 eurot, 27.11.2009 summas 679,19 eurot, 04.12.2009 summas 155,31 eurot Kohustada AS-i Puiduäri tagastama nimetatud summa (1558,81 eurot) Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotivarasse. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
lk 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ esitas Ekosüsteemide OÜ 26 .01.2010.a. Pärnu Maakohtusse võlgniku pankrotiavalduse. Pärnu Maakohus algatas oma 29.01.2010.a. määrusega Ekosüsteemide OÜ pankrotimenetluse. Pärnu Maakohus kuulutas oma 05.03.2010.a. määrusega välja Ekosüsteemide OÜ pankroti. Perioodil 29.10.2009.a. kuni 29.01.2010.a., s.o. kolm kuud enne pankrotimenetluse algatamist, on tehtud väljamakseid Ekosüsteemide OÜ arvelduskontolt Swedbank AS-s AS-le Puiduäri alljärgnevatelt: 18.11.2009.a. summas 7085 krooni; 24.11.2009.a. summas 4248 krooni; 27.11.2009.a. summas 10 627 krooni; 04.12.2009.a. summas 2430 krooni; kokku summas 24 390 krooni ehk 1558,81 eurot. Pärnu Maakohus kinnitas oma 04.05.2011.a. määrusega jaotusettepaneku. Määrusest nähtub, et Ekosüsteemide OÜ-l (pankrotis) on 28 võlausaldajat ja nende hulgas ei ole ASi Puiduäri. Seega on Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) rahuldanud AS Puiduäri nõude enne pankrotimenetluse algatamist täies ulatuses ja sellise nõude rahuldamisega on eelistatud AS-i Puiduäri teistele võlausaldajatele. PankrS § 55 lg 3 p 1 kohaselt haldur selgitab välja võlausaldajate nõuded, valitseb pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. PankrS § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel käesoleva seaduse §-des 110– 114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankS § 113 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Kuna AS Puiduäri ei ole Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavaldust esitanud ja võlgnevus AS-le Puiduäri ei kajastu ka Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotiavalduses, siis on ilmselgelt Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) makseid tehes eelistanud AS-i Puiduäri teistele Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) võlausaldajatele ja rahuldanud AS Puiduäri nõude täies ulatuses
Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes PankrS § 109 lg 1, § 113 lg 1 p 1 ja p 2. Palub hageja: Tunnistada kehtetuks Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) poolt toimunud rahaliste kohustuste täitmised AS–le Puiduäri kogusummas 1558,81 eurot alljärgnevalt: 18.11.2009.a. summas 7085 krooni ehk 452,81 eurot; 24.11.2009.a. summas 4248 krooni ehk 271,50 eurot; 27.11.2009.a. summas 10 627 krooni ehk 679,19 eurot; 04.12.2009.a. summas 2430 krooni ehk 155,31 eurot; 14. august 2013 esitatud dokumendis /t.l. 128/ jääb hageja esitatud hagi juurde ning esitab kohtule oma lõplikud seisukohad ja vastuväited kostja 14.06.2013 menetlusdokumendile.
1.Hageja jääb oma 27.05.2013 arvamuses esitatu juurde selles, et tellimuse täitmiseks kostjale 40% ulatuses ettemaksu tasumisega kostja 17.11.2009 arve nr 2906 alusel tegi võlgnik kostjale rahalise soorituse, millega kahjustas enda võlausaldajaid. Samal ajal kostja hagejale kauba kättesaamist ei võimaldanud. Seega täitis hageja rahalise kohustuse kostjale 40% ulatuses, ise seejuures vastusooritust saamata. Kostja väide, et selline ettemaksu nõudmine on tema majandustegevuse seisukohalt tavapärane ja pooled olid ettemaksus kokku leppinud, siis ei ole kostja rahalise soorituse täitmisega hageja poolt eelist saanud, ei oma tähtsust. Pealegi ei ole kostja tõendanud, et ta oleks hagejalt saadud 40%-lise ettemaksu vastu üldse hagejale töid teostanud. Kostja 29.04.2013 vastusele lisatud arved Primus Ehituse OÜ-le ei kajasta kauba väljastamist hagejale – kostja arvetelt puudub hageja esindaja kinnitus kauba saamise kohta. Kostja 29.04.2013 vastusele lisatud kostja töötaja A Hi kirjaliku selgitusega ei saa tõendada kauba üleandmist, kui arvelt puudub hageja vastav kinnitus. Hageja on oma seisukoha seletuse tõendina lubatavuse ja tõendi asjakohasuse osas kohtule esitanud oma 27.05.2013 arvamuses ja jääb selle juurde. Hageja vaidleb kirjaliku seletuse asja materjalide juurde võtmisele vastu.
2.Kuna kostja ei ole nõuetekohaselt tõendanud enda väidet kauba väljastamise kohta hagejale, ei ole õige ka kostja väide 14.06.2013 seisukohade punktis 28, milles kostja väidab, et vaidluse all ei ole kõik tööd, sh töö, mille eest hageja tegi kostjale ettemaksu, nõuetekohaselt teostatud. Kostja ei ole esitanud tõendeid tööde teostamise kohta hagejale. Seega on kostja saanud eelise raha saamise läbi hagejale kaupa vastu andmata.
3.Hagejale jääb arusaamatuks kostja seisukoht, et hageja on tuginenud peamiselt asjaolule, et kostja eelistamine on selles, et kostjale rahalise kohustuse täitmise ajal oli hagejal juba suures ulatuses võlgnevusi teiste võlausaldajate ees, mida hageja ei täitnud. Hageja jääb selle seisukoha juurde ja märgib, et kostja eelistamiseks saab käesoleval juhul pidada seda, et rahalised kohustused kostja ees täideti ajal, kui võlgnikul juba oli pikemaajaliselt tasumata arveid äriühingutele, millised oli hagejale osutanud teenuseid ja müünud kaupu. Võlgnik eelistas jätta varasemalt võetud kohustused täitmata, eelistades kostjat, kellele võlgnik arved tasus.
4.Kostja on hageja 27.05.2013 arvamuse p-i 2.3. esimesele lausele viidates teinud meelevaldse järelduse, et hageja sõnaselgelt möönis, et rahalise kohustuse tagasivõitmise eelduseks on võlausaldajate huvide kahjustamine. Hageja on tõepoolest selles lauses nii märkinud, kuid kostja ei ole aga tahtnud hageja menetlusdokumendi
lk 4 punkti 2.3. lõpuni lugeda. Hageja selgitab veel kord juba käesoleva seisukoha punktides 2 ja 3 selgitatut – kostja eelistamine teistele võlausaldajatele ja seega ka võlausaldajate huvide kahjustamine seisneb hagejale esitatud arvete, mille tasumise tähtaeg oli enne kostjale rahalise kohustuse täitmist muutunud sissenõutavaks, tasumata jätmises. Hageja on esitanud ka tõendid, millele hageja tugineb.
