Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

Tsiviilasi nr 2-12-38152

on 2900078583, selgitusse tuleb märkida tsiviilasja number 2-12-38152, hiljemalt 15 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtu selgitus kostjale:  kohtulahendiga raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest alates (TsMS § 179 lg 5 ja 6)  käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /s.o 8% aastas + EKP intress summalt 300 €/ (TsMS § 179 lg 9).

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot (RLS § 57 lg 14). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus Hageja esitas Viru Maakohtule 24.09.2012 hagiavalduse (koos menetlusabitaotlusega), milles palub kohustada kostjat, KÜ Pähklimäe 7/11, andma teavet selle kohta, mis alusel kostja nõuab krediidi tagasimaksena liikmetelt igakuiselt 0,368 eurot/m2 eest ning mitu isikut saavad korteriühistult tasu (kaas töölepingu või töövõtulepingu alusel); kohustada kostjat, KÜ Pähklimäe 7/11, esitada hagejale tutvumiseks järgmised dokumentide koopiad: 2008.aasta remonditööde plaan-projekti aluseks olev tehniline ekspertiis; krediidilepingu KUL-100708PA koopia koos lisadega; 2008.aasta remonditööde plaan-projektis esitatud tööde eelarved, projektid (nende olemasolul), tööde üleandmis-vastuvõtmise aktid ja lepingud töid teostatavate ettevõtetega; korterelamu kindlustusleping. Hageja kirjutab oma avalduses (lk 2), et hageja huvi krediidilepingu suhtes tuleneb sellest, et hageja soovib kontrollida üle lepingu igakuiste tagasimaksete summad. Hageja ei põhjenda, milleks tal seda on vaja teha ja milline õiguslik huvi sellega kaasneb. Samuti hageja kirjutab, et talle ei ole teada, kas kõik need remonditööd olid korteriühistule vajalikud ja otstarbekad, sest korteriühistu ei ole korteriomanikele esitanud maja tehnilise ekspertiisi tulemusi. Hageja ei põhjenda ka siin oma õiguslikku huvi, kas hagejal on õigus tehnilise ekspertiisi tulemuste hindamiseks ja milline on seoses sellega tema õiguslik huvi. 2(9)

Tsiviilasi nr 2-12-38152

Hagiavalduses (lk 3) kirjutab avaldaja, et hagejal on põhjendatud kahtlus, kas korteriühistu juhatus on täitnud hoolega oma hoolsuskohustust, sest hageja korteris ja ka paljude teiste korteriomanike korterites ei ole juhatus tööde kvaliteeti kontrolli teostanud. Hageja leiab (hagiavalduse lk 5), et korteriühistu ei ole talle edastanud piisavalt ja veenvalt info ühistu tehtud kulutuste kohta. Hageja ei ole põhjendanud ka siin, milline on hageja õiguslik huvi antud väite osas. Viru Maakohus 08.10.2012 määrusega jättis avaldus käiguta, kohustas avaldajat põhistama avalduse nõuet 14 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest. Kohus selgitas, et kui avaldaja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega kaebust menetlusse võtmast. 23.10.2012 esitas hageja haginõue põhjendused. Viru Maakohus 15.01.2013 määrusega võttis hagi menetlusse. Menetlusabi Viru Maakohus 29.11.2012 määrusega, mis jõustus 05.01.2013, täielikult rahuldas hageja V. S menetlusabi taotlus ja vabastas ta riigilõivu summas 300 (kolmsada) eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. Hagi vastus Kohtule 30.01.2013 esitatud hagi vastuses kostja vaidles hagi menetlusse võtmise vastu põhjusel, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS (§ 371 lg 2 p 2). Kostja hagi ei tunnista, peab selle põhjendamatuks, tõendamatuks ja paljasõnaliseks. Kostja vaidleb hagis esitatud vastu. Hageja viib kohus eksitusse oma väidega, et kostja ei andnud temale teavet juhatuse tegevusest või ei võimaldanud dokumentidega tutvuda. Kostja igal aastal annab igale korteriühistu liikmetele KÜS §-ga 15 ettenähtud dokumendid (majandusaasta kava, eelmise majandusaasta aruanne ja revisjonkomisjoniaruanne) ning võimaldab kõikidele korteriühistu liikmetele, sh ka hagejale, tutvuda iga dokumentidega vastvõtu ajal. Kostja vastas hageja nõudele, määras aega dokumentidega tutvumiseks, pakkus hagejale nõutava dokumentidega tutvuma temale sobival ajal. Hageja kirjalikul nõudel teostas revisjonkomisjon juhatuse majandustegevuse üle lisakontrolli ning püüdis hagejale teavitada kontrolli tulemused. Kuid hageja ignoreeris juhatuse ettepanekud dokumentidega tutvumise kohta, määratud ajal ka ei ilmunud dokumentidega tutvuda, ei võtnud vastu revisjonkomisjoni vastused jne. Hageja praktiliselt ei osale ühistu üldkoosolekutel, ajavahemikul 2008-2012 ta osales ainult 07.07.2010 üldkoosolekul, kuid läks ära koosoleku teises pooles, on selge, et ühistu asjad ei huvita teda. Kostja leiab, et hageja tegutseb vastuolu hea usu põhimõttele omavahelistes suhetes, mis on kehtestatud TsÜS §-ga 32. Kuna hageja tegutseb oma õiguste teostamisel pahauskselt, siis leiab kostja, et temal puudub õiguskaitseks õigus (TsMS § 138, 139). Kostja palub kohus jätta hagiavaldust rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda. 3(9)

