Swedbank AS hagi Tiit Laja pankrotihaldur Oliver Ennok vastu Swedbank AS nõude tunnustamiseks Tiit Laja pankrotimenetluses ja pankrotihaldur Oliver Ennok vastuhagi Swedbank AS vastu Tiit Laja poolt Swedbank AS-i kasuks antud käenduse tagasivõitmiseks
16. august 2013. a Haapsalu kohtumaja
Hagihind 1 595 eurot ja vastuhagi hind 3 500 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja-vastukostja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn, Harju maakond 15039) Hageja lepinguline esindaja: Olavi Järve, elektronpostiaadress:* Kostja-vastuhageja: Tiit Laja pankrotihaldur Oliver Ennok Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, 10143 Tallinn Kostja-vastuhageja lepinguline esindaja: Kerli Kase, Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, 10143 Tallinn, epost:[email protected] 29. juuli 2013
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tunnustada Swedbank AS nõuet summas 636 118,37 eurot Tiit Laja pankrotimenetluses II järgu nõudena.
3.Vastuhagi jätta rahuldamata.
4.Välja mõista Tiit Laja pankrotihaldur Oliver Ennok’ilt Eesti Vabariigi kasuks menetluskulu 300 eurot. Raha riigi kasuks tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates
lahendi jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Jätta rahuldamata hageja 01.08.2013 esitatud vastuväide kohtu tegevuse kohta.
6.Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele ning pärast kohtuotsuse jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele. Menetluskulude jaotus Hagi osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, vastuhagi osas jätta menetluskulud kostja-vastuhageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik
1.28.12.2011 esitas hageja kostja vastu hagi nõude tunnustamiseks Tiit Laja pankrotimenetluses. 07.02.2012 edastati tsiviilasi menetlemiseks Pärnu maakohtule. 08.06.2012 võttis Pärnu Maakohus esitatud hagi menetlusse. 04.07.2012 esitas kostja vastuse hagile. 04.07.2012 esitas kostja vastuhagi, mille kohus võttis menetlusse 16.04.2013. 03.05.2013 esitas vastukostja vastuse vastuhagile. 19.07.2013 esitas kostja-vastuhageja täiendavad seisukohad. 29.07.2013 vaatas kohus tsiviilasja läbi kohtuistungil. Hageja nõuded, hageja nõude aluseks olevad asjaolud, seisukoht vastuhagi suhtes ja hageja poolt esitatud tõendid
2.28.12.2011 kohtule esitatud hagis palus hageja tunnustada Tiit Laja pankrotimenetluses nõuet summas 681 308,26 eurot. Hageja palus tingimuslikult tunnustada nõuet I järgu nõudena summas 55 347,49 eurot, kui pankrotivarasse võidetakse tagasi kinnistu registriosa numbriga 375233 ja/või kinnistu registriosa numbriga 426233. Alternatiivselt oli hageja seisukohal, et kui kinnistuid pankrotivarasse tagasi ei võideta, siis tunnustada Swedbank AS nõuet II järgu nõudena. 03.05.2013 vähendas hageja oma nõuet. Hageja palus tunnustada T. Laja pankrotimenetluses nõuet summas 636 118,37 eurot. Hageja vähendas nõuet, kuna Max Consulting OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses laekus hagejale 45 189,89 eurot.
3.30.05.2006 sõlmisid Hermes Projektijuhtimise OÜ ja Hageja laenulepingu nr *, mille kohaselt andis Hageja Hermes’ele laenu summas 546 659,65 eurot. Lepingu punkti 2.16.1 kohaselt kohustus Võlgnik tagama laenu isikliku käendusega vastavalt käenduslepin-gule nr *.