5.Kostja seisukoht punktides 11-12 selles, et hageja pole esitanud asjakohaseid tõendeid kostja eelistamisest teistele võlausaldajatele, on kohatu. Hageja esitas vähemalt viie võlausaldaja nõudeavaldused, millisega on tõendatud võlgnikul rahaliste kohustuste olemasolu rahalise kohustuse täitmise ajal kostjale. Et hageja tõendid kostjale ei meeldi, on kostja protsessuaalset positsiooni arvestades arusaadav, kuid kostja väide hageja tõendite asjasse mittepuutuvusest ei ole põhjendatud. Pealegi on pooltel kohustus asjas oma väiteid tõenditega tõendada. Hageja on esitanud tõendid, millega hageja on põhistanud oma väiteid kostja eelistamisest ja hageja võlausaldajate huvide kahjustamisest. Kohus ei ole hagejale tõendeid tagastanud asjasse puutumatuse tõttu. Seega, kuna tõendeid tsiviilmenetluses hindab kohus, on kohtul pädevus ja kohustus hinnata hageja tõendeid ja otsustada, kas esitatud tõendite alusel saab kohus hagi rahuldada.
6.Meelevaldne on kostja järeldus ka punktis 13 selles, et järelikult ei ole käesolevas vaidluses tuvastatud, et hageja on kostjale vaidlusaluste rahaliste kohustuste täitmisega teisi võlausaldajaid kahjustanud. Hageja on juba osundanud tõenditele, millised kinnitavad hageja väidet kostja eelistamistest ja teiste võlausaldajate kahjustamisest rahalise kohustuse täitmisega kostjale. Tõendeid asjas hindab kohus ning kostja meelevaldsed järeldused hageja tõendite osas ei saa mõjutada kohtu põhjendusi, sest kohus peab hindama nii seda, kas rahalise kohustuse täitmisega kostjale kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algust on kostjat eelistatud teistele võlausaldajatele, millega on kahjustatud võlgniku teiste võlausaldajate huve.
7.Kostja on täiesti meelevaldselt interpreteerinud ka hageja 09.04.2013 esitatud arvamuse punktis 2 toodut. Kostja on nö rebinud välja ühest lausest ühe osa – hageja poolt kostjale teostatud tööde eest tasu maksmine oli hageja majandustegevuses põhjendatud - ja jätnud tähelepanuta ülejäänud lauseosa ning kogu ülejäänud hageja teksti. Sellega on kostja meelevaldselt muutnud hageja arvamuse mõtet, ilmse eesmärgiga luua kohtule hageja esitatud tõenditest ja hageja hinnangutest nendele tõenditele väär arusaam. Selline teise menetlusosalise poolt tema seisukohtade meelevaldne üldisest kontekstist nö väljarebimine on pahatahtlik kohtu eksitamine olulistes asjaoludes. Tegelikult oli 09.04.2013 menetlusdokumendi punktis 2 hageja väide sõnasõnalt järgmine: „Antud juhul tasus võlgnik kostja arveid oma majandustegevusega seoses, kuid samal ajal oli võlgnikul teisi oma majandustegevuse jätmisega seotud kohustusi 28 teise võlausaldaja ees, kelle ees võlgnik oma kohustusi ei täitnud (vt hagi lisa 4 - Pärnu Maakohtu 01.05.2011 määrus jaotusettepaneku kinnitamiseks). Kostja eelistamine teistele võlausaldajatele on seega ilmne. Oluline on siinkohal märkida, et vaatamata rahalise kohustuse täitmisele kostjale võlgniku majandustegevuse huvidest lähtudes, oli võlgniku majanduslik seisund 2009 aasta lõpuks ikkagi keeruline, sest juba 26.01.2010 esitas võlgnik enda püsiva maksejõuetuse tõttu pankrotiavalduse.“
8.Arusaadavalt oli lause mõte see, et vaatamata rahalise kohustuse täitmisele majandustegevusega seoses ei saa jätta tähelepanuta seda, et nõudes, mis olid kostja
lk 5 omast varasemad ja muutunud sissenõutavaks, olid võlgniku majandustegevusega seosest tehtud tehingud. Kuid hageja eelistas maksta arved kostajale. Kohtu ülesandeks ongi käesoleval juhul hinnata, kas rahaliste kohustuste täitmine kostjale omas suuremat kaalu kui need võlgniku majandustegevuse raames tehtud tehingud, mida võlgnik otsustas täitama jätta. Hageja rõhutab veelkord, et ükski tõend ega muu asjaolu ei kinnita kostja väidet, nagu olnuks kostja arve maksmine hageja majandustegevuse jätkamiseks vajalikum nende võlausaldajate arvetest, kelle osutatud teenused ja müüdud kaubad oli hagejale tema majandustegevuse jätkamise seisukohalt oluliselt kaalukamad.
9.Hageja 27.05.2013 arvamusele lisatud võlausaldaja ProInkasso OÜ nõudeavalduse, millest nähtub esialgse võlausaldaja OÜ Uksekoda 08.09.2009 arve nr 20090688 summas 120 000 Eesti krooni, maksetähtajaga 29.09.2009, mittetasumine. Võlgnik jäi OÜ-le Uksekoda võlgu ka 02.10.2009 arve nr 20090795 summas 598 821 Eesti krooni, mille tasumise tähtaeg saabus 23.10.2009. OÜ Uksekoda esitas võlgnikule arved Elvasse ehitatava lasteaia Murumuna avatäidete (uksed-aknad) eest. Samal ajal tasus võlgnik kostjale 19.10.2009 tellimusest mõlemad osamaksed, millest käesolevas asjas vaieldakse 06.11.2009 tehtud makse üle. Hageja leiab, et lasteaia majakarbi sulgemiseks uste ja akende valmistamine oli võlgniku majandusetegevuse seisukohalt kindlasti olulisem. Ometi jättis võlgnik OÜ Uksekoda ees kohustuse täitmata, tasudes selle asemel kostjale arve. Eelnevast tulenevalt asub hageja seisukohale, et tehingut kostjaga ei teinud võlgnik enda majandustegevuse raames ja seetõttu on kahjustatud võlausaldajate huve.
10.Elektritööde Ettevõte AIA AS-i nõudeavaldusest ja selle lisadest nähtub, et Elektritööde Ettevõte AIA AS esitas Ekosüsteemide OÜ-le (pankrotis) 16.07.2009 arve nr 907022 summas 56 000 Eesti krooni. Võlausaldaja teostas hagejale elektritöid eramu ehitusel Püünsis 2009 aasta juulikuus. Arve jäigi võlgnikul tasumata. Samas otsustas võlgnik teha tehingu kostjaga ja maksta kostjale 19.10.2009 tehtud tellimusest teise osamakse 10 466,25 krooni. Hageja hinnangul on kostjale arve tasumisega ilmselgelt eelistatud võlausaldajat Elektritööde Ettevõte AIA AS-i, sest rahalise kohustuse täitmisega kostjale ei saanud tagatud hageja majandustegevuse jätkumine. Seda kinnitab asjaolu, et võlgnik esitas 26.01.2010 enda nõudeavalduse, millega võlgnik ilmselgelt kinnitas enda maksejõuetust.