Tsiviilasi nr 2-12-38152

Kostja pakub sõlmida kohtuliku kompromissi, millega kohtumäärusega määrata dokumentidega tutvumiseks päeva, aega ja koha. Kõik sellega seotud kulud peab kandma hageja. Hageja seisukoht hagi vastuse kohta Hageja seisukoha kohaselt hagi vastuse kohta on muuhulgas märgitud, et oma vastuses kostja väidab, et annab igal aastal igale korteriühistu liikmele võimaluse tutvuda KÜS §-ga 15 ettenähtud dokumendid, milleks on majandusaasta kava, majandusaasta aruanne ning revisjonikomisjoni aruanne. Hageja vajadus hagiavalduses nimetatud dokumentidega tutvumiseks ongi tingitud sellest, et ei korteriühistu juhatus ega revisjon ei suuda anda ammendavat selgitust kostja küsimustele (nimelt krediidi tagasimakse summa arvestamine, töötajate arv, remonditööde vastuvõtmine jne). Oma vastuses kostja teatab samuti, et võimaldab kõikidele korteriühistu liikmetele tutvuda iga dokumendiga vastuvõtu ajal. Hageja on mitmeid kordi palunud kostjalt esitada talle krediidilepingu KUL-100708PA koopiat. Kostja on hagejale vastanud, et tegemist on konfidentsiaalse infoga ja ei esitanud nimetatud dokumenti tutvumiseks. Hageja seletab, et krediidilepinguga tutvumine keldriruumis (kus toimub juhatuse vastuvõtt) ei võimalda talle dokumendiga põhjalikku tutvumist (tegemist on üsna mahuka dokumendiga) ning dokumendi tõlkimist eesti keelest vene keelde (hageja ei valda piisaval määral eesti keelt). Seetõttu hageja nõudiski endale dokumentide koopiate esitamist. Vastavalt juhatuse poolt hagejale esitatud 2008 aasta remonditööde plaan-projektile (oli hagiavaldusele lisatud) moodustas krediidi tagasimakse 0,355 eurot ruutmeetri kohta, kostja aga nõuab KÜ liikmetelt 0,37 eurot ruutmeetri kohta. Hageja on korduvalt kostjalt nõudnud seletusi antud asjaolu kohta, kuid kostja on neid küsimusi ignoreerinud. Oma vastuse kostja teatab, et hagejal ei ole volitusi teostada kontrolli KÜ organite üle ning seda ülesannet teostab revisjonikomisjon. Hageja ei üritagi teostada kontrolli juhatuse ega revisjoni üle, vaid soovib kaitsta oma õigusi. Nimelt hageja on KÜ Pähklimäe 7/11 liige, korteriomanik, seega nii reaalosa kui ka mõttelise osa omanik, seega KÜ kulude kandja. Sellest tulenevalt on hagejal põhjendatud õigus teada ka talle KÜ poolt pandud rahalise kohustuse arvestuse käiku, teada kaasomandis olevate majaosade renoveerimistööde käiku jne. Kohtuistung 09.05.2013 kohtuistungil leppisid pooled kokku, et hageja tuleb kostja juurde, valib koha peal, missuguseid dokumente on vaja, maksab koopiate tegemise eest. Hagist loobumise avaldus Hageja esitas kohtule 06.06.2013 hagist loobumise avalduse, mille kohaselt KÜ Pähklimäe 7/11 on võimaldanud 23.05.2013.a. hagejale tutvuda dokumentidega ja andis hagejale üle 05.06.2013.a. ka dokumentide koopiad. Kostja ei ole hagejale esitanud ehitustööde projekte, kuna kostja ei ole 2008 remonditööde projekte tellinud. Seega hageja nõue on täidetud, hageja on saanud kostjalt vajalikke dokumentide koopiad ja saab nüüd nendega põhjalikult tutvuda. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 168 lg 5 järgi kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

