Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või kontole nr. 221023778606 AS-s Swedbank, viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 100 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

ASJAOLUD

Eesti Energia AS esitas 02.10.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D. N. vastu 234,24 euro võlgnevuse saamiseks ja menetluskulu 45 eurot hüvitamiseks. 17.10.2012 tegi kohus makseettepaneku, mida ei ole õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 30.01.2013.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule vastavalt TsMS § 486 lg 1 p 2. Viru Maakohtu 01.02.2013 määrusega jäeti hagi käiguta, hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas puudused 19.02.2013, esitades Viru Maakohtule hagi D. N. vastu 280,26 euro võlgnevuse nõudes. Hageja poolt esitatud hagiavalduse kohaselt on Eesti Energia AS-i ja kostja vahel 27.07.2009 sõlmitud võrgu- ja elektrileping nr 41021354-1 aadressile xxx. Leping on lõpetatud 04.02.2010. Hageja ja kostja sõlmisid 23.03.2009.a. sõlmitud võrgu- ja elektrileping nr 41020589-1 aadressile xxx. Leping lõpetatud 20.12.2010. Eesti Energia AS on elektrienergiat edastanud ja võrguteenust osutanud, esitanud arved, kuid kostja ei ole esitatud arveid tasunud. Kostjal on tekkinud võlgnevus hageja ees kogusummas 280,26 eurot, sh põhivõlgnevus summas 140,13 eurot ja viivised 140,13 eurot perioodil 2009.detsembri kuust kuni 29.03.2010. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevus 280,26 eurot, riigilõiv kogusummas 60 eurot (sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 45 eurot), õigusabikulud summas 159,78 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud korras.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis 21.02.2013; 06.03.2013; 30.05.2013.a. kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 06.06.2013.a isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagiavalduses taotles hageja esindaja hagi rahuldamist tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 280,26 eurot.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja D. N. kanda. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamiselt kogusummas 60 eurot (tl. 45,49) ja kandnud õigusabikulusid summas 159,78 eurot (tl. 46). Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 219,78 eurot ja viivise menetluskuludelt (219,78 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kogusummas 219,78 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (219,78 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4 ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Evi Kool Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.