2-13-19488/13 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

T OÜ (likvideerimisel) esitas 29.04.2013 pankrotiavalduse. Võlgniku tegevusalaks oli vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine, vahetus, remont ja santehnilised tööd. Maksejõuetuse põhjuseks on maksuvõlgade tekkimine, kuna 2008-2009 tegutses ettevõte kahjumiga tulenevalt müügihindade langusest ja materjalide hindade tõusust. Võlgnikul on kohustusi 13 615,60 euro ulatuses, vara on 114,40 eurot. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot. 17.05.2013 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 114,20 eurot, kohustusi on likvideerija andmetel 13 673,83 eurot ning järelpärimiste teel kogutud andmetel 17 130,03 euro ulatuses. Tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ajutisel halduril puuduvad andmed, et maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetus tekkis 31.12.2009. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 080 eurot (lisandub sotsiaalmaks 356,40 eurot). Ajutine haldur palub tasust 397 eurot välja mõista riigi vahenditest ning kanda summa Toomas Saarma arveldusarvele. 17.06.2013 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande juurde. Ajutine haldur leidis, et võlgniku kohustuste suuruseks on 13 673,83 eurot, maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga ja kuriteo tunnustega tegu ning esinevad tagasivõitmise võimalused juhatuse liikme vastu. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde, nõustus ajutise halduri aruandega. 18.06.2013 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot ning avaldas 18.06.2013 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. 21.06.2013 esitas võlgnik taotluse 17.06.2013 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Võlgnikul on vara 114,20 eurot, kohustusi 13 673,83 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht võlgniku vara mahtu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur on kohtuistungil asunud seisukohale, et maksejõuetuse põhjuseks oli kuriteotunnustega tegu ja raske juhtimisviga. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku endine juhatuse liige tükeldanud võlgnikule kuulunud sõidukid ning viinud need eraisikuna metalli kokkuostu, teadaolevalt ei ole metalli kokkuostust saadud raha kantud võlgniku arvele. Ajutine haldur leiab, et sellises teos esinevad omastamise tunnused. Kohus on seisukohal, et tegu ei ole maksejõuetuse põhjustanud kuriteo tunnustega teoga. Tuginedes ajutise halduri seisukohale, peab kohus maksejõuetuse tekkimise ajaks 31.12.2009, kuid sõidukid on metalli kokkuostu viidud

2011.a. Kohtule esitatud andmed ei võimalda ka üheselt tuvastada, et maksejõuetuse põhjustas raske juhtimisviga. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutine haldur palub määrata töötasuks 1 080 eurot (lisandub sotsiaalmaks 356,40 eurot). Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 12 tundi. Halduri tunnitasu määr on 90 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1 080 eurot (lisandub sotsiaalmaks 356,40 eurot). PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus mõistab ajutise halduri tasu summas 397 eurot ja välja riigi vahenditest. Tasu kuulub tasumisele Toomas Saarma arveldusarvele. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud. Vastavalt ajutise halduri taotlusele jäävad dokumendid võlgniku endise juhatuse liikme IL vastutavale hoiule, kes on esitanud selleks nõusoleku. Taotlus protokolli parandamiseks tuleb jätta läbi vaatamata. PankrS § 3 lg 2 kohaselt lahendatakse käesolev asi hagita menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 477 lg 8 kohaselt protokollib kohus menetlustoimingu hagita menetluses üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks. Menetlusosalistel ei ole õigust taotleda protokolli parandamist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 53 sätestatule. Vastuväiteid protokollile võib esitada asjas tehtud lahendi peale edasi kaevates. Seega ei ole menetlusosalistel õigus protokolli parandamist taotleda. Juhul, kui vastuväited protokollile mõjutavad menetlusosaliste arvates asja lahendust, siis on neil õigus esitada vastuväited protokollile asjas tehtud lahendi peale edasi kaevates. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik