1.Tühistada Viru Maakohtu 12. juuli 2013 määrus menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas.
2.Teha tühistatud osas uus määrus ning lugeda kohtumääruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „2.1. Võtta vastu Valentina Skryabina hagist loobumine ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-12- 38152 Valentina Skryabina hagis KÜ Pähklimäe 7/11 vastu seoses hageja hagist loobumisega.
2.2.Jätta menetluskulud hageja Valentina Skryabina kanda ning välja mõista Valentina Skryabinalt (isikukood
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Valentina Skryabina esitas 24.09.2012 maakohtule Korteriühistu Pähklimäe 7/11 vastu hagi, milles palus kohustada kostjat andma teavet selle kohta, mis alusel nõuab kostja krediidi tagasimaksena liikmetelt igakuiselt 0,368 eurot/m2 eest ja mitu isikut saavad korteriühistult tasu (töölepingu või töövõtulepingu alusel), ning kohustada kostjat esitama hagejale tutvumiseks järgmiste dokumentide koopiad: 2008. a remonditööde plaan-projekti aluseks olev tehniline ekspertiis; krediidilepingu KUL-100708PA koopia koos lisadega; 2008. a remonditööde plaan-projektis esitatud tööde eelarved, projektid (nende olemasolul), tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ja lepingud töid teostatavate ettevõtetega; korterelamu kindlustusleping.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, väites, et vastas hageja nõudele, määras aja dokumentidega tutvumiseks ja pakkus hagejale dokumentidega tutvumist temale sobival ajal. Hageja nõudel teostas revisjonikomisjon juhatuse majandustegevuse üle lisakontrolli. Hageja ignoreeris juhatuse ettepanekuid dokumentidega tutvumise kohta ega võtnud vastu revisjonikomisjoni vastuseid. Hageja tegutseb vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja tegi ettepaneku sõlmida kohtulik kompromiss, millega määratakse dokumentidega tutvumiseks aeg ja koht. Kõik sellega seotud kulud peab kandma hageja.
3.09.05.2013 kohtuistungil leppisid pooled kokku, et hageja tuleb kostja juurde, valib koha peal, missuguseid dokumente ta vajab ja maksab koopiate tegemise eest.
4.06.06.2013 esitas hageja kohtule hagist loobumise avalduse, mille kohaselt kostja võimaldas 23.05.2013 hagejal tutvuda dokumentidega ja andis 05.06.2013 üle ka dokumentide koopiad. Seega hageja nõue on täidetud. Hageja palus mõista kostjalt välja hageja menetluskulud – õigusabitasu 276 eurot.
5.Kostja ei vaielnud menetluse lõpetamisele vastu, kuid palus mõista hagejalt välja kostja menetluskulud summas 601,82 eurot. Hageja kasutas oma õigust kohtusse pöörduda pahatahtlikult. Kostja pakkus hagejale korduvalt võimalust dokumentidega tutvuda, kuid hageja ei reageerinud kostja kutsele.
6.Hageja väitis vastuseks kostja seisukohale, et üritas enne kohtusse pöördumist kostjaga kohtuvälist kompromissi saavutada. Hageja saatis kostjale avalduse ja palus esitada dokumentide koopiad, olles nõus koopiate tegemise eest tasuma. Kostja teatas vastuses avaldusele, et ei ole nõus hagejale koopiaid andma ning pakkus võimalust tutvuda dokumentidega keldriruumis. Nii suure mahuga dokumentidega tutvumine võtab aega ning pakkumine tutvuda dokumentidega kohapeal ei olnud mõistlik. Samuti arvestades hageja ja kostja seadusliku esindaja keerulisi suhteid on arusaadav, miks hageja ei olnud nõus juhatuse juuresolekul dokumentidega tutvuma. Seega oli hagi kohtusse esitamine põhjendatud.
