Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud

XXXOÜ esitas 18.04.2013 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgniku tegevusalaks oli metsatööde teostamine ja metsatehnika ost, müük ja vahetus. Võlgnikul on kohustusi 26 718,96 euro ulatuses ja varaks nõue kolmanda isiku vastu summas 21 700 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks oli konkurentsi tugevnemine ja turuhindade langus. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot. 03.05.2013 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise haldur aruande kohaselt on võlgnikul vara 25 200,95 euro väärtuses, sellest 21 700 eurot on ebatõenäoliselt laekuv nõue kolmanda isiku vastu, kohustusi on 26 718,96 euro ulatuses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur muud asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses ja maksejõuetuse tekkimise aeg on 2012.a lõpp. Võlgnikul võib olla nõue juhatuse liikme vastu summas 55 980,00 eurot ning tagasivõitmise nõue. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 967,68 eurot ning tehtud kulutuste hüvituseks 91,11 eurot. Hüvitise tehtud kulutuste hüvitamiseks palub haldur jätta võlgniku kanda ning määrata, et see makstakse välja Advokaadibüroo Paas & Partnerid arvelduskontole. Tasust 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks) palub hüvitada riigi vahenditest ning 795,32 eurot hüvitada võlgniku vara arvelt. Ajutine haldur palub riigi vahenditest hüvitatava tasu välja maksta Andrias Palmitsale ning võlgniku vara arvelt hüvitatava tasu välja maksta Advokaadibüroole Paas & Partnerid. 17.06.2013 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde, palus raugemise korral jätta dokumentide hoidjaks Marko Tammehoid. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega. 18.06.2013 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot ning avaldas 18.06.2013 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku varaks 0,95 eurot arvelduskontol olev raha ning 21 700 eurot ebatõenäoliselt laekuv nõue, kokku 21 700,95 eurot. Kohustusi on vähemalt 26 718,96 euro ulatuses. Seega võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuivõrd ei ole üheselt tuvastatud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 967,68 eurot ning tehtud kulutuste hüvituseks 91,11 eurot. Kulutuste hüvitis summas 91,11 palub ajutine haldur tasuda võlgniku vara arvelt, tasust 397 eurot palub ajutine haldur hüvitada riigi vahenditest ning 795,32 eurot hüvitada võlgniku vara arvelt. Ajutine haldur palub riigi vahenditest hüvitatava tasu välja maksta Andrias Palmitsale ning võlgniku vara arvelt hüvitatava tasu ning hüvitise kulutuste katteks välja maksta Advokaadibüroole Paas & Partnerid. Võlgnik ajutise halduri tasule vastu ei vaielnud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10,08 tundi. Halduri tunnitasu on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Tehtud kulutused seisnevad arvestuslikes büroo- ja transpordikuludes. Kohus peab tehtud kulutusi põhjendatuks. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kuivõrd võlgnikul vara puudub, mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 397 eurot välja riigi vahenditest. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 967,68 eurot ning tehtud kulutuste hüvituseks 91,11 eurot. Kulutuste hüvitis 91,11 eurot hüvitada võlgniku vara arvelt ja tasust 397 eurot hüvitada riigi vahenditest. Kohus täpsustab võlgniku vara arvelt hüvitamisele kuuluva tasu suurust ning määrab hüvitada 570,68 eurot hüvitada võlgniku vara arvelt. Riigi vahenditest hüvitatav tasu maksta välja Andrias Palmitsale ning võlgniku vara arvelt hüvitatav tasu ja hüvitise kulutuste katteks välja maksta Advokaadibüroole Paas & Partnerid. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Vastavalt ajutise halduri taotlusele jäävad dokumendid võlgniku juhatuse liikme Marko Tammehoiu vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.