Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

millele lisandub sotsiaalmaks 326,70 eurot. Ajutine haldur palub tasust 397 eurot välja mõista riigi vahenditest ning kanda summa Toomas Saarma arveldusarvele. 17.06.2013 toimunud kohtuistungil leidis ajutine haldur, et kohustuste suurus on 4 486,51 eurot, vara suurus 0,40 eurot. Maksejõuetuse tekkimise aeg on 2008.a veebruar kui võlgnik võttis kohustuse. Avaldaja esindaja jäi pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise halduri arvamusega. Kohus määras 18.06.2013 määrusega raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot ning avaldas 18.06.2013 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Pärandvara on 0,40 eurot, kohustusi on 4 486,51 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht vara mahtu. Ajutine haldur on tuvastanud, et puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused avalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes vastavalt ajutise halduri aruandele. Kohus lähtub halduri poolt kohtuistungil täpsustatud arvamusest ning asub seisukohale, et maksejõuetuse tekkimise aeg on 2008.a veebruar. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 11 tundi. Halduri tunnitasu määr on 90 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 990 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kuivõrd pärandvara puudub, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitise tehtud kulutuste eest kokku summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) välja riigi vahenditest, summa kanda Toomas Saarma arveldusarvele. /Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.