Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

M R,IK XXX

S A, IK XXX

A K, IK XXX

N G, IK XXX

A D, IK XXX

A T, IK XXX

S B, IK XXX

V N, IK XXX

1(14)

2-13-27017

V K, IK XXX

V F, IK XXX

G S, IK XXX

V S, IK XXX

V E, IK XXX

J S, IK XXX

V R, IK XXX

S B, IK XXX

E B, IK XXX

S A, IK XXX

A G, IK XXX

T B, IK XXX

S K, IK XXX

O K, IK XXX

V B, IK XXX

S B, IK XXX

V M, IK XXX

A K, IK XXX

V Y, IK XXX

N B, IK XXX

M I, IK XXX

V D, IK XXX

T F, IK XXX

L Š,IK XXX

Võlausaldajate esindaja

Vandeadvokaat Hillar Villers, JeweLex Advokaadibüroo OÜ, asukoht: Sompa 3, Jõhvi , 41533, epostiaadress: XXX

Võlgnik:

AS Pro Service (RK 10186856) 2(14)

2-13-27017 Asukoht Tiimani 1, 21004, Narva Puudutatud isik:

Valeri Mjatšin, OÜ Pro Service nõukogu esimees (IK XXX, elukoht: XXX

RESOLUTSIOON

662, 504 694, e-postiaadress: [email protected], pankrotihalduri tunnistus nr 141).

2-13-27017 1209,50 eurot, mis vastavalt esitatud taotlusele makstakse Tiia Kalause arveldusarvele nr XXX ning pankrotimenetluses tehtud kulutuste katteks 281,04 eurot (s.h käibemaks) OÜ Civilex arveldusarvele nr XXX.

I ASJAOLUD

Võlausaldajad esitasid Viru Maakohtule pankrotiavalduse. Võlausaldajad, AS Pro Service töötajad, paluvad algatada AS Pro Service pankrotimenetluse. Avalduse kohaselt oli töötajate (edaspidi võlausaldajad) ja AS Pro Service (edaspidi võlgnik) vahel sõlmitud töölepingud, milliseid võlgnik kohaselt ei täitnud. Võlausaldajad olid sunnitud pöörduma töövaidluskomisjoni ja erinevate töövaidluskomisjonide otsustega on võlausaldajate kasuks välja mõistetud kokku 153 852,02 eurot. Otsused on jõustunud. Ja võlausaldajate poolt edastatud kohtutäituritele täitemenetluse algatamiseks. Võlgniku suhtes toimuvates täitemenetlustes ei ole võlausaldajad enam kui kolme kuu jooksul saanud oma nõudeid rahuldada ei osaliselt ega ka täielikult. Krediidiinfo andmetel on võlgnikul maksuvõlg summas 348 530 eurot, millele lisandub intress pankrotiavalduse esitamise seisuga 29 179 eurot. Võlgniku alalist maksuvõimetust tõendab ka võlgniku enda poolt kohtusse esitatud pankrotiavaldus. PankrS § 10 lg 2 p 2 järgi võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja tuginema sellele, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Töötajate nõuete alusel on käimas vähemalt 20 täitemenetlust, milles ei ole enam kui kolme kuu jooksul töötajate nõudeid rahuldatud, samuti on võlgnik ise esitanud pankrotiavalduse. Võlausaldajad leiavad, et sellega on tõendatud AS Pro Service maksejõuetus.

Pankrotimenetluse algatamine Viru Maakohus 30.05.2013.a määrusega võttis AS Pro Service võlausaldajate pankrotiavalduse menetlusse ning määras eelistungi aja ajutise pankrotihalduri nimetamiseks, ühtlasi kohustati võlausaldajaid tasuma deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1800 eurot. Deposiit tasuti 05.06.2013. 18.06.2013 kohtumäärusega nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause.

II AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Ajutine haldur Tiia Kalaus esitas kohtule AS Pro Service ajutise pankrotihalduri aruande. Võtnud aluseks pankrotiseaduse § 22 lg 2 p.1 ja p.2, selgitas ajutine haldur välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohutused, kontrollis, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud; andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Eelpool nimetatud ülesannete täitmiseks ajutine haldur: -

esitas järelpärimised registritesse, krediidiasutustele ja maksuametile;

4(14)

2-13-27017 -

kohustas võlgnikku esitama ajutisele haldurile seletuskirja maksejõuetuse põhjustest ja esitama võlgniku bilansi pankrotimenetluse algatamise seisuga;

-

analüüsis saadud andmeid ja koostas alljärgneva aruande.

Võlgniku üldandmed: AS Pro Service (end. ärinimi AS Narova PRO), äriregistri kood 10186856, juriidiline aadress Tiimanni 1, Narva, esmakanne 05.02.1997 (vana registri number 15110102) (lisa 1 – äriregistri väljatrükk). Aktsiakapitali suuruseks seisuga 31.05.2013 on 1 414 628 eurot. Kogu perioodi vältel on äriühingu juhatuse liikmeks olnud ainuaktsionär Z M (i.k. XXX). Juhatuse liikmena lõppesid registri andmetel volitused 29.05.2012. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole aktsionärid uut juhatuse liiget valinud. Aktsiaseltsil on valitud nõukogu, kuhu alates 20.01.2012 (kuni 20.01.2015) kuuluvad: V M (i.k. XXX); M M (i.k. XXX); S V (i.k. XXX). Äriühingu tegevusaladeks tegevuse jooksul on registrisse kantud mujal liigitamata mööbli tootmine ja mööbliosade tootmine. Ajutise halduri määramisel oli võlgnik tegevuse lõpetanud. Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja võlgniku poolt esitatud materjalidest ning võlgnikult saadud selgitustest. Kinnisvara: Maakohtute kinnistusosakondade andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ole kuulunud (lisad 2-5). Tegevuse ajal kasutas võlgnik tootmispinda asukohaga Tiimanni 1, Narvas. Kinnistu omanikuks perioodil 9.12.1999 kuni 18.04.2013 oli AS Narova (registrikood 10246009) (lisa 6 – kinnistusraamatu väljatrükk). AS Narova on võlgnikuga seotud isik juhtorgani liikmete kaudu (V.M on AS Pro Service nõukogu liige ja AS Narova juhatuse liige). AS Narova tegevusalaks oli enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus (lisa 7 – äriregistri väljavõte). Kinnistu pragune omanik OÜ Kenkma ei ole registri andmetel võlgnikuga seotud isik (lisa 8 – äriregistri väljatrükk). 5(14)

2-13-27017 Seega, tuginedes asjas kogutud andmetele, võlgnikul puudub kinnisvara ning talle pole seda tegevuse ajal ka kuulunud.

Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: Sõidukid Maanteeameti liiklusregistri andmetel ei ole võlgniku omandis ega vastutavas kasutuses sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette, samuti ei ole sõidukeid olnud võlgniku omandis registris viimase viie aasta jooksul (lisa 9 – maanteeameti vastus). Muu vallasvara (põhivara ja käibevara): Põhivara kohta on esitanud võlgnik vara koosseisu, kuhu kuuluvad tegevuse ajal tootmises kasutatud masinad ja seadmed (lisa 10 – põhivara nimekiri). Ajutine haldur on teostanud vara ülevaatamise ning veendunud, et tegemist on vanade masinate ja seadmetega, mis käesoleval ajal tootmises enam kasutust ei leia. Seadmed on amortiseerunud ning omaksid väärtust tootmisvahendina ainult sel juhul, kui need oleksid olemas tootmishoones tootmisliinina. Käesoleval ajal on pärast kinnistu võõrandamist seadmed üksikesemetena tootmises kasutud. Eeltoodust lähtuvalt on ajutine haldur seisukohal, et olemasolevatel seadmetel on ainult vanametalli väärtus. Arvestuslikult võiks keskmiseks metalli hinnaks olla ca 14.-€ / tonn ja koguseliselt võib seadmete kogukaal olla ca 100 tonni. Seega võimalik realiseerimisväärtus ca 14 000 eurot. Põhivaras teadaolevalt kolm masinat: lihvimismasin Viet-334 1995, võimalik pakutav hind 1500 €; pink Balestrini FTA, võimalik pakutav hind 1500 € ja montaažipress VALENTINI C-2P, võimalik pakutav hind 850 €, mida on võimalik realiseerida edasiseks kasutamiseks ning mille vastu on ka potentsiaalsed ostjad võlgniku kaudu on huvi tundnud. Käesolevaks ajaks konkreetset pakkumist esitatud ei ole. Põhivaras kajastatud pink CNC Venture-5 on võlgniku esindaja selgituste kohaselt küllaltki kaasaegne ning võimalik ka tänapäeva tootmises kasutada. Selle võimalik realiseerimishind on ca kuni 30 000 eurot. Esindaja kinnitusel on olemas huvilised, kellega peetakse läbirääkimisi. Käibevara moodustavad laojääk (valmis mööbliesemed (kapid, tumbad)), puidust mööblidetailid, mööbli kokkupanemiseks kasutatavad väikevahendid (naelad, kruvid, hinged jms) (lisa 11 – käibevara koosseis). Peale selle on võlgnikul veel puiduvärvid, lakid, millede kasutamine tähtaja möödumise tõttu pole enam võimalik ning need kuuluvad ainult utiliseerimisele. Kuna enamuses puitdetaile on töödeldud, siis pole nende kasutamine ka muuks otstarbeks (kütteks) võimalik. 6(14)

2-13-27017 Ajutine haldur on seisukohal, et kogu võlgnikul olev vallasvara, mis on käesoleval ajal hoiustatud Tiimanni 1 asuval kinnistul, on võimalik realiseerida tervikvarana (v.a. põhivaras kaks masinat), võttes hinna aluseks keskmise vanametalli hinna. Puitmaterjali ja muud ei ole eraldiseisvana võimalik realiseerida. Kinnistu omanik OÜ Kenkma esindaja on lubanud ajutisele haldurile, et hoiustab võlgniku vara tasuta veel kuni 2013.aasta augusti lõpuni. Pärast seda, kui pole võimalik tagada kiiret vara realiseerimist tuleb vara hoidmise eest tasuda (algselt oli temapoolne hinnapakkumine 3000 €/kuus). Ajutine haldur on seisukohal, et sellise summa eest ruumide kasutamine praktiliselt kasutuseta vara hoiustamiseks ei ole mõistlik, mistõttu tuleks kiiresti leida lahendus vara realiseerimiseks. Ajutisele haldurile on teinud suulise päringu vara omandamiseks üks ettevõte, kuid konkreetset pakkumist käesolevaks ajaks esitatud ei ole. Kogu võlgniku vallasvara on koormatud kommertspandiga esimesel, teisel ja kolmandal järjekohal AS Narova kasuks kokku summas 8 140 000 krooni (520 240,82 €) (lisa 12 – väljavõte kommertspandi registrist). Kommertspant on AS-le Narova loovutatud Danske Bank AS poolt notariaalse lepinguga 14.06.2013.a. Loovutuse aluseks on AS Narova poolt AS Pro Service kohustuse tasumine Danske Bank AS-le summas 205 416,70 eurot (lisa 13 – nõuete loovutamise leping 14.06.2013). Ajutise halduri hinnangul võib kogu vallasvara väärtuseks olla kuni 50 000 eurot (pink CNC Venture - 30 000; pink Balestrini – 1500; lihvimispink Viet-334 – 1500; montaažipress Valentini – 850 ja ülejäänud vara tervikavarana keskmise metalli hinnaga – 14 000). Hinnad on esialgsed ning võivad konkreetsete pakkumistega muutuda.