30.05.2006 sõlmisid T. Laja ja Hageja käenduslepingu nr *, mille punkti 1 kohaselt kohustus T. Laja laenulepingust ja laenulepingu kõigist (ka tulevikus sõlmitavatest) lisadest tulenevate Hermes’e kohustuste kohase täitmise eest Hageja ees vastutama solidaarselt Hermes’ega. T. Laja vastutab võlgnetava summa, kuid mitte rohkem kui 546 659,65 euro, tasumise eest. 20.12.2006 sõlmisid Hermes ja Hageja Lepingu lisa 1, millega suurendati muu hulgas laenusummat 765 920,20 euroni. Kuna Võlgnik kohustus käendama ka tulevikus sõlmitavatest Lepingu lisadest tulenevate kohustuste kohase täitmise eest, suurendati 20.12.2006 T. Laja vastutuse määra 765 920,20 euroni ning T. Laja kohustus vastutama ka tulevikus sõlmitavatest Lepingu lisadest tulenevate kohustuste kohase täitmise eest. 12.09.2008 täiendasid Hageja ja T. Laja veel käendust kuna Hageja ja Max Consulting OÜ kavatsesid sõlmida Lepingu lisa 2, millega refinantseeriti laenuleping Max Consulting OÜ nimele ning T. Laja oli kohustatud kõigi, ka tulevikus sõlmitavate Lepingu lisadest tulenevate kohustuste kohase täitmise eest vastutama. Käenduse 12.09.2008 sõlmitud täienduse punkti 1 kohaselt vastutab T. Laja Lepingust ja Lepingu kõigist (ka tulevikus sõlmitavatest) lisadest tulenevate Max Consulting OÜ ja Hermes’e kohustuste kohase täitmise eest. 17.09.2008 sõlmisid Hageja ja OÜ Max Consulting Lepingu lisa 2, millega refinantseeriti laenuleping Max Consulting OÜ nimele. 10.05.2010 kuulutati välja Max Consulting OÜ pankrot. PankrS § 42 kohaselt loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtaeg saabunuks. Kokku moodustab Max Consulting OÜ Lepingust tulenev võlgnevus Hageja ees 681 308,26 eurot, millest põhiosa võlgnevus 659 157,94 eurot, intressivõlgnevus 17 621,67 eurot ja viivisvõlgnevus 4 528,65 eurot.
4.Kinnistule registriosa numbriga * (asukohaga *) on Hageja kasuks seatud hüpoteek hüpoteegisummaga 466 000 krooni. Hüpoteegiga on tagatud Hageja kõik nõuded T. Laja ja Ade Laja vastu, mis tulenevad Hageja ja T. Laja või Ade Laja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest (sh lepingust nr * ja selle lisadest tulenevad nõuded). Kinnistule registriosa numbriga * (asukohaga *) on võlausaldaja kasuks seatud hüpoteek hüpoteegisummaga 400 000 krooni. Hüpoteegiga on tagatud Hageja kõik nõuded T. Laja vastu, mis tulenevad Hageja ja T. Laja vahel sõlmitud laenulepingust nr * ja selle võimalikest lisadest; samuti kõik Hageja nõuded T. Laja vastu, mis tulenevad Hageja ja Võlgniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest (27.05.2005 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu punkt 3.2). 5.Kostja on Hageja nõude rahuldamisele I rahuldamisjärgus vastu vaielnud, kuna kinnistud kuuluvad Võlgniku abikaasa * lahusvara hulka vastavalt 14.12.2007 sõlmitud Abieluvaralepingule. Vastavalt PankrS § 112 lg-le 2 tunnistab kohus kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui võlgnik või tema abikaasa ei tõenda, et võlgnik oli vara jagamise või varast loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu. Kuna Abieluvaraleping on sõlmitud vähem kui viis aastat enne ajutise halduri nimetamist ja tehing võib kahjustada võlausaldajate huve, võib
esineda aluseid nimetatud tehingu tagasivõitmiseks pankrotimenetluse raames. Tulenevalt ülaltoodust palub Hageja tunnustada oma nõuet hüpoteegisummade ulatuses tingimuslikult I rahuldamisjärgus juhuks, kui võidetakse pankrotivarasse ülalmainitud kinnistud, milledele on seatud Hageja nõuete tagamiseks hüpoteegid. Alternatiivselt, kui kinnistuid pankrotivarasse ei võideta, palub Hageja tunnustada oma nõuet II rahuldamisjärgu nõudena. Hageja esitas kohtule oma nõude tõendamiseks kostjaga sõlmitud laenulepingu ja käenduslepingud, hüpoteegi seadmise lepingud. Samuti laenulepingud, mis on sõlmitud hageja ja Hermes Projektijuhtimise OÜ ning Max Consulting OÜ vahel ning lepingute ülevõtmise lepingu. Hageja esitas veel elektronkirjavahetuse, mis kinnitab T. Laja seotust Max Consulting OÜ-ga (pankrotis). Kostja vastuväited ja vastuhagi 6.