11.ICE Projekt OÜ nõudeavaldusest nähtuvalt teostati maikuus 2009 hageja tellimusel Elva linnas soojatrassi sisendi ehitust. Objektiks oli Elva lasteaed Murumuna. Võlgnik jättis võlausaldajale 20.05.2007 arvest nr 142 tasumata kokku 20 000 Eesti krooni. Võlausaldaja ICE Projekt OÜ ees oli võlgnikul kohustus pikemaajaliselt täitmata, kuid võlgnik tegi tehingu kostjaga tasudes 06.11.2009 kostjale arve summas 10466,25 krooni. Hageja hinnangul on kostjale tehtud maksega kahjustatud võlausaldaja ICE Projekt OÜ huve, kuna võlgnikul ei jätkunud enam vahendeid võlausaldaja ICE Project OÜ nõude rahuldamiseks.
12.Esitatud OÜ Jaagor Grupp nõudeavaldusest nähtub, et võlausaldaja on töövõtulepinguga teostanud Elva lasteaed Murumuna vundamendi ehitust ning Sillaotsa Põhikooli koolihoone ja staadioni renoveerimistöid. Võlausaldaja on esitanud Ekosüsteemide OÜ-le (pankrotis) 01.05.2009 arve nr 0004, summale 186 145 Eesti krooni, millest jäeti tasumata 75 000 krooni ja 01.10.2009 arve nr 00027 summale 2 292 900,00 Eesti krooni, millest jäeti tasumata 107 888 Eesti
lk 6 krooni. Samal ajal tasus võlgnik kostjale arve summas 10 466,25 krooni. Hageja hinnangul on kostjale tehtud maksega kahjustatud võlausaldaja OÜ Jaagor Grupp huve, sest vahendeid võlausaldaja nõuete rahuldamiseks ei jätkunud, vaid võlgnik esitas avalduse enda suhtes pankroti väljakuulutamiseks.
13.Hageja hinnangul on kõikide eelnevalt analüüsitud võlausaldajate nõuete osas võimalik järeldada, et ehkki võlgnik oli enda majandustegevuses teinud erinevaid suuremahulisi tehinguid ja võlgnikul oli tekkinud kohustusi, ei olnud võlgnikul plaanis neid kohustusi täita. Selle asemel täitis võlgnik rahalise kohustuse kostjale, milles seisnebki kostja eelistamine ja võlgniku teiste võlausaldajate huvide kahjustamine. Antud juhul, kui kohus nõustuks kostjaga ja asuks seisukohale, et kostjale rahalise kohustuse täitis võlgnik enda majandustegevuse raames, peab kohus hindama ka seda, kas majandustehingud kostjaga olid Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) majandustegevuse seisukohalt olulisemad kui tehingud nende võlausaldajatega, kelle nõudeid võlgnik ei rahuldanud. Hageja leiab, et ei olnud. Pigem vastupidi. Kui tehingu tõttu kostjaga oleks hageja jätnud rahalise kohustuse kostjale täitmata, oleks hagejale enne enda pankrotiavalduse esitamist jäänud rohkem vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid proportsionaalselt nõuete suurusega ja sellega oleks tagatud võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiip. Vaatamata kostjale makse tegemisega saabus vähem kui kolm kuud hiljem ikkagi hageja pankrot.
14.Kostja väidab, nagu oleks hageja üritanud samastada PankrS § 109 lg 1 ja PankrS § 113 lg 1 p 2 sätestatud eeldusi või üht teisest tuletada (p 14). Kostja väitel ei ole hageja selgepiiriliselt eristanud, millised asjaolud viitavad ühe või teise eelduse täidetuks lugemisele. Hageja kostja seisukohaga ei nõustu.
15.PankrS § 109 lg 1 on üldnormiks ja sellega sätestatakse tagasivõitmise mõiste, mille kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 113 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades. Riigikohus on lahendis 3-2-1-63-09 p 11, millele kostja ka ise viitab, selgitanud, et rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise eelduseks on võlausaldajate huvide kahjustamine.
16.Hageja on esitatud hagis selgelt piiritlenud PankrS § 113 lg 1 p 2 sätestatud tagasivõitmise aluse, milleks on rahalise kohustuse täitmine kostjale 3 kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja seeläbi võlausaldajate huvide kahjustamine. Faktilised asjaolud antud asjas kinnitavad, et võlgniku vara vähenemine kohustuste täitmisega kostjale ei võimaldanud võlgnikul enam täita kohustusi teiste võlausaldajate ees ja võlgnik esitas 26.01.2010, so ca 1 kuu viimase makse tegemisest kostjale, avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks maakohutule. Seega nähtub faktilistest asjaoludest, et rahalise kohustuse täitmine kostjale ei taganud võlgnikule majandusetegevuse jätkumist.
17.Hageja viitab Riigikohtu seisukohtadele 23.10.2008 otsuses 3-1-2-87-08 punktis 11, milles kolleegium on selgitanud, et võlausaldajate huvide kahjustamise eeldus on täidetud ka siis, kui kas või ühe võlausaldaja huvid on kahjustatud ning seda sõltumata
lk 7 tema nõude rahuldamisjärgust. Ekosüsteemide OÜ-l (pankrotis) oli rahalise kohustuse täitmise ajal kostjale rohkem kui üks võlausaldaja, kelle huvid said kostjale arve osalise tasumisega kahjustatud. Seega PankrS §-s 113 lg 2 sätestatud eeldus rahalise kohustuse tagasivõitmiseks on hageja tõenditega tõendatud ja täidetud, millega on hageja täitnud enda tõendamiskoormise käesoleva tsiviilasja kohtumenetluses. Võlausaldajate huvide kahjustamisena tuleb antud juhul käsitleda olukorda, et võlgnik tasus kostja arve samal ajal, kui võlgnikul oli pikema aja vältel täitmata kohustusi mitmele võlausaldajale. Võlausaldajate huvide kahjustamine on samaaegselt ka ühe isiku eelistamine teistele. Seega on PankrS § 113 lg 1 p 2 sätestatud eeldus - rahalise kohustuse täitmisega kostjale (kostja arve tasumine) - on kahjustatud võlgniku teiste võlausaldajate huvisid, täidetud ning hageja nõue põhjendatud.
18.Hageja rõhutab veelkord ka kostja eelistamisele osundavat asjaolu, et kostja ei ole esitanud Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavaldust (ka mitte tingimuslikku nõudeavaldust). Nõudeavalduse mitteesitamisega olukorras, kus kostjale on kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algust täidetud võlgniku poolt rahaline kohustus, osundab kostja huvide puudumisele võlgniku pankrotimenetluses.