Rahalised vahendid : Vastavalt

krediidiasutustelt

saadud

informatsioonile

on

tuvastatud,

et

võlgnik

omab

arvelduskontosid XXX : nr XXX, saldo 0 eurot ja nr XXX, saldo 9 664,77 eurot (lisa 14 – XXX vastus). Kontol nr XXX on allkirjaõiguslik isik Z M ja V M. Kontol ei ole ajutise halduri poolt küsitud vahemikul 1.01.12 – 19.06.13 tehinguid toimunud. Kontol nr XXX on allkirjaõiguslik isik Z M. Kasutusõigust omas veel R N. Kontol oli küsitud perioodi alguses negatiivne jääk -108 723,68 eurot. 26.03.2012 on teostatud makse summas 110 138,78 (kreedit kliendi arve CL- 030797NP põhiosa võla kanne, lisaks intressid). Arvestades miinusjääki 101 907,52 eurot jäi kontole rahalisi vahendeid 8 231,26 eurot. Väiksemate summade osades on edaspidi olnud laekumisi klientidelt (lisa 15 – konto väljavõte 1.01.12 – 19.06.13).

7(14)

2-13-27017 Võlgnik omab kontot nr XXX, jääk 0 eurot. Konto allkirjaõiguslik isik oli Z M ja tehingud perioodil alates 1.01.2012 – k.a. puuduvad (lisa 16 – XXX vastus). Kassas on rahalisi vahendeid 286,36 eurot (lisa 17 – kassa väljavõte perioodil 1.01.2012 – k.a). Kassasse on laekunud rahalisi vahendeid klientidelt ning neid on kasutatud majanduskuluna peamiselt. Kassa jääk on üle antud ajutisele haldurile (lisa 18 – kassa väljamineku order 16.07.2013) Nõuded kolmandate isikute vastu Võlgniku esitatud andmete kohaselt on tal nõudeid kolmandate isikute vastu kokku summas 30 904, 87 eurot (lisa 19 – arveldused ostjatega). Enamuses on nõuded Saksamaal asuvate ostjate vastu. Nõukogu esimehe V.M kinnitusel on nendega tegeldud, kuid sissenõudmine pole õnnestunud. Kohtuvaidlusteks rahalised vahendid puudusid. Ajutine haldur on seisukohal, et arvestades võlgnike koosseisu ja võla suurusi, pole otstarbekohane edaspidi kohtu kaudu nõudeid esitada. Võlgniku selgituste kohaselt on nõue MMN Tehased AS vastu summas 397 913,27 eurot. Kohustus muutus sissenõutavaks 8.03.2013. Võlgniku kinnitusel võib tegemist olla lootusetu nõudega, sest MMN Tehased AS on ilmselt muutumas maksejõuetuks. Registrile esitatud 2012.a. aruande kohaselt on äriühingu omakapital negatiivne (lisa 20 – MMN Tehased AS bilanss seisuga 31.12.2012). Lähtudes eeltoodust on käesoleval ajal nõuete võimalikku laekumist raske prognoosida. Seega, ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule kuulub rahalisi vahendied summas 9 951,13 eurot, vara hinnaguline realiseerimisväärtus võib olla kuni 50 000 eurot. Andmed võlgniku kohustuste kohta: Ajutine pankrotihaldur on avalike registrite andmetele, võlgniku poolt esitatud andmetele ja järelpärimiste vastustele tuginedes selgitanud välja, et võlgnikul on teadaolevad kohustused: pankrotiavalduse esitajad – endised töötajad, kellel enamuses on sissenõutavaks muutunud täitedokument (töövaidluskomisjoni otsus). Pankrotiavalduse kohaselt on töötajad esitanud nõuded täitmiseks täituritele, kuid viimased pole suutnud nõudeid rahuldada. Avalduse kohaselt on võlgnevus töötajatele 153 852,02 €. Võlgniku poolt esitatud materjalide kohaselt on võlgnevus töötajatele kokku 274 186,39 € ja töötajaid, kes omavad nõuet võlgniku vastu on 93 isikut (lisa 21 – võlgnevus töötajatele). Täpne summa selgub pärast nõudeavalduste esitamist. 8(14)