4(9)

Tsiviilasi nr 2-12-38152

Käesolevaga palub hageja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud ning esitab kohtule menetluskulude nimekirja: hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest hagimenetluses kõik kokku 276,00 eurot. Kostja arvamus hagist loobumise avalduse kohta Kostja ei vaidle ts. asja nr 2-12-38152 menetluse lõpetamise vastu. Ühtlasi kostja pöörab kohtu tähelepanu, et hageja kasutas oma õigust pöörduda kohtusse pahatahtlikult. Kostja leiab, et ei andnud oma käitumisega hagejale põhjust pöörduda kohtusse haginõudega anda võimalust dokumentidega tutvuda. Kostja korduvalt pakkus hagejale võimalust tutvuda nõudvate dokumentidega ning määras vastuses hageja avaldusele dokumentide tutvumiseks koht ja aeg (tl 119, 121-122). Samuti revisjonkomisjon korduvalt tegi lisakontrolli hageja avalduse alusel ning andis vastavad vastused (tl 124, 142), mille vastuvõtmisest hageja kaldus kõrvale, millest koostas revisjonkomisjon akt (tl 126). Hageja ei reageerinud kostja kutsele ning ei tulnud määratud ajaks dokumentidega tutvuda. 13.03.2012.a avaldas hageja oma kirjas, et „juhatus, teavitan teid, et ma keldrisse teie juurde ei tule, kasside ja rottide haisu ma seal sisse hingata ei soovi“ (lisa 1). 09.05.2013.a kohtuistungil pööras kostja kohtu tähelepanu, et probleem ei seisne selles, et kostja ei võimalda hagejale dokumentidega tutvuda, vaid selles, et hageja ei soovi dokumentidega tutvuda nende asukohas, keldris, kus toimuvad ühistu koosolekud. Kuid hageja ei vaielnud vastu kui kohus kohtuistungil samuti määras dokumentidega tutvumise kohaks maja kelder, kus toimuvad ühistu koosolekud. Seega kostja leiab, et ei andnud hagejale põhjust pöörduda kohtusse hagiga. Ülaltoodust lähtudes kostja palub kohut mõista hagejalt menetluskulud summas 601,82 eurot kostja kasuks. Hageja seisukoht Hageja seisukoha kohaselt (II. köide, tl 126) kostja on esitanud kohtule oma seisukohta hagist loobumise suhtes. Kostja ei vaidle menetluse lõpetamise vastu, kuid väidab, et hageja kasutas oma õigust pöörduda kohtusse pahatahtlikult. Oma väidet põhjendab sellega, et hagejal väidetavalt oli võimalik tutvuda nõutud dokumentidega ka ilma hagiavalduse kohtusse esitamiseta. Hageja ei ole sellega nõus. Hagiavalduses on hageja juba kohtule teatanud, et enne kohtusse pöördumist üritas hagejaga kohtuvälise kompromissi saavutada. Nimelt saatis hageja kostjale tähitud kirjana avalduse kostja seaduslikule esindajale Tatjana Fominõhhile ja palus esitada talle nõutud dokumentide koopiad ja oli nõus koopiate tegemise eest ka tasuma (vt hagiavalduse lisa 5). Kostja oma vastuses avaldusele teatas, et ei ole nõus esitada hagejale nimetatud koopiad ning pakkus kostjale võimaluse dokumentidega keldriruumis tutvuda. Seetõttu oli hageja sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse. Hageja arvates nii suure mahuga dokumentidega tutvumine võtab palju aega ning kostja pakkumine tutvuda dokumentidega kohapeal ei olnud mõistlik. Samuti arvestades hageja ja Tatjana Fominõhh 5(9)