19.Arvestades hagiavalduses, hageja 09.04.2013, 27.05.2013 ja käesolevas menetlusdokumendis esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning asjas hageja poolt esitatud tõenditega, millele hageja oma väidetes tugineb, Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) jääb esitaud hagi juurde ja palub: 1) Tunnistada kehtetuks Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) rahaliste kohustuste täitmised AS-ile Puiduäri summas 1558,51 eurot (18.11.2009 summas 452,81 eurot, 24.11.2009 summas 271,50 eurot, 27.11.2009 summas 679,19 eurot ja 04.12.2009 summas 155,31 eurot); 2) kohustada AS Puiduäri tagastama 1558,51 eurot Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotivara hulka; 3) määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta kõik tsiviilasjaga 2-13-10273 seoses kantud menetluskulud AS Puiduäri kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja oma kirjalikus vastuses /t.l.48/ hagi ei tunnista. Kostja ei vaidle vastu hagiavalduses esitatud faktilistele asjaoludele, kuid kostja ei tunnista hagiavalduses esitatud nõuet ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. II Õiguslik põhjendus
1.PankrS § 109 lõike 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel käesoleva seaduse §des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 113 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma.
lk 8
2.Hageja on oma hagi põhjendanud asjaoluga, et Ekosüsteemide OÜ on AS-ile Puiduäri makseid tehes eelistanud AS-i Puiduäri teistele võlausaldajatele.
3.Kostja on seisukohal, et üksnes asjaolu, et Ekosüsteemide OÜ on AS-ile Puiduäri makseid tehes väidetavalt eelistanud AS-i Puiduäri teistele võlausaldajatele, ei saa olla hagi rahuldamise aluseks.
4.Riigikohus on rahalise kohustuse tagasivõitmist puudutavates asjas märkinud, et PankrS § 113 lõike 1 järgi tagasivõitmise hagi rahuldamise üheks eelduseks on ka PankrS § 109 lg-st 1 tulenevalt võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamine.i Hageja ei ole oma hagiavalduses näidanud, mil viisil kahjustas Ekosüsteemide OÜ poolt AS-ile Puiduäri maksete tegemine teisi võlausaldajaid. Kostja rõhutab, et käesoleval juhul ei saa eeldada, et rahaliste kohustuste täitmisega kahjustati võlausaldajate huve, kuna vastav eeldus on PankrS § 109 lõike 2 kohaselt püstitatud üksnes sellistele tehingutele ja toimingutele, mis leiavad aset ajutise halduri määramisest kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni. Ei ole vaidluse all, et käesoleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga.
5.Kostja märgib, et isegi olukorras, kus võlgnikul oli teiste isikute ees võlgnevusi, ei tähenda võlgniku poolt võla rahuldamine automaatselt teiste võlausaldajate kahjustamist. Rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmisel peab hageja tõendama võlausaldajate huvide kahjustamist.
6.Riigikohtu Tsiviilkolleegium on ühes oma otsuses varasema pankrotiseadusega seonduvat kohtupraktikat refereerides märkinud, et tagasivõitmisel tuleb arvestada ka seda, kas tehing, millest tekkinud võlga tasuti, oli vajalik võlgniku majandustegevuse jätkamiseks. Samas rõhutas kolleegium, et pankrotiseaduse eesmärk ei ole soodustada pankrotiohus isikuga tehingute tegemisest hoidumist ning kui pankrotiseaduse alusel saaks tagasi võita kõik võlad, mis on tasutud selles märgitud ajavahemikel, siis oleks pankrotiohus isiku majandustegevus halvatud. Kolleegium jõudis järeldusele, et PankrS § 45 (praeguse PankrS § 113 analoog) alusel pole üldjuhul tagasivõidetav sellisest tehingust tekkinud võla tasumine, mis mõlemapoolselt täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni ja kui mõlemapoolne täitmine toimus majandustegevuses tavalise tähtaja jooksul.
7.Kostja ei saa kohtule tõendada, et hageja poolt kostjale vaidlusaluste rahaliste kohustuste täitmine oli hageja majandustegevuse jätkamiseks vajalik, kuna kostjal ei ole andmeid hageja majandustegevuse, tema võlausaldajate ja tema ärisuhete kohta. Samas märgib kostja, et hageja ei ole praegusel juhul väitnud ega tõendanud, et rahalised kohustused, mida AS-ile Puiduäri täideti, olid hageja majandustegevuse jätkamise seisukohast ebavajalikud.
8.Kostja on seisukohal, et rahaliste kohustuste täitmised, mille tagasivõitmist hageja praegusel juhul taotleb, toimusid tavapärase majandustegevuse raames ning nendes ei olnud mitte midagi ebatavalist ega teisi võlausaldajaid kahjustavat.
9.Kostja valmistas ja paigaldas 2009.a novembris-detsembris hageja tellimusel Elva lasteaeda “Õnneseen” 14 uksele kasepuust erikujulised liistud ning treppidele
lk 9 käsipuuliistud. Hageja maksis kostjale tööde teostamise eest viimased maksed lõplikult alles liistude paigaldamisel. Maksmine ei toimunud seega majandustegevusele ebatavalise tähtaja jooksul. AS Puiduäri teostas kõik tööd täies mahus ja nõuetekohaselt. Hagejal ei olnud tööde teostamise osas pretensioone. Kui kohus peab seda vajalikuks, saab nimetatud asjaolude kohta vajadusel tunnistusi anda AS Puiduäri töötaja A H.
10.Lisaks eeltoodule märgib kostja, et hageja poolt tasutud summad ei olnud teostatud tööde eest ebamõistlikud suured. Tööde eest makstav hind lepiti kokku vaba konkurentsi tingimustes. Hageja ei ole tööde ebamõistlikule hinnale ka oma hagiavalduses tuginenud.
11.Eeltoodust lähtudes on kostja kokkuvõtlikult seisukohal, et rahaliste kohustuste täitmine hageja poolt kostjale novembris-detsembris 2009 ei kahjustanud teisi võlausaldajaid. Seega puudub alus nimetatud rahaliste kohustuste täitmise tagasivõitmiseks.
12.Ilma, et see mõjutaks kuidagi kostja poolt ülalesitatud õigusliku argumentatsiooni, soovib kostja märkida, et rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmine oleks praegusel juhul tema suhtes ebaõiglane. Kostja on käitunud õiguspäraselt – ta on teostanud nõuetekohaselt poolte poolt kokku lepitud tööd ja saanud selle eest õiglase tasu. Kostjale ei olnud teada hageja suur võlgnevus ja suutmatus kolmandate isikute ees täita oma kohustusi. Kostja ei ole tegutsenud eesmärgiga kahjustada hagejat või tema võlausaldajaid. Rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmine olukorras, kus poolte vahelised tehingud toimusid tavapärase majandustegevuse käigus ja tavalistel tingimustel, riivaks praegusel juhul ebaproportsionaalselt kostja omandiõigust ning põhiseaduses tagatud ettevõtlusvabadust.