2-13-27017

Pandiga tagatud kohustus on AS-le Narova summas 364 310,35 eurot (vt. lisa 13). Nõude aluseks on AS-le Narova kuulunud kinnistute realiseerimisest saadud rahaliste vahendite tasumine (158 893,65 €) ja puudujääva summa 205 416,70 € osas laenukohustuse tasumine AS Pro Servis eest XXX. Pandiga tagamata kohustused hankijatele moodustavad kokku 126 591,60 eurot (lisa 22 – kohustused võlausaldajatele). Esmasel analüüsil on tuvastatud, et peamiselt on nõuded suurusjärgus 100 – 10 000 eurot. Üle 10 000 eurose nõudega võlausaldajaid on 7. AS Narova nõuded on kajastatud aruande p. 3.5.1. Muud lühiajalised kohustused on summas 254 987 eurot, millest suurim kohustus 216 494 € on seotud isikule V M. Aruandvatele isikutele on võlgnevus 271 € (lisa 23 – muud lühiajalised nõuded ja kohustus aruandvate isikute ees).

Kohustused laenuandjatele (pandiga tagamata) summas 324 116,20 eurot. AS Narova - 292 911,60 €; Nõude aluseks võlgniku poolt esitatud materjalide kohaselt on AS Narova poolt tasutud võlgniku kohustused osadele hankijatele (57 537,40 €) ja 19.03.2007 sõlmitud laenulepingust põhinõue ja intressid (235 374,20 €). MMI OÜ – laenulepingust 19.04.2012 summas 508,70 €; Z M – laenulepingust nr 2, 15.02.2010 summas 18 058,30 €; V M – laenulepingust nr 1, 25.05.2009 summas 12 637,60 €.

Maksu- ja Tolliameti ees on kohustused seisuga 4.07.2013 summas 383 711,77 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 348 530,19 eurot. sissenõutavaks muutunud summadest moodustab 70 678.54 eurot juba sissenõutavaks muutunud intress, füüsilise isiku tulumaks 66 251,64 eurot ja sotsiaalmaks 164 693,03 eurot. Maksuhalduri kinnitusel on kontrollitud võlgniku käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust perioodil 1999 – 2001 ning täiendavaid maksuotsuseid tehtud ei ole. Maksuhalduri väitel on võlgnikule tehtud korduvalt korraldusi maksuvõla tasumiseks. Analüüsides nõuete saldosid vastavalt maksuhalduri poolt esitatule, on ajutine haldur seisukohal, et enamus käesolevaks ajaks tekkinud põhinõudest on võlgniku poolt deklareeritud 2012.aasta jooksul, kuid tasumisi on olnud samal perioodil hoopis väiksemas ulatuses. 2013.aasta eest on deklaratsioonid esitamata, kuid kuna 2013.a. tegevust võlgniku kinnitusel ei ole toimunud, siis eelduslikult võib nõue muutuda ainult intressi osas. 9(14)

2-13-27017

Kohtutäituritel saadud informatsiooni kohaselt on täitmisel võlgniku vastu nõuded, mis on eelnevalt juba aruande punktis 3 nimetatud (s.t. töötajate nõuded, maksu- ja tolliamet). Viru Maakohtu kantselei andmetel on Viru Maakohut menetluses käesoleval ajal ts.asi nr 2-132995, kus hagejaks on V S (lisa 26 – Viru MK vastus päringule). Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt on hageja endine võlgniku töötaja ning tema võlgnevus summas 1 576,19 eurot sisaldub aruande p. 3.1 esitatud töötajate nõuetes. Pärnu Maakohtu andmetel on Haapsalu Maksekäsuosakonna menetluses tsiviilasi nr 2-13-7593, kus sissenõudjaks on Elion Ettevõtted AS summas 682,71 eurot (hankijate seas p. 3.2 on kajastatud nõue 450,20 eurot) (lisa 27 – Pärnu MK vastus päringule).

Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et AS-l Pro Service on teadaolevaid kohustusi seisuga 31.07.2013.a kokku summas 1 728 135,82 eurot. Asjas kogutud materjalide kohaselt ületavad sissenõutavaks muutunud kohustused vara väärtust ning välja on kujunenud alaline maksejõuetus PankrS §1 lg 2 tähenduses. Võlgniku kohustuste analüüs ning tasumise väljavaated Ajutise halduri poolt välja selgitatud võlgniku kohustuste mahu moodustavad suuremas osas töötasudega seotud kohustused töötajatele, maksuvõlad riigile ja tagastamata laenukohustused seotud isikutele (s.h. pandiga tagatud). Käesolevaks ajaks on võlgnik oma tegevuse täitlikult lõpetanud. Tootmispinnana kasutusel olnud hoone on võõrandatud omaniku poolt ning võlgnikule kuuluv vallasvara on demonteeritud. Eeltoodust lähtudes puuduvad ajutise halduri hinnangul võimalused võlgniku olemasolevate kohustuste täitmiseks. Vara tagasivõitmise võimalused: Ajutise halduri poolt asjas kogutud materjali kohaselt tagasivõitmise võimalused puuduvad lähtuvalt PankrS §§ 109 – 113 toodud alustel. Ajutine haldur ei ole käesolevaks ajaks tuvastanud tehinguid, mis oleksid kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgnikule ei ole kuulunud kinnisvara. Arvelolev vallasvara (s.h. põhivara ja käibevara) on kuni käesoleva ajani hoiustatud ning seda ei ole enne ajutise halduri nimetamist realiseeritud. 10(14)