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et T. Laja ja Swedbank AS vahel 12.09.2008 sõlmitud käendus tuleb tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Käendus anti kuus kuud enne T. Laja pankrotimenetluse algatamist juba tekkinud kohustuse tagamiseks ning T. Laja ei olnud kohustatud tagatist andma. T. Laja pankrotimenetlus algatati 19.02.2009. T. Laja vastutas hageja ees käendajana 30.05.2006 sõlmitud käenduslepingust ja 20.12.2006 sõlmitud käenduslepingu lisast tulenevalt. Hageja ja Hermes Projektijuhtimise OÜ vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused võttis 12.09.2008 sõlmitud lepinguga üle Max Consulting OÜ. Vastavalt VÕS § 177 lg 2 lõppes kohustuste ülevõtmisel kohustuse täitmiseks antud tagatis. Seega T. Laja ei vastuta Max Consulting OÜ kohustuste täitmise tagamise eest. Hageja ei ole esitanud T. Laja vastu nõudeid, mis tulenevad Hermes Projektijuhtimise OÜ kohustuse täitmise tagamisest. T. Laja poolt 12.09.2008 antud käendus on uus käendus, mis on antud kuus kuud enne pankrotimenetluse algatamist kolmanda isiku kohustuse täitmise tagamiseks. Seetõttu kuulub käenduse andmine tagasivõitmisele PankrS § 114 lg 1 p 2 alusel. 12.09.2008 antud käendusel on kinke iseloom, sest poolte kohustused on ebavõrdsed. T. Laja ei saanud käendusest midagi, ta ei saanud rahalisi vahendeid ega muid hüvesid. Sisuliselt andis T. Laja 12.09.2008 käendusega ära oma vara summas 765 920,20 eurot. Kuna leping on sõlmitud aasta enne pankrotimenetluse algatamist, siis on see tagasivõidetav PankrS § 111 lg 1 alusel (12.09.2008 kehtinud redaktsioon). Käenduse kehtetuks tunnistamise korral puudub Swedbank AS nõue T. Laja vastu. Hageja on esitanud T. Laja vastu vaid nõude, mis tuleneb 12.08.2008 sõlmitud käenduslepingust, muudest lepingutest tulenevaid nõudeid esitaud ei ole. 7.Hageja nõuet ei saa tunnustada osaliselt I järgu nõudena, kuna ühelegi pankrotivarasse kuuluvale esemele ei ole Swedbank AS kasuks panti seatud. Kuna nõuet ei ole pandiga tagatud, siis välistab see nõude rahuldamise ka osaliselt I rahuldamisjärgus. Pankrotiseadus ei näe ette tingimuslikke rahuldamisjärke. Hagiavaldus on täies ulatuses alusetu ja põhjendamatu, seega tuleb hagi jätta rahuldamata ning rahuldada vastuhagi, tunnistades kehtetuks T. Laja ja Swedbank AS vahel 12.09.2008 sõlmitud käenduslepingu nr * alusel käenduse andmine T. Laja poolt AS Swedbank kasuks. Kostja esitas kohtule tõendina Swedbank AS nõudeavalduse, võlgnevuse arvestuse, Pärnu Maakohtu määrused tsiviilasjas nr 2-08-82444.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära hageja ja kostja, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Pooled ei vaidle alljärgnevate asjaolude üle: - 30.05.2006 sõlmisid hageja ja Hermes Projektijuhtimise OÜ (edaspidi Hermes) laenulepingu, millega Hermesele anti laenu 546 659,65 eurot; - 30.05.2006 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, millega kostja käendas Hermese laenu 30.05.2006 sõlmitud laenulepingu alusel; - 20.12.2006 sõlmisid hageja ja Hermes laenulepingu lisa, millega suurendati laenu summat 765 920,20 euroni ja suurendati ka vastavalt kostja käendust; - T. Laja pankrotimenetlus algatati 19.02.2009; - Max Consulting OÜ (pankrotis) võttis 12.09.2008 üle Hermes Projektijuhtimise OÜ kohustused, mis olid tekkinud hageja ja Hermese vahel 30.05.2006 ning 20.12.2006 laenulepingu alusel; - kinnitud registriosaga nr * ja * kuuluvad * ning on koormatud hüpoteegiga AS Swedbank kasuks.