Kostja menetluskulud on ka ebamõistlikult suured. Tõlketeenuse summas 310,28 eurot nõudmine teiselt poolelt ei ole põhjendatud ega õiglane, kuna lepinguliselt esindajalt eeldatakse riigikeele oskust. Samuti ei ole kostja esindaja esitatud arvetel märgitud tõlketöö ühikut, seega ei ole arusaadav, mille eest kostjale nii suuri arveid esitati.
7.Kostja märkis täiendavalt, et vaatamata sellele, et hageja ei esitanud kostjale võlaõigusseaduse §-dega 1015–1017 kooskõlas olevat avaldust, andis kostja hagejale võimaluse dokumentidega tutvuda, kuid hageja loobus sellest. Kostja esitas hagejale dokumendid tutvumiseks 23.05.2013 pärast 09.05.2013 kohtuistungit, kus kohus määras dokumentidega tutvumise koha (elamu Pähklimäe 7 kelder). Alles pärast seda, kui hageja oli kohustunud pidama kinni konfidentsiaalsuse kohustusest saadud informatsiooni suhtes, andis kostja 05.06.2013 aktiga hagejale üle dokumentide koopiad.
MAAKOHTU LAHEND
8.Viru Maakohus võttis 12. juuli 2013 määrusega vastu V. Skryabina loobumise Korteriühistu Pähklimäe 7/11 vastu esitatud hagist dokumentide ja teabe väljaandmiseks ja lõpetas tsiviilasjas menetluse. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud 276 eurot ja riigituludesse riigilõivu 300 eurot. Määruse kohaselt tuleb juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 hagist loobumine vastu võtta ja lõpetada asjas menetlus. Kuna kostja on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, siis lähtudes TsMS § 168 lg-st 4 ei pea hageja kostja menetluskulusid kandma. Lähtudes TsMS § 168 lg-st 5 peab kostja kandma hageja menetluskulud. Seega jättis kohus hageja menetluskulud tsiviilasjas kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Kostja viitamine TsMS § 168 lg-le 6, mis sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, ei ole asjakohane, kuna kostja ei võtnud hagi kohe õigeks. Hageja menetluskuludeks on kulud õigusabiteenusele summas 276 eurot. Kostja ei esitanud vastuväidet kulutuste suuruse ja põhjendatuse kohta. Kohus leidis, et hageja kantud menetluskulud on põhjendatud ja ei ületa TsMS § 175 lg-s 4 sätestatud piirmäära. Kohus mõistis juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kostjalt välja hageja kasuks menetluskulude katteks 276 eurot. Tulenevalt TsMS § 190 lg-test 3 ja 4 kuulub kostjalt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv 300 eurot, mille tasumisest hageja vabastati Viru Maakohtu 29.11.2012 määrusega.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
9.KÜ Pähklimäe 7/11 esitas määruskaebuse, milles taotleb juhindudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 32 ja §-st 138 Viru Maakohtu 12. juuli 2013 määruse tühistamist menetluskulude kindlaksmääramise osas ning uue määruse tegemist, millega jätta menetluskulud hageja kanda. Kui ringkonnakohus ei leia alust jätta menetluskulusid hageja kanda, siis alternatiivselt palub määruskaebuse esitaja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei arvestanud kohus hageja pahauskset käitumist. Kostja ei andnud oma käitumisega põhjust hagi esitada. Kohus ei analüüsinud kostja vastavaid väited, vaid jättis need tähelepanuta. Antud juhul tuleks kohaldada TsÜS § 138 lg-t 2, mille järgi õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule, ning TsMS § 200 lg-t 1, mis sätestab, et menetlusosaline on
kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt, ja sellest tuletatud printsiipi, et seadusest tulenevat ei kohaldata, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohus tegi määruse puhtformaalselt, asjaolusid arvestamata; 2) esitas kostja tõendid hageja pahauskse käitumise kohta. Kostja pakkus hagejale korduvalt võimalust dokumentidega tutvuda ning määras vastuses hageja avaldusele dokumentide tutvumiseks koha ja aja (tl 119, 121–122). Revisjonikomisjon tegi korduvalt hageja avalduse alusel lisakontrolli ning andis vastavad vastused (tl 124, 142), mille vastuvõtmisest hageja hoidis kõrvale. Eeltoodu kohta koostas revisjonikomisjon akti (tl 126). Hageja ei reageerinud kostja kutsele ning ei tulnud määratud ajal dokumentidega tutvuma. 13.03.2012 avaldas hageja oma kirjas, et „Juhatus, teavitan teid, et ma keldrisse teie juurde ei tule, kasside ja rottide haisu ma seal sisse hingata ei soovi“.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
10.V. Skryabina vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) oli hageja poolt hagiavalduse kohtusse esitamine põhjendatud. Enne kohtusse pöördumist üritas hageja kostjaga kohtuvälist kompromissi saavutada. Hageja saatis kostjale avalduse ja palus esitada talle dokumentide koopiad, olles nõus koopiate tegemise eest tasuma. Kostja teatas vastuses avaldusele, et ei ole nõus hagejale koopiaid andma ning pakkus võimalust tutvuda dokumentidega keldriruumis. Kostja ettepanek ei olnud mõistlik, arvestades dokumentide suurt mahtu (üle 100 lk), hageja ja kostja seadusliku esindaja Tatjana Fominõhhi suhete keerulisust ning keldriruumis viibimise ebameeldivust. Hageja hoiatas kostjat, et kui kostja ei täida nõuet, siis pöördub hageja kohtusse. Kostja esitas hagiavaldusele ka vastuväite (millele lisas hulga dokumente), kaasas tõlgi (kuna ei kostja seaduslik ega lepinguline esindaja ei valda piisavalt riigikeelt), mis tingis menetluskulude kasvu. Kohtumenetluses kostja täitis hageja nõude. Koopiate tegemine võttis aega paar tundi ja läks maksma alla 15 euro, mis on igati mõistlik lahendus; 2) ei ole asjakohane kostja tuginemine TsMS § 168 lg-le 6, kuna esiteks kostja ei võtnud hagi kohe õigeks ja teiseks just kostja keeldumine esitada hagejale kohtuväliselt nõutud dokumendid põhjustas hagiavalduse esitamise kohtusse. TsMS § 168 lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleva juhul on määruskaebuses vaidlustatud maakohtu määrus menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu vaidlustatud määrust nimetatud osas.
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud hageja V. Skryabina kanda ning mõistab V. Skryabinalt KÜ Pähklimäe 7/11 kasuks välja KÜ Pähklimäe 7/11 õigusabikulud 280 eurot. TsMS § 190 lg 7 alusel vabastab ringkonnakohus V. Skryabina riigilõivu 300 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
13.Hagiavaldusest nähtuvalt esitas hageja kostja vastu dokumentidega tutvumise nõude VÕS §-de 1015-1017 järgi. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja hageja nõude täitis ning sellest tulenevalt võttis maakohus vastu hageja hagist loobumise ning lõpetas menetluse. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 168 lg-t 4 ja lg-t 5 ning jättis põhjendamatult menetluskulud kostja kanda. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Asja materjalidest nähtuvalt nõudis hageja enne hagi esitamist kostjalt mitmel korral dokumentidega tutvumise võimaldamist ning 20.10.2011 ja 02.04.2012 (t.l 138, 139-140) on kostja hagejale kirjalikult teatanud, et võimaldab hagejale nõutud dokumentidega tutvumist ning pakkunud omalt poolt välja dokumentidega tutvumise aja. Ühtlasi on kostja hagejale selgitanud, et kui kostja poolt väljapakutud aeg hagejale ei sobi, võib hageja leppida kostjaga kokku talle sobiva aja. Hageja seisukoha kohaselt ei ole juhatuse tööruumid sobiv koht dokumentidega tutvumiseks, kuna tal on keerulised suhted juhatuse esimehega, dokumentide maht on suur ning elamu keldris asuvates juhatuse tööruumides on rottide ja kasside hais, mis