2-13-27017 Ajutine haldur ei ole ka esitatud materjalide põhjal tuvastanud rahaliste vahendite ülekandeid seotud isikutele, mis võiks olla ühe võlausaldaja eelistamine teisele ning selle tõttu maksejõuetuks muutumine. Maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused: Antud pankrotivõlgniku puhul on tegemist ettevõttega, mis on tegutsenud juba pikaajaliselt alates 1997.aastast ning kogu perioodi vältel on olnud äriühingul üks osanik ja juhatuse liige. Peamiseks tegevusvaldkonnaks oli kogu tegevusperioodi vältel mööbli tootmine. Alates tegevuse algusest kuni 2007.aastani oli ettevõte pidevalt oma toodangumahtusid suurendanud ning omas väga head kliendibaasi väljaspool Eestit (suur osa toodangust eksporditi Saksamaale). Tootmisbaasina kasutati juba Nõukogu Liidu ajast pärinevat mööblitootmiseks ehitatud ja välja arendatud tehast, mille eesmärgiks oli Nõukogude Liidu mööbliga varustamine. Sellest lähtuvalt olid tootmiseks ehitatud hooned suured ning seadmete võimsust ei suudetud samuti peale erastamisprotsessi endises mahus taastada. Sellest tulenevalt kaasnesid kogu tegevusperioodi vältel ettevõttele suured lisakulutused seoses elektrienergiale, küttele jms. Viimased on viimaste aastate jooksul pidevalt oma hinda tarbijate jaoks tõstnud, mistõttu kulude suurenemine tähendab tootjale ka toodangu hinna tõstmist. Aastatel 2007-2009 oli teadaolevalt Eestis ja kogu maailmas üks suuremaid viimaste aegade majanduslangusi. See omakorda mõjutas otseselt ka võlgniku tegevust. Klientide tellimused vähenesid suures mahus, samuti tekkis probleeme ostjatel toodangu eest õigeaegsel tasumisel. Paljud ostjad ise pankrotistusid, mistõttu nende vastu olevad nõuded muutusid lootusetuteks. Võlgniku selgituste kohaselt (lisa 28 – võlgniku seletus maksejõuetuse põhjuste kohta) väärtustati kogu kriisiperioodil tööjõudu, mistõttu töötajaid seoses tootmismahtude vähenemisega ei koondatud. Eeltoodud põhjustel suurenes oluliselt likviidsete vahendite puudujääk, mis põhjustas olukorra, kus tasumata jäid tähtaegsed laenu- ja riigimaksukohustused. Võlgniku kinnitusel tehti aktiivselt koostööd AS-ga Narova ning finantskriisist väljatulemisel loodeti ühineda, kuid uusi investoreid leida ei õnnestunud. Krediidiasutused loobusid uute krediitide väljastamisest. 2012.aastal tekkis võlgnikul reaalne lootus kriisist väljuda, sest Saksamaalt leiti hulgiostja, kes oli valmis tarnima toodangut piiramatus koguses. Paraku omavahenditest ei piisanud tootmismahu suurendamiseks tasemele, mis oleks võimaldanud kasumi teenimist. Raha laenamiseks ei juletud riske võtta, samuti keeldus Kredex garantiide andmisest viitega maksuvõlgade olemasolule. Võlgniku kinnitusel oli isegi 2012.aastal leitud uus tootmisjuht, kes oli valmis panustama ja tööd reorganiseerima tootmise efektiivsemaks muutmiseks. Kuivõrd lisafinantseeringut ei saadud, siis tegevus tootmise reorganiseerimisel jäi realiseerimata. Nähtuvalt esitatud materjalidest on võlgnik tegevuse lõpetanud 2012.oktoobris. Siis esitas võlgnik ka pankrotiavalduse Viru Maakohtusse, kuid võlgniku sõnul ei võtnud kohus avaldust menetlusse. Võlgnik on esitanud äriregistrile viimase majandusaasta aruande 2010.aasta eest. Selle auditeerimisel on audiitor märkinud oma arvamuses, et võlgnikul on bilansis kajastatud palju tagatisteta välja antud laenukohustusi, mille tagasisaamine sõltub ainuüksi laenusaaja tegevuse tulemustest (k.a. aruandes kajastatud p. 2.2.4 (MMN Tehase AS). Samuti ei ole audiitor saanud kontrollida, kas varude jääk ei ole ülehinnatud. Sellest tulenevalt võib eeldada, et ettevõtte kahjum oli reaalselt suurem kui bilansis kajastatud (lisa 28 – bilanss seisuga 31.12.2010 ja audiitori arvamus). Ajutisele haldurile on esitatud bilanss seisuga 18.06.2013, mille kohaselt muutusi finantsnäitajate osas võrreldes 31.12.2012 seisuga toimunud ei ole (lisa 29 – bilanss ja kasumiaruanne seisuga 18.06.2013). Võttes aluseks asjas kogutud materjalid on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetus kujunes välja perioodil 2010 – 2012. Võlgnik on märkinud maksejõuetuse saabumise ajaks 2012.a. kui selgus, et lisainvesteeringuid ei ole võimalik saada ning tegevus lõpetati. 11(14)

2-13-27017 Arvestades asjaolu, et tegevus lõpetati täielikult 2012.a. oktoobris, siis võib selle aja lugeda täieliku maksejõuetuse tekkimise ajaks. Perioodil 2010 – 2012 oleks võinud olla võimalik ettevõtte saneerimine. Tulenevalt eelnevast on ajutine haldur seisukohal, et AS Pro Service maksejõuetus tekkis ja süvenes perioodil 2010 – 2012 ning kujunes lõplikult välja tegevuse lõppemisel. Juhatuse liikme vastutusest: Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku juhatuse tegevust. Äriregistri kohaselt lõppesid viimase juhatuse liikme Z M kohustused 29.05.2012. Nõukogu ei ole suutnud uut juhatuse liiget leida. Tuginedes asjas kogutud materjalidele, on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku juhatuse liige oleks pidanud majanduslanguse perioodil hindama reaalselt ettevõtte tegelikke võimalusi ja kulusid ning oleks pidanud tegelema eelkõige kulude vähendamisega. Suure osa kuludest moodustavad töötasudega seotud kohustused, mistõttu tööjõu väärtustamine ja töötajatega töösuhte jätkamine olukorras, kus ettevõtte tootmismahud olid oluliselt vähenenud, oli hoolsuskohustuse rikkumine, mis käesolevaks ajaks on toonud kaasa suure mahu kohustustest (töötajate ja maksukohustused moodustavad ca 40% olemasolevatest kohustustest). Pankrotiavalduse esitas juhatus kohtule siis, kui oli veendunud ettevõtte alalises maksejõuetuses. Asjaolu, et kohus avaldust ei menetlenud, ei saa pidada võlgniku juhtorganite süüliseks käitumiseks. Võttes arvesse kõiki asjas kogutud materjale, on ajutine haldur esialgu seisukohal, et puuduvad tõendid võlgniku juhtorganite liikmete süülise tegevuse kohta maksejõuetuse põhjustamisel ning maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole PankrS § 28 mõttes kuriteo tunnustega tegu . Kokkuvõte Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Võlgniku tegevus on lõppenud ning seega puudub reaalset rahavoogu tootev majandustegevus. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuid võlgniku vara olemasolu tagab pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike kulude hüvitamise. Ajutine haldur esitas aruandes esitatule toetudes Viru Maakohtule taotluse: -