9.Keskne vaidlusküsimus on - kas kostja poolt hagejale 12.09.2008 antud käendus on uus käendus või on tegemist 30.05.2006 antud käenduse lisaga. Käenduslepingu nr * p 1 järgi vastutab kostja laenulepingust nr * ja lepingu kõigist (ka tulevikus sõlmitavatest) lisadest tulenevate Hermes Projektijuhtimise OÜ kohustuste kohase täitmise eest panga ees solidaarselt laenusaajaga. Käendaja vastutab võlgnetava summa, kuid mitte rohkem kui 8 553 365 krooni (546 659,65 €) tasumise eest /I kd tl 21-22/. 20.12.2006 laenulepingu lisaga nr 1 muudeti laenulepingut ja suurendati laenulimiiti 765 920,20 euroni /I kd tl 23-24/. 20.12.2006 käenduslepingu nr * p 1 järgi käendaja vastutab laenulepingust * (laenusumma 765 920,20) ja lepingu kõigist (ka tulevikus sõlmitavatest) lisadest tulenevate Hermes Projektijuhtimise OÜ kohustuste kohase täitmise eest, kuid mitte rohkem kui 11 984 047 eesti krooni tasumise eest. Hermes Projektijuhtimise OÜ-t esindas laenulepingu ja selle lisa sõlmimisel seadusjärgne esindaja Tiit Laja. 12.09.2008 Lepingute ülevõtmise lepingu / II kd tl 30-33/ p 1.1. järgi võttis Max Consulting OÜ (pankrotis) üle Laenulepingu nr * koos lahutamatu lisaga nr 1. Lepingu üheks pooleks oli ka Tiit Laja, kes esindas OÜ Hermes Projektijuhtimist. Lepingu ülevõtmise tingimuseks oli vastavalt lepingu p 2.1.3., et uus võlgnik kohustub laenulepingu täitmise tagama muu hulgas Tiit Laja käendusega vastavalt sõlmitavale käenduslepingule nr *. VÕS § 153 lg 1 p 2 järgi käendus lõpeb kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei andnud nõuolekut vastutada uue võlgniku eest. Kohus ei nõustu kostjaga, et uue võlgniku eest vastutamiseks nõusoleku andmise puhul on tegemist uue käenduslepingu sõlmimisega, hoolimata asjaolust, et käenduslepinguga seotud käendaja vastutusriskid sõltuvad olulisel määral põhivõlgniku isikust. Ei ole vaidlust, et Tiit Laja oli Hermes Projektijuhtimise OÜ juhatuse liige. Pärnu Maakohtu 24.03.2009 kohtumäärusega (tsiviilasi nr 2-08-85366) on Hermes Projektijuhtimise OÜ pankrotimenetlus lõpetatud raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata /II kd tl 34/. Kohus nõustub hagejaga, et vastavalt sõlmitud käenduslepingule 30.05.2006 ja lisale 20.12.2006 oli hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist Tiit Lajalt. Kuid lepingute ülevõtmise lepingu järgi võttis kohustused üle Max Consulting OÜ (pankrotis), mistõttu ei olnud hagejal kohest vajadust pöörduda kohustuse täitmise nõudega Tiit Laja vastu. Ei saa mõistlikult
eeldada, et krediidiasutus loobub juba tekkinud võlgnevuse korral käenduslepinguga antud tagatisest. Seega oli Tiit Laja käendajana huvitatud uue võlgniku Max Consulting OÜ (pankrotis) poolt laenulepingu ja selle lisa ülevõtmisest, sest see aitas tal vältida kohustuse kohest täitmist käendaja arvelt. Laenulepingu nr * lisa nr 2 /I kd tl 29-30/ p 2.2. kohaselt muudeti ka osaliselt laenu kasutamise otstarvet. Laenu anti intressivõlgnevuse tasumiseks. Arvestades, et Hermes Projektijuhtimise OÜ oli septembriks 2008 võlgnevuses ning äriühingu pankrotimenetlus lõppes märtsis 2009 raugemisega pankrotti välja kuulutamata, oli Tiit Laja käendajana huvitatud, et temalt ei nõuta kohustuse täitmist.