13.Kostja suhtes oleks rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmisel ebaõiglus seda suurem, et kuna praeguseks hetkeks on jaotusettepanek kinnitatud, ei saa kostja enam hageja pankrotimenetluses oma nõuet hageja vastu esitada (PankrS § 102 lg 1). III Menetluslikud küsimused
14.Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
15.Vaatamata punktis 20 toodule, juhul, kui kohus peab vajalikuks asjas tunnistaja üle kuulata AS Puiduäri töötaja A H (vt p 15), on kostjad nõus ka asja läbivaatamisega kohtuistungil. Eeltoodust lähtudes, palub kostja:
1.Jätta Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo poolt 04.03.2013 a AS Puiduäri vastu esitatud hagiavaldus rahuldamata;
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
14.juunil 2013 esitatud dokumendis /t.l. 115/ on kostja pidanud vajalikuks avaldada järgmist: Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud teiste võlausaldajate huvide kahjustamist
lk 10
Hageja 09.04.2013 menetlusdokumendi punkti 2 kohaselt ei nõustu hageja kostja väitega sellest, et hageja ei ole tõendanud teiste võlausaldajate huvide kahjustamist. Hageja põhjendab oma seisukohta asjaoluga, et asja materjalidest tuleneb selgelt, et ajal, mil hageja täitis oma rahalised kohustused kostja ees, olid hagejal juba olulises ulatuses kohustused teiste võlausaldajate ees. Seega on hageja hinnangul kostja eelistamine teistele võlausaldajatele ilmne. Ka hageja 27.05.2013 menetlusdokumendi punktis 2.3 märgitakse, et samaaegselt, kui hageja täitis kostjale rahalise kohustuse, olid tal juba mitmed sissenõutavaks muutunud nõuded kolmandatele isikutele, mida ta ei tasunud, kusjuures võlgnevused olid oluliselt varasematest perioodidest kui 3 kuud enne ajutise halduri nimetamist.
Kostja märgib ülalrefereeritud hageja seisukohtade osas järgmist.
Käesolevas asjas tuleb põhimõtteliselt eristada kaht rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise eeldust, mis peavad esinema samaaegselt: (1) ühe võlausaldaja teistele eelistamine (PankrS § 113 lg 1 p 2); ning (2) võlausaldajate huvide kahjustamine (PankrS § 109 lg 1).
Hageja on nii oma hagiavalduses kui ka hilisemates menetlusdokumentides rõhunud üksnes sellele, et hageja on väidetavalt kostjat eelistanud teistele võlausaldajatele. Hageja viitab peamiselt asjaolule, et hagejal oli kostjale rahalise kohustuse täitmisel juba suures ulatuses võlgnevusi oma teiste võlausaldajate ees. Ka hageja poolt 27.05.2013 menetlusdokumendi lisadena esitatud tõendite eesmärk on kinnitada hageja väidet, et hagejal oli kostjale rahalise kohustuse täitmise ajal teiste isikute ees suures ulatuses võlgnevust.
Kuigi hageja on ulatuslikult põhjendanud, milles seisneb tema hinnangul käesolevas vaidluses kostja eelistamine teistele võlausaldajatele (s.t mis asjaolud viitavad käesoleva menetlusdokumendi punktis 9 märgitud esimese eelduse täitmisele), ei ole ta põhjendanud, milles seisneb tema hinnangul käesolevas vaidluses teiste võlausaldajate kahjustamine (s.o punktis 9 märgitud teine eeldus). Samuti ei ole ta esitanud asjakohaseid tõendeid. Kuigi hageja on ka ise oma 27.05.2013 menetlusdokumendi punktis 2.3 selgesõnaliselt möönnud, et rahalise kohustuse tagasivõitmise eelduseks on võlausaldajate huvide kahjustamine, ei ole hageja senimaani põhjendanud, milles seisneb käesoleval juhul hageja võlausaldajate huvide kahjustamine.
Niisiis isegi eeldusel, et hageja poolt esitatud põhjendused ja tõendid on kohtu hinnangul piisavad sedastamaks, et hageja poolt toimus rahaliste kohustuste täitmine kostjale kostjat teistele võlausaldajatele eelistades, ei ole hageja siiski välja toonud ühtki asjaolu ega tõendit, mis otseselt või kaudseltki viitaks hageja ja kostja vahelistes tehingutes ja sooritustes teiste võlausaldajate huvide kahjustamisele. Järelikult ei ole käesolevas vaidluses tuvastatud, et hageja on kostjale vaidlusaluste rahaliste kohustuste täitmisega teisi võlausaldajaid kahjustanud. Teiste võlausaldajate kahjustamise tuvastamine on käesolevas asjas põhimõttelise tähendusega. Näiteks on Riigikohtu praktikas varasema pankrotiseaduse §-i 45 tõlgendades leitud, et kui võlausaldajate huvide kahjustamine ei leia asjas tuvastamist, siis ei tule hagi PankrS § 45 p 2 alusel rahuldada ning puudub vajadus hinnata, kas võlg tasuti enne pankrotimenetluse algatamist ebatavalise maksevahendiga või enne maksetähtaega või üht võlausaldajat teisele eelistades.3 Riigikohus ei ole oma sellekohast seisukohta hiljem muutnud.
Kostja hinnangul on hageja oma menetlusdokumentides üritanud PankrS § 109 lõikes 1
lk 11 ning PankrS § 113 lg 1 punktis 2 sätestatud eeldusi samastada või üht teisest tuletada. Nii on hageja küll mõlemale eeldusele iseenesest viidanud, kuid pole selgepiiriliselt eristanud, millised asjaolud viitavad ühe või teise eelduse täidetuks lugemisele. Kostja hinnangul ei saa PankrS § 109 lõikes 1 ning PankrS § 113 lg 1 punktis 2 sätestatud eeldusi samastada ega üht teisest tuletada. Vastupidine seisukoht on alusetu ja põhjendamatu.
Riigikohtu praktikast tuleneb selgelt, et ühe võlausaldaja teisele eelistamisest ei saa automaatselt järeldada, et sellega on teisi võlausaldajaid samaaegselt PankrS § 109 lõike 1 mõttes ka kahjustatud. Ka on Riigikohtu praktikas leitud, et võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamist ei saa põhjendada üksnes sellega, et kostjale maksete tegemisega ei suuda hageja enam teha makseid teistele võlausaldajatele. Selline põhjendus kordab üksnes PankrS § 113 lg 1 punktis 2 nimetatud makse tagasivõitmise ühte eeldust – ühe võlausaldaja eelistamist teistele. Ka siis, kui kostjat on teistele võlausaldajatele eelistatud, kuna temale tasuti võlg, kuid võlausaldajatele, kelle nõuded on varasemates järkudes või ka samas järgus, milles saaks olla kostja võlanõue, võlga ei tasutud, ei saa sellist ühe võlausaldaja eelistamist teistele pidada iseenesest teiste võlausaldajate kahjustamiseks.
Kostja hinnangul on hageja nõue põhjendamatu ja ebaõige ka põhjusel, et hageja poolt esitatud asjaolud iseloomustavad üldreeglina kõikide pankrotti läinud ettevõtete majanduslikku seisundit (s.o palju võlausaldajaid ja/või palju võlgnevust ning vähe rahalisi vahendeid). Samas ei saa üksnes nendele asjaoludele tuginemine olla piisav, saavutamaks rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmine. Kui rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmine oleks võimalik igas olukorras, kus pankrotivõlgnik on täitnud rahalise kohustuse samal ajal kui tal on võlgnevusi ka teiste võlausaldajate ees, oleks kõik ajutise halduri määramisele eelnenud kolme kuu jooksul tehtud rahaliste kohustuste täitmised tagasivõidetavad. Kummatigi ei ole ega saa see olla pankrotiseaduse eesmärk. Vastupidine seaduse tõlgendus muudaks pankrotiseaduse tagasivõitmise regulatsioonis sisalduvad tagasivõitmise eeldused sisutühjaks.