takistab tal hingamist. Kuna kostja talle dokumentide koopiaid ei esitanud, oli ta sunnitud pöörduma hagiga kohtusse. VÕS § 1016 sätestab, et asi või dokument tuleb ette näidata või sellega tutvumist võimaldada asja või dokumenti asukohas. Mõjuval põhjusel võib kumbki pool nõuda asja või dokumendi ettenäitamist või sellega tutvumise võimaldamist muus kohas. Märgitud sättest ei tulene õigustatud huvi omava isiku õigust nõuda dokumentidest koopiate tegemist. Samuti ei tulene hagejale sellist õigust kostja põhikirja p-st 4.1. Kostja on omapoolse kohustuse täitnud, kui on pakkunud hagejale välja dokumentidega tutvumise võimaluse korteriühistu juhatuse asukohas. Nimetatud asjaolu ei ole hageja vaidlustanud. Kostja on hagile kogu menetluse kestel vastu vaielnud ning asjaolu, et kostja esitas pärast kohtuistungit hagejale dokumentide koopiad, ei tähenda hagi õigeksvõtmist ega ole käsitletav nõude rahuldamisena TsMS § 168 lg 4 tähenduses. Ülaltoodust tulenevalt ei olnud hageja poolt hagi esitamine põhjendatud ning kuna hageja loobus hagist, siis tuleb TsMS § 168 lg 4 järgi jätta menetluskulud hageja kanda. Seega peab hageja kandma kostja menetluskulud. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt tuleb lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks määrata ka hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. Kostja menetluskulud suuruseks on 601,82 eurot, millest õigusabikulud moodustavad 280 eurot, tõlkekulud 310,28 eurot ja paljundamiskulud 11,54 eurot. Hageja ei ole kostja õigusabikuludele 280 eurot vastuväiteid esitanud ning TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb kostja õigusabikulud 280 eurot hagejalt välja mõista. Vastavalt TsMS § 34 lg-le 1 kui menetlusosaline ei valda eest keelt ja tal ei ole menetluses esindajat, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. Asja materjalidest nähtuvalt oli kostjal esindaja ning seetõttu esindaja poolt tõlgi kasutamine tasu ei ole käsitletav kohtukuluna. Seetõttu jäävad kostja tõlkekulud 23 euro ulatuses tema enda kanda. Kostja poolt dokumentide tõlkimise kulud 287,28 eurot ei ole käsitletav ei kohtu- ega kohtuvälise kuluna TsMS § 138 tähenduses ning seetõttu puudub alus nende väljamõistmiseks menetluskuluna hagejalt. See, et kostja tõlkis ja paljundas (11,54 eurot) hagejale viimase poolt nõutud dokumendid, on käsitletav pooltevahelise kokkuleppena ning kuna puudub kokkuleppe dokumentide tõlkimise hüvitamise kohta, jäävad dokumentide tõlkimise kulud 287,28 eurot kostja kanda. Kuna hageja on nõustunud kandma kulud seoses dokumentide
koopiate esitamisega (I kd, t.l 29), siis tuleb dokumentide paljunduskulud 11,54 eurot hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 291,54 eurot (280+11,54). Viru Maakohtu 29.11.2012 määrusega vabastati V. Skryabina menetlusabi korras riigilõivu 300 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kuivõrd seoses hagist loobumisega jäid menetluskulud antud asjas hageja kanda, siis kuuluks hagejalt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv 300 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja on pensionär ja tema majanduslik seisund ei ole võrreldes talle menetlusabi andmisega muutunud. Ringkonnakohus arvates on hageja majanduslik seisund ja hagiavalduses esitatud asjaolud käsitletavad mõjuva põhjusena TsMS § 190 lg 7 tähenduses ning seetõttu tuleb V. Skryabina vabastada riigilõivu 300 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
14.Kuna määruskaebuses vaidlustati ainult menetluskulude jaotust, siis TsMS § 178 lg 3 alusel määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulutusi ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.