Kuulutada välja AS Pro Service (registrikood 10186856,

asukoht Tiimanni 1,

Narva 21004) pankrot ningnimetada pankrotihalduriks ajutise haldurina tegutsenud Tiia Kalaus ; -

määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht;

-

mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele.

V KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

12(14)

2-13-27017 Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksujõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kogutud andmete kohaselt puuduvad võlgnikul piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, puudub piisavalt kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmete kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Kohus leiab, et kogutud materjalid kinnitavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja samuti ei kata tema vara kõiki tema kohustusi. Selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, sest puudub võimalus majandustegevuse taaskäivitamiseks. Võlgnik ei vaidle enda pankroti väljakuulutamisele vastu. Vara pankrotimenetluse läbiviimiseks on olemas. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas selles, et tootmisbaasina kasutati Nõukogude Liidu ajast pärinevat tootmisbaasi, mille eesmärgiks oli suurriigi mööbliga varustamine. Sellest lähtuvalt olid kulud hoonete ja seadmete käibesse suured ning tootmismahtude pideva languse tõttu alakoormatud. Kulutuste pidev tõus on toodangu hinda tarbijale tõstnud ning üldise majanduslanguse tingimustes on kokkukuivanud ka seni edukas Saksamaa turg. Samas on ettevõte juhtimisstrateegia jäänud kinni võtetesse, millega kaasnesid suured tööjõukulutused (hoolimata tootmismahtude vähendamisest ei vähendatud töötajate arvu), ja tasumata riigimaksud. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohus määrab kooskõlastatult menetlusosalistega võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 16. september 2013.a algusega kell 11.00 Viru Maakohtu Narva kohtumajas, asukohaga 1. Mai tn 2 Narva. PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Pankrotiteates märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Tiia Kalaus on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Pro Service AS pankrotihalduriks. Vastavalt PankrS §-le 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu 13(14)

2-13-27017 võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks, ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest.

AJUTISE PANKROTIHALDURI TASU JA KULUTUSED

Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, mille kohaselt kulus asjas kohustuste täitmiseks 18,2 töötundi ja kasutanud oma töö tegemiseks OÜ CiviLex ruume, tehnikat ja materjale.. Ajutine haldur taotleb tasu määramist 909,40 eurot (lisandub sotsiaalmaks 300.10 eurot) ajutise halduri kasuks. Lisaks taotleb ajutine haldur kulutuste hüvitamist summas 281,04 eurot (koos käibemaksuga) OÜ Civilex kasuks, mille kaudu haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). Võlgnik ja võlausaldajad taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et tasu ja kulude hüvitamise taotlus on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele kohtu deposiiti kantud rahasummast. Deposiidijääk 309,46 eurot tagastatakse makse teinud võlausaldajaid esindava JeweLex Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr XXX (PankrS § 30 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver Kohtunik

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.