Eeltoodust tulenevalt on üheselt ilmne, et hageja väited, põhjendused ja tõendid kostja väidetava eelistamise osas teistele võlausaldajate ei ole piisavad, rahuldamaks hageja poolt esitatud hagi, kuivõrd teiste võlausaldajate kahjustamist ei ole hageja hagi rahuldamise vältimatu eeldusena põhjendanud ega tõendanud.
Teiste võlausaldajate huvisid ei ole kahjustatud
Kostja on seisukohal, et hageja poolt vaidlusaluste rahaliste kohustuse täitmisega kostjale ei ole teisi võlausaldajaid PankrS § 109 lõike 1 mõttes kahjustanud. Kostja põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.
Kostja on oma varasemas, s.o 16.03.2013 menetlusdokumendi punktis 12 viidanud Riigikohtu praktikale, mille kohaselt tagasivõitmisel tuleb arvestada ka seda, kas tehing, millest tekkinud võlga tasuti, oli vajalik võlgniku majandustegevuse jätkamiseks. Pankrotiseaduse eesmärk ei ole soodustada pankrotiohus isikuga tehingute tegemisest hoidumist ning kui pankrotiseaduse alusel saaks tagasi võita kõik võlad, mis on tasutud selles märgitud ajavahemikel, siis oleks pankrotiohus isiku majandustegevus halvatud.
lk 12
Kostja juhib kohtu tähelepanu, et hageja on oma 09.04.2013 menetlusdokumendi punktis 2 kinnitanud, et hageja tasus kostja arveid seoses oma majandustegevusega. Seega ei ole hageja vaidlustanud, et hageja poolt kostjale teostatud tööde eest tasu maksmine oli hageja majandustegevuses põhjendatud. Hageja ei ole välja toonud ühtki asjaolu ega esitanud ühtki tõendit, mis viitaks sellele, et hageja poolt kostjale rahalise kohustuse täitmine kahjustas teisi võlausaldajaid.
Kostja rõhutab siinkohal, et hageja menetlusdokumendi punktis 2 allajoonitud asjaolu, et vaatamata rahalise kohustuse täitmisele võlgniku majandustegevuse huvidest lähtudes oli võlgnik siiski sunnitud pankrotiavalduse esitama, ei ole küllaldane, tegemaks järeldust, et hagiavaldus on põhjendatud. Vastupidisel juhul saaks sedasi tagasivõitmise õigustatust põhjendada kõigil juhtudel, kus pankrotiohus isik on kõigele vaatamata pankrotti läinud. Teisisõnu, hageja on tagasivõitmise nõude põhjendamisel vääralt tuginenud omaenese pankrotile kui tagasivõitmise õigsust põhjendavale asjaolule.
Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et käesolevas asjas ei ole teiste võlausaldajate huvisid kahjustatud, mistõttu hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kui hageja soovib teiste võlausaldajate huvide kahjustamisele tugineda, peab ta esitama vastavad põhjendused ja tõendid. Tulenevalt tõendamiskoormise jaotisest ei pea kostja praeguses menetlus-staadiumis asuma tõendama, et rahalise kohustuse täitmisega ei kahjustatud teisi võlausaldajaid. Käesoleval juhul ei saa eeldada, et rahaliste kohustuste täitmisega kahjustati võlausaldajate huve, kuna vastav eeldus ei kehti olukorras, kus toimingud leiavad aset enne ajutise halduri määramist (vt PankrS § 109 lg 2). Ei ole vaidluse all, et käesoleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga.
Lisaks eeltoodule märgib kostja järgmist. Hageja on oma 09.04.2013 menetlusdokumendi punktis 4 leidnud, et hageja poolt kostjale tööde teostamise eest tasutud summade suurus ja mõistlikkus ei ole asjassepuutuvateks asjaoludeks. Kostja ei nõustu eeltoodud seisukohaga. Kostja hinnangul viitavad tööde eest teostatava tasu suuruse vastavus teostatud töödele ning tasu mõistlikkus sellele, et poolte vahelistel tehingutel ei olnud teisi võlausaldajaid kahjustavat iseloomu. Teisisõnu, kostja on käesoleval juhul seisukohal, et hageja poolt kostjale rahalise kohustuse täitmisega ei ole pankrotipesa põhjendamatult vähenenud, kuivõrd poolte vaheliste tehingute tingimused vastasid tavapärasele majandustegevusele omastele tingimustele. Hageja ei ole tuginenud väitele, et tööde eest teostatud tasu oli ebamõistlikult suur.
Seega ei ole hageja käimasolevas menetluses seni tuginenud ühelegi asjaoludele ega esitanud ühtki asjaolu või tõendit, mis võiksid viidata võlausaldajate huvide kahjustamisele PankrS § 109 lõike 1 mõttes rahaliste kohustuse täitmisel hageja poolt kostjale. Eeltoodust tulenevalt on hagi täielikult põhjendamata ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
Muud asjaolud
19.Kostjale jäävad arusaamatuks hageja 09.04.2013 menetlusdokumendi punktis 3 esitatud seisukohad kostja poolt teostatud tööde eest tasumise tähtajaga seoses. Kostja ei ole oma 16.03.2013 menetlusdokumendis tuginenud väitele, et tema majandustegevuses on tavapärane kolme kuu pikkune maksetähtaeg. Kostja on kohtule hilisemalt esitanud tõendid, mis näitavad kostja majandustegevuses toimivat arveldamispraktikat. Seetõttu palub kostja hageja 09.04.2013 menetlusdokumendi punktis 3 esitatud seisukohad tähelepanuta jätta.
lk 13
Hageja on oma 27.05.2013 menetlusdokumendi punktides 2.1 ja 2.2 sisuliselt leidnud, et kuivõrd arvele nr 2906 on maksetähtajana märgitud 26.11.2009 (hageja on oma menetlusdokumendis ekslikult märkinud 17.12.2009) ja kostja täitis selle osaliselt varem, s.o 18.11.2009, on täidetud ka teine PankrS § 113 lg 1 punktis 2 märgitud hagi rahuldamise alus, s.o kohustuse täitmine enne maksetähtpäeva. Kostja märgib hageja sellekohasele seisukohale vastuseks järgmist.
Arvele nr 2906 on selgesõnaliselt ja loetavalt juurde märgitud, et ettemaksuna tuleb tasuda vähemalt 40% summast. Seega on ilmselt alusetu hageja väide, nagu oleks hageja täitnud kohustuse enne maksetähtpäeva. Pooled olid ettemaksus kokku leppinud, mistõttu ei oma tähendust, et hageja ei saanud selle eest kohe mingit vastusooritust. Kostja on tõendanud, et ettemaksu küsimine on tema majandustegevuses tavapärane praktika. Samuti juhib kostja tähelepanu, et hageja maksis tööde eest lõplikult alles pärast tööde teostamist, üks päev hiljem kui kokku lepitud (vt kostja 29.04.2013 menetlusdokumendi p 6 – 7).