Tsiviilasi nr 2-12-38152

keerulisi omavahelisi suhteid, on arusaadav, miks V S ei olnud nõus juhatuse juuresolekul dokumentidega tutvuda. Seega hageja arvates oli tema poolt hagiavalduse kohtusse esitamine põhjendatud ning tegemist ei olnud pahauskse käitumisega. Kostja väidab, et on korduvalt pakkunud hagejale võimaluse dokumentidega tutvumiseks ja viitab hagiavalduse lisatud dokumentidele. Hageja arvates nimetatud dokumendid ei vasta Tsiviilkohtumenetluse seaduse §-le 32 ning need dokumendid ei saa olla tõenditeks TkMS § 229 mõttes. Kostja väide selle kohta, ei hageja ei soovi dokumentidega tutvumist keldris vaid keldriruumi ebameeldiva lõhna tõttu, ei vasta tegelikkusele. Hageja pöörab kohtu tähelepanu, et kostja poolt hagejale üleantud dokumentide maht ületas 100 lehte ning nende dokumentidega tutvumine võtaks mitu päeva aega. Koopiate tegemine aga võttis aega paar tundi ning läks maksma alla 15 eurot, mis on hageja arvates igatepidi mõistlik lahendus. Seega hageja arvates just kostja põhimõtteline keeld esitada hagejale nõutud dokumentide koopiad sundis hagejat alustama kohtumenetlust. Oma vastuses kostja tugines TsMS § 168 lg-le 6, mis sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja leiab, et antud §-le viitamine ei ole asjakohane, kuna esiteks kostja ei tunnistanud hagi ja ei võtnud seda kohe õigeks, ning teiseks just kostja keeldumine esitada hagejale kohtuväliselt nõutud dokumendid põhjustas hagiavalduse esitamise kohtusse. Kostja nõuab hagejalt kostja menetluskulude summas 601,82 € väljamõistmist. Hageja ei ole nõus kostja menetluskulusid kandma ja leiab, et need on ebamõistlikult suured. Nimelt hageja on kõik dokumendid esitanud riigikeeles, mis on ka kohtu töökeeleks. Ning tõlketeenuse (sh ka tõlkija tasu) kogusummas 310,28 eurot nõudmine teiselt poolelt ei ole hageja arvates põhjendatud ega õiglane. Tõlketeenuste summa ületab 1⁄2 kogu menetluskulude summast. Kostja poolt oli menetlusosalisteks korterühistu juhatuse esimees ning lepinguline esindaja Ljudmila Bogdanova, hagejale ei ole arusaadav, miks hageja peaks kandma ka tõlkija kulusid. Lepinguliselt esindajalt eeldatakse riigikeele oskust ning kui esindaja ei valda eesti keelt ei tohiks see hageja arvates kahekordistama menetluskulude summat, kui on võimalik leida eesti keelt valdavat esindajat. Samuti kostja esindaja poolt esitatud arvetel ei ole märgitud tõlketöö ühikut, seega ei ole arusaadav, mille eest kostjale nii suuri arveid esitati. Hageja rõhutab veel kord, et hagiavalduse esitamise põhjendas kostja käitumine ning kohtuistungil kostja nõustus dokumentide koopiate esitamisega. Kui kostja oleks kohe nõus esitama need koopiad kohtuväliselt (siis, kui hageja seda oma avalduses nõudis), siis pooled ei oleks pidanud nii suuri kulusid kandma. TsMS § 168 lg 5 järgi kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Seetõttu palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 276,00 eurot ning jätta kostja menetluskulud kostja kanda. Kostja seisukoht hageja vastuväidele Kohtule 08.07.2013 esitatud kostja seisukoha kohaselt (II. köide, tl 131) sellele vaatamata, et hageja ei esitanud kostjale VÕS §§-i 1015-1017 tingimustega kooskõlas olevad avaldust nõudega esitada temale dokumendid, kostja andis hagejale võimalust tutvuda dokumentidega, kuid hageja ise on loobunud tutvuda. Hageja seletused, et selle loobumise põhjuseks oli tema keerulised suhteid esimehega Tatjana Fominõh on paljasõnalised ning lähtuvad hageja subjektiivsest tundest, mis tuleb hinnata alusetuks. 6(9)