10.Kohtu hinnangul on Tiit Laja andnud nõusoleku vastutada uue võlgniku eest ning seetõttu ei saa 30.05.2006 koos 20.12.2006 sõlmitud lisaga antud käendust lugeda lõppenuks. 30.05.2006 sõlmitud laenulepingu tagatised on märgitud punktis 2.16. Lisaks T. Laja käendusele oli hageja kasuks seatud varaliste õiguste pant. Lepingute ülevõtmise lepingu p 2.1.3 olevate tagatise kohaselt jäävad kehtima varaliste õiguste pandid. Tõlgendades poolte tahet nii 30.05.2006 kui 12.09.2008 sõlmitud lepingute ülevõtmise lepingus on üheselt arusaadav, et kõik lepingu pooled tegutsesid tahtega tagada uue võlgniku poolt ülevõetavad lepingud samadel tingimustel, mis oli poolte vahel kokku lepitud 30.05.2006. Asjaolu, et Tiit Lajaga sõlmiti 12.09.2008 käendusleping nr *, mille kohaselt käendaja vastutas laenulepingust ja lepingu kõigist lisadest tulenevate Max Consulting ja Hermes Projektijuhtimise OÜ kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt laenusaajaga, kuid mitte rohkem kui 11 984 047 krooni eest, ei tähenda veel, et tegemist on sisuliselt uue käenduslepinguga. Kohus nõustub hagejaga, et käendaja nõusolek vastutada uue võlgniku eest, tuleb sõlmida kirjalikus vormis, kuid seda ei saa tõlgendada kui sisuliselt uut käenduslepingut. Käesoleval juhul ei muutunud käendaja vastutuse suurus – nii 20.12.2006 kui 12.09.2008 lepinguga on käendaja vastutuse piirmääraks 11 984 047 krooni. Ka muud laenulepingu tagatised jäid samaks. See kinnitab, et pooltel oli tahe jätkata T. Laja käendust samadel tingimustel, mis oli antud 30.05.2006 sõlmitud lepingus ja 20.12.2006 sõlmitud lepingu lisas. Käenduslepingu vormi järgimine 12.09.2008 ei toonud kaasa sisuliselt uut käenduslepingut.