Kostja lisab siinjuures, et üksnes asjaolu, et hageja tasus kostjale ettemaksu, ei saa olla hagi rahuldamise aluseks, kuivõrd hageja ei ole senimaani näidanud, mil viisil on vaidlusaluste maksete tegemisega võlausaldajaid kahjustatud. Ei ole vaidluse all, et kõik tööd, sealhulgas töö, mille eest hageja tegi kostjale ettemaksu, on nõuetekohaselt teostatud. Hageja ei ole välja toonud ühtki asjaolu, mis viitaks võlausaldajate huvide kahjustamisele. Hageja ja kostja vahelised sooritused on toimunud tavapärase majandustegevuse raames ja tavapärastel tingimustel, mistõttu hageja poolt kostjale rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmine ei ole põhjendatud.
Arvestades käesolevas menetlusdokumendis esitatut, on kostja kokkuvõtlikult seisukohal, et hageja poolt hagiavalduses ning hilisemates menetlusdokumentides esitatud väited, asjaolud ja tõendid ei anna alust hagi rahuldamiseks. Käesolevas asjas ei ole leidnud tuvastamist võlausaldajate huvide kahjustamine. Seega on hagipõhjendamatu. Eeltoodust tulenevalt palub kostja kohtul jätta hageja hagi täies ulatuses rahuldamata.
III Menetluslikud küsimused
Hageja vaidleb oma 27.05.2013 menetlusdokumendi punktis 3.5 vastu kostja taotlusele AS Puiduäri töötaja A H’i kirjaliku seletuse lisamise juurde asja materjalidesse, kuivõrd kostja ei ole selgitanud, millist kostja poolt tõendamisele kuuluvat asjaolu kostja soovib A H’i ütlustega tõendada. Kostja ei nõustu hageja menetlusdokumendi punktis 3.5 esitatud väitega, nagu ei oleks kostja selgitanud, millist asjaolu ta soovib tõendada. Kostja on oma 29.04.2013 menetlusdokumendi punktis 5 selgesõnaliselt märkinud, et kostja esitab menetlusdokumendile lisatud tõendid asjaolude kohta, millest tema hinnangul nähtub, et hageja tegi kostjale maksed majandustegevuse käigus tavalise tähtaja jooksul. Kostja rõhutab, et ta täitis tõendite esitamisega kohtu vastavasisulise nõude. Seega on hageja väited alusetud.
25.Juhul, kui kohus ei aktsepteeri kostja poolt esitatud tõendit A H’i kirjalike selgitustega või kui kohus soovib A H’i poolt antud selgitusi täpsustada, on kohtul võimalik A H’i
lk 14 tunnistajana ülekuulamise asemel ka A H’it määrusega kohustada kohtu poolt esitatud küsimustele vastama (TsMS § 253 lg 1). Kostja leiab, et taoline lahendus võib olla mõistlik, eriti olukorras, kus kohus asub Saaremaal ja tunnistaja Tartumaal.
26.Seoses hageja 27.05.2013 menetlusdokumendi punktides 3.1 – 3.4 märgituga on kostja seisukohal, et hageja väide, nagu ei oleks kostja selgitanud, millist puutumust esitatud tõendid omavad, on väär. Kostja rõhutab veelkord, et ta on oma 29.04.2013 menetlusdokumendi punktis 5 selgesõnaliselt märkinud, et kostja esitab menetlusdokumendile lisatud tõendid asjaolude kohta, millest tema hinnangul nähtub, et hageja tegi kostjale maksed majandustegevuse käigus tavalise tähtaja jooksul. Kostja täitis menetlusdokumendile lisatud tõendite esitamisega kohtu vastavasisulise nõude. Hageja väidetel kostja 29.04.2013 menetlusdokumendile lisatud tõendite asjassepuutumatuse kohta puudub seega igasugune alus. Eeltoodust lähtudes, palub kostja :
1.Jätta Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Ly 04.03.2013.a AS Puiduäri vastu esitatud hagiavaldus rahuldamata;
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
Müürsoo
poolt
Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel:
1.Kohus tugineb otsuse tegemisel järgmistele seadustele: Pankrotiseaduse (PankrS) § 55 lg. 3 p1 , mille kohaselt haldur selgitab välja võlausaldajate nõuded, valitseb pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise. PankrS § 108 lg. 2 , mille kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. PankrS § 109 lg. 1, mille kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 113 lg. 1 p. 2, mille kohaselt kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma.
2.Poolte vahel ei saa olla vaidlust selle üle, et 29. jaanuari 2010.a. määrusega algatas kohus hageja Ekosüsteemide OÜ pankrotimenetlus ja määras selleks ajutise halduri /t.l. 15/.
05.märtsi 2010.a. määrusega /t.l. 17/ kuulutas kohus välja hageja pankroti, pankrotihalduriks määras kohus Ly Müürsoo. Hageja poolt poolt toimunud rahaliste kohustuste täitmised AS–le Puiduäri kogusummas 1558,81 eurot /t.l. 20/ alljärgnevalt:
lk 15 18.11.2009.a. summas 7085 krooni ehk 452,81 eurot, arve nr. 2906 summas 1132 €;; 24.11.2009.a. summas 4248 krooni ehk 271,50 eurot, arve nr. 2912, summas 271,50 €; 27.11.2009.a. summas 10 627 krooni ehk 679,19 eurot, arve nr.2906 summas 1132 €; 04.12.2009.a. summas 2430 krooni ehk 155,31 eurot, arve nr. 2936 summas 155,31 €; Hageja esitas kohtule 04. 03. 2013 nõude rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks PankrS § 109 lg. 1 ja 113 lg. 1 p. 2 alusel.
3.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjale rahalise kohustuse täitmisel eelistati teda teistele võlausaldajatele ja kahjustati teiste võlausaldajate huve. Kostja on seisukohal, et tegemist oli võlgniku majandustegevuse jätkamiseks vajaliku kohustuse täitmisega ja see täideti tähtaegselt. Kostja leiab, et täitmine ei ole tagasivõidetav, kuna täitmine toimus majandustegevuses tavalise tähtaja jooksul ja võla tasumine oli võlgniku majandustegevuse jätkamiseks vajalik. Kostja leiab, et kuna haldur ei ole tõendanud teiste võlausaldajate huvide kahjustamist. Nagu selgub esitatud arvetest puidutoodetega, mis A. Hi kirjaliku seletuse /t.l. 68/ kohaselt telliti Primus Ehituse poolt Elva lasteaia „Õnneseen“ tarbeks. Tellimus täideti suures osas enne arve maksmise tähtaega. Arve nr. 2912 puhul hilines hageja maksega (tähtaeg 20.11. 2009, maksti 24.11. 2009). Samas on A. H tunnistanud, et tellitud toodete paigaldamine toimus osaliselt ka peale arve 2906 maksmist või peale makse laekumist arve 2936 puhul. Hageja on kohtule esitanud rea võlausaldajate nõudeavaldusi, mille tähtaeg oli möödunud ajaks, kui hageja tasus kostja arveid. Seal hulgas:
1.võlausaldaja ProInkasso OÜ nõudeavalduse, millest nähtub esialgse võlausaldaja OÜ Uksekoda 08.09.2009 arve nr 20090688 summas 120 000 Eesti krooni, maksetähtajaga 29.09.2009, mittetasumine.