Tsiviilasi nr 2-12-38152

Kostja esitab kohtusse akti, mis tõendab, et juhatuse koosseis andis hagejale võimalust tutvuda dokumentidega ning oli nõus anda temale ka selgitusi tema poolt esitatud küsimustel. Kuid hageja ei soovinud kontakteeruda ühtegi juhatuse liikmega või revisjonikomisjoni liikmega, kes samuti on püüdnud tutvustada hagejat dokumentidega ning enda seletusi. Kostja esitas hagejale dokumendid tutvumiseks 23.05.2013.a pärast 09.05.2013 kohtuistungit, kus kohus määras dokumentidega tutvumise koht (elamu Pähklimäe 7 kelder). Ning ainult pärast seda, et hageja on kohustunud pidama kinni konfidentsiaalsuse kohustust saanud informatsiooni suhtes, st mitte edastada info kolmandatele isikutele, kostja 05.06.2013 aktiga andis hagejale üle nõutud dokumentide koopiad. Kostja jääb oma seisukoha juurde, et hagejal polnud põhjust hagi esitamiseks ning ta kasutas oma õigust pöörduda kohtusse pahauskselt. Seega tuleb TsMS § 168 lg 6 ja § 429 lg 3 alusel mõista hagejalt välja kohtukulud 601,82 eurot ulatuses kostja kasuks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagist loobumise avaldusega, kostja arvamusega avalduse kohta ja tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagist loobumine tuleb võtta vastu ja lõpetada asjas menetluse. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 3, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine antud asjas ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse.

MENETLUSKULUDE KINDLAKSMÄÄRAMINE JA JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 1. lause kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt TsMS § 1741 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. 7(9)

Tsiviilasi nr 2-12-38152

TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskulude katteks õigusabi kulude näol 276 eurot ning jätta kostja menetluskulud kostja kanda. Kostja palub mõista hagejalt kostja menetluskulude katteks 601,82 eurot. TsMS § 168 lg-st 2 tuleneb, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kostja on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, seega lähtudes TsMS § 168 lg-st 4 ei pea hageja kostja menetluskulud kandma. Kostja peab kandma hageja menetluskulud TsMS § 168 lg-st 5 lähtudes. Seega jätab kohus hageja menetluskulud tsiviilasjas nr 2-12-38152 kostja kanda, kostja menetluskulud tema enda kanda. Kostja viitamine TsMS § 168 lg-le 6, mille kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, ei ole asjakohane, kuna kostja ei võtnud hagi kohe õigeks. TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskuludeks on kulud õigusabi teenusele üldsummas 276,00 eurot. Kostja ei esitanud vastuväidet kulutuste suuruste ja põhjendatuse kohta. Kohus leiab, et hageja poolt kantud menetluskulud on põhjendatud ja ei ületa TsMS § 175 lg-s 4 sätestatud piirmäära. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks 276 €. Menetluskulud riigituludesse Viru Maakohus 29.11.2012 määrusega, mis jõustus 05.01.2013, täielikult rahuldas hageja V. Skryabina menetlusabi taotlus ja vabastas ta riigilõivu summas 300 (kolmsada) eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. Vastavalt TsMS § 190 lg 4 kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi 8(9)

Tsiviilasi nr 2-12-38152

seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Seega kostjalt kuulub väljamõistmisele riigituludesse ka riigilõiv summas 300 €, mille tasumisest oli hageja vabastatud Viru Maakohtu 29.11.2012 määrusega. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 04.09.2013. a kohtumäärusega.

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.