11.Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et T. Laja oli huvitatud senise käenduse jätkamisest ka uue võlgniku puhul ning tegemist ei ole T. Laja poolt 12.09.2008 sõlmitud käenduslepingu puhul uue käenduse andmisega. VÕS § 177 lg 2 järgi kohustuse ülevõtmisel lõpevad kohustuse täitmise tagamiseks antud kohustusega seotud tagatised. VÕS § 177 lg 3 kohaselt lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui tagatise andja nõustub vastutama ka uue võlgniku kohustuse täitmise eest. Kohus on seisukohal, et kui tagatise andja nõustub vastutama ka uue võlgniku kohustuse täitmise eest, siis ei ole see uus tagatis. Aluseks on VÕS § 177 lg 2 ja 3, mille koostoimes ei lõpe kohustuse täitmise tagamiseks antud kohustusega seotud tagatised, kui tagatise andja nõustub vastutama ka uue võlgniku kohustuse täitmise eest. Nimetatud seisukohta kinnitab ka asjaolu, et VÕS § 177 põhimõtted on dispositiivsed. Seega, kui tagatise andja on nõus vastutama ka uue võlgniku kohustuse täitmise eest, siis kohustuste ülevõtmisel ei lõpe täitmise tagamiseks antud kohustus. Vaidlust ei ole, et T. Laja käendas 30.05.2006 sõlmitud laenulepingut. T. Laja oli Hermes Projektijuhtimise OÜ juhatuse liige. Kohus ei nõustu pankrotihalduriga selles, et kohustuste ülevõtmise üheks tingimuseks ei seatud T. Laja poolt nõusoleku andmist vastutada ka uue põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Laenulepinguga anti laenu *, asuva hoone renoveerimise finantseerimiseks äriühingule, mille juhatuse liige oli T. Laja, olles samaaegselt ka laenu eraisikust käendaja. Kostja-vastuhageja väide, et T. Laja ei olnud isiklikult seotud uue võlgnikuga, on ümber lükatud kohtule esitatud kirjalike tõenditega.
Elektronkirjavahetusest /II kd tl 78, 79, 83, 94-95/ nähtub, et T. Laja on ta isikuks, kes tegeleb Max Consulting OÜ (pankrotis) asjaajamise ja majandustegevusega. Samuti kinnitab hageja poolt esitatud tõend /II kd tl 98/, et T. Lajal oli juurdepääs Max Consulting OÜ (pankrotis) pangakontole. * poolt allkirjastatud selgitus /II kd tl 96/ kinnitab, et T. Laja kaudu käis kogu asjaajamine, mis oli seotud Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi rendisuhetega seoses Max Consulting OÜ-ga (pankrotis). Kohus nõustub hagejaga, et * poolt allkirjastatud selgitus on dokumentaalne tõend, mis ei ole käsitletav tunnistaja ütlusena TsMS § 251 või TsMS § 253 mõttes. Hinnates nimetatud dokumentaalset tõendit koos teiste eelpool viidatud tõenditega, on üheselt tuvastatav, et T. Laja oli iskuks, kes faktiliselt ja sisuliselt tegeles Max Consulting OÜ (pankrotis) asjaajamisega, mis oli seotud * ruumide rendi ja allrendiga. Siit tulenevalt on kohus seisukohal, et T. Laja ei andnud 12.09.2008 uut käendust, vaid jätkas kohustuse tagamist ka uue võlgniku puhul, olles ise huvitatud, et võlausaldaja Swedbank AS ei nõua temalt kui käendajalt kohustuse kohest täitmist.
12.Kohtule esitatud Max Consulting OÜ (pankrotis) ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub, et äriühingul oli T. Lajale võlgnevus summas 1 557 926 krooni /II kd tl 44, 46/ laenu käenduse eest. See kinnitab, et T. Laja 12.09.2008 nõustudes käendama uue võlgniku kohustuse täitmist, oli huvitatud jätkama senist käendust, mis oli antud 30.05.2006. Max Consulting OÜ (pankrotis) tasumise kohustus T. Lajale käenduse eest, kinnitab, et tegemist oli senise käenduse jätkamisega, mitte uue käendusega. Ükski mõistlik isik ei anna uut käendust 11 984 047 eesti krooni suurusele kohustusele 1 557 926 krooni eest. Asjaolu, et T. Laja ei esitanud nõuet summas 1 557 926 krooni Max Consulting OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, ei muuda tema tahet jätkata 30.05.2006 antud käendust ka uue võlgniku puhul.
13.Kohus nõustub hagejaga ka selles, et hageja ja T. Laja vahel 12.09.2008 sõlmitud käenduslepingu pealkiri - käendusleping nr. * viitab poolte tahtele, et käendaja kohustused käenduslepingu nr * järgi ei lõpe ning käendaja on valmis vastutama ka uue võlgniku kohustuse täitmise eest.