2.Võlgnik jäi OÜ-le Uksekoda võlgu ka 02.10.2009 arve nr 20090795 summas 598 821 Eesti krooni, mille tasumise tähtaeg saabus 23.10.2009. OÜ Uksekoda esitas võlgnikule arved Elvasse ehitatava lasteaia Murumuna avatäidete (uksed-aknad) eest. Samal ajal tasus võlgnik kostjale 19.10.2009 tellimusest mõlemad osamaksed, millest käesolevas asjas vaieldakse 06.11.2009 tehtud makse üle. Kohus nõustub siinkohal hageja seisukohaga, et lasteaia majakarbi sulgemiseks uste ja akende valmistamine oli võlgniku majandusetegevuse seisukohalt kindlasti olulisem. Ometi jättis võlgnik OÜ Uksekoda ees kohustuse täitmata, tasudes selle asemel kostjale arve. Eelnevast tulenevalt asub hageja seisukohale, et tehingut kostjaga ei teinud võlgnik enda majandustegevuse raames ja seetõttu on kahjustatud võlausaldajate huve.
3.Elektritööde Ettevõte AIA AS-i nõudeavaldusest ja selle lisadest nähtub, et Elektritööde Ettevõte AIA AS esitas Ekosüsteemide OÜ-le (pankrotis) 16.07.2009 arve nr 907022 summas 56 000 Eesti krooni. Võlausaldaja teostas hagejale elektritöid eramu ehitusel Püünsis 2009 aasta juulikuus. Arve jäigi võlgnikul tasumata. Samas otsustas võlgnik teha tehingu kostjaga ja maksta kostjale 19.10.2009 tehtud tellimusest teise osamakse 10 466,25 krooni. Sellega on ilmselgelt eelistatud
lk 16 võlausaldajat Elektritööde Ettevõte AIA AS-i, sest rahalise kohustuse täitmisega kostjale ei saanud olla tagatud hageja majandustegevuse jätkumine.
4.ICE Projekt OÜ nõudeavaldusest nähtuvalt teostati maikuus 2009 hageja tellimusel Elva linnas soojatrassi sisendi ehitust. Objektiks oli Elva lasteaed Murumuna. Võlgnik jättis võlausaldajale 20.05.2007 arvest nr 142 tasumata kokku 20 000 Eesti krooni. Võlausaldaja ICE Projekt OÜ ees oli võlgnikul kohustus pikemaajaliselt täitmata, kuid võlgnik tegi tehingu kostjaga tasudes 06.11.2009 kostjale arve summas 10466,25 krooni. Hageja hinnangul on kostjale tehtud maksega kahjustatud võlausaldaja ICE Projekt OÜ huve, kuna võlgnikul ei jätkunud enam vahendeid võlausaldaja ICE Project OÜ nõude rahuldamiseks.
5.Esitatud OÜ Jaagor Grupp nõudeavaldusest nähtub, et võlausaldaja on töövõtulepinguga teostanud Elva lasteaed Murumuna vundamendi ehitust ning Sillaotsa Põhikooli koolihoone ja staadioni renoveerimistöid. Võlausaldaja on esitanud Ekosüsteemide OÜ-le (pankrotis) 01.05.2009 arve nr 0004, summale 186 145 Eesti krooni, millest jäeti tasumata 75 000 krooni ja 01.10.2009 arve nr 00027 summale 2 292 900,00 Eesti krooni, millest jäeti tasumata 107 888 Eesti krooni. Samal ajal tasus võlgnik kostjale arve summas 10 466,25 krooni. Hageja hinnangul on kostjale tehtud maksega kahjustatud võlausaldaja OÜ Jaagor Grupp huve, sest vahendeid võlausaldaja nõuete rahuldamiseks ei jätkunud, vaid võlgnik esitas avalduse enda suhtes pankroti väljakuulutamiseks. Hagejal tasumata rida arveid, mille tähtaeg oli möödunud ammu enne kostja arve tähtaja möödumist ja kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et rahaliste kohustuste täitmisega kostjale on hageja ilmselgelt eelistanud kostjat teistele võlausaldajatele kuid hageja ei ole tõendanud, et peale kostjale maksete tegemist ei jätkunud hagejal rahalisi vahendeid eelnimetatud võlausaldajatele maksete tegemiseks. Kohus peab hindama, kas on tõendatud hageja väide, et hageja on rahaliste kohustuste täitmisel eelistanud kostjat teistele võlausaldajatele, kellega sõlmitud tehingud olid hageja majandustegevuse jätkamiseks sama olulised või olulisemad, kui kostja ja hageja vahelised tehingud, millest tekkinud kohustuse hageja täitis (RK 3-2-1-63-09). Kohtu hinnangul on hageja seda oma seisukohtades piisavalt põhjendanud. Ilmselgelt oli kohustuste täitmine ICE Projekt OÜ-le, OÜ Jagor Grupile või OÜ-le Uksekoda võlgniku majandustegevuse seisukohalt olulisemad, arvestades kostja poolt tehtud tööde iseloomu (piirdeliistus jm detailid). Kohus ei pea põhjendatuks kostja seisukohta, et tema arve maksmine oli hageja majandustegevuse jätkamiseks vajalikum kui varasemalt arveid esitanud võlausaldajate nõuete rahuldamine, kelle tehtud töö oli oluliselt mahukam kostja omast. Normaalseks ei saa pidada olukorda, kus võlgnik võtab endale uusi kohustusi, olles samal ajal võlgu võlausaldajatele, kes oma tehingust tulenevad kohustused on täitnud ja kelle nõue on sissenõutavaks muutunud oluliselt varem kui kostja nõue. Kuna kostjale kohustuse täitmine toimus vähem kui kolm kuud enne pankrotiavalduse esitamist hageja selleks ajaks ilmselt juba maksejõuetu. Ka on hageja kostjale teinud makseid enne viimase poolt oma kohustuste täitmist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et hageja on oma kohustuse kostjale täitnud, eelistades teda teistele võlausaldajatele, kellega sõlmitud tehingud olid hageja majandustegevuse
lk 17 jätkamise seisukohalt sama olulised või isegi olulisemad ja kelle ees jäid hageja kohustused täitmata. Sellega on hageja kahjustanud teiste võlausaldajate huve. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 järgi hagimenetluse kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda kuna peab hageja kulude väljamõistmist kostjalt ebaõiglaseks. Tagasivõitmisega kaotab kostja juba saadud rahalised vahendid, ka puudub tal võimalu nõude esitamiseks võlgniku pankrotimenetluses, sest tagasivõimise hagi esitati peale jaotusettepaneku kinnitamist..
Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.