14.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et T. Laja vastutab AS Swedbank ees 30.05.2006 sõlmitud käenduslepingu ja selle lisade alusel. See välistab vastuhagi rahuldamise käenduse andmise tagasivõitmiseks, kuna käendus ei ole antud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist kolmanda isiku kohustuste tagamiseks. Samuti ei ole käendus antud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Kuna kohus on seisukohal, et käendus anti 30.05.2006, siis puudub vajadus analüüsida vastuhagi aluseks olevaid muid asjaolusid (12.09.2008 kehtinud PankrS redaktsiooni §-d 109, 111, 114).
15.Swedbank AS on 03.05.2013 palunud tunnustada oma nõuet T. Laja pankrotimenetluses summas 636 118,37 eurot. Pooled ei vaidle, et hageja esitas Max Consulting OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 681 308,26 eurot ja hagejale laekus võlgnevuse katteks 45 189,89 eurot. Vastavalt käenduslepingule on T. Laja vastutuse määr 765 920,20 eurot. Seega kuulub tunnustamisele Swedbank AS nõue summas 636 118,37 eurot.
16.Kohus tunnustab nõuet II rahuldamisjärgu nõudena. Põhjendatud ei ole nõude tunnustamine summas 55 347,49 eurot I järgu nõudena tingimuslikult juhul, kui pankrotivarasse võidetakse tagasi kinnistu registriosa numbriga * ja /või kinnistu registriosa numbriga *. Kohus nõustub pankrotihalduriga, et pankrotiseadus ei näe ette nõuete tingimuslikke rahuldamisjärke ning hageja kasuks ei ole seatud panti mitte ühelegi
pankrotivarasse kuuluvale esemele. Kinnistud registriosa numbritega * ja * kuuluvad * /I kd tl 31, 47/. * kuuluv vara ei ole Tiit Laja pankrotivara. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ning jätab rahuldamata vastuhagi.
17.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Hageja esitas 01.08.2013 vastuväite kohtu tegevuse kohta, kuna kohus jättis 29.07.2013 kohtuistungil rahuldamata hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Hageja ei osanud kohtule öelda tunnistaja nime, kelle ülekuulamist ta soovib. Hageja märkis vaid, et tunnistaja teab tõendada, milline oli 12.09.2008 poolte tahe, kui sõlmiti käendusleping. Hageja pidas tunnistajana silmas Swedbank AS töötajat, kes tegeles lepingute ettevalmistamisega septembris 2008. Kohus jättis taotluse rahuldamata, kuna kohtule olid esitatud kirjalike tõenditena lepingud, kust nähtus, millistel tingimustel olid lepingud sõlmitud. Kohus on seisukohal, et kohus ei ole rikkunud menetlussätteid, kui jättis rahuldamata tunnistaja ülekuulamise taotluse asjaolu kohta, mille osas olid esitatud kirjalikud tõendid. Tiit Laja ülekuulamist tunnistajana hageja kohtuistungil ei taotlenud, seega ei saanud kohus võtta ka seisukohta tema ülekuulamise osas, mistõttu on välistatud kohtu poolt menetlussätete rikkumine. Eeltoodu alusel jätab kohus vastuväite kohtu tegevuse kohta rahuldamata. Menetluskulud
18.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. Hagi on kohus rahuldanud osaliselt, kuna see rahuldatakse alternatiivnõude alusel. Seega on õiglane, kui menetluskulud jäävad poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Vastuhagi jättis kohus rahuldamata, mistõttu jäävad vastuhagi menetlemisega seotud kulud kostja-vastuhageja kanda.
19.Pankrotihaldur oli vabastatud vastuhagi esitamisel riigilõivu tasumisest summas 300 eurot. TsMS § 190 lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 179 lg 5 ja 9 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on
sätestatud TsMS § 144.
Ruth Sild Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.