Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Asjaolud Avaldaja esitas 05.05.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 518,84 euro saamiseks. Võlgnik esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohus tegi 01.07.2013 käiguta jätmise määruse, millega andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o vormikohase hagiavalduse esitamiseks ja põhjendamiseks ning vajadusel täiendava riigilõivu tasumiseks.

Avaldaja esitas 03.07.2013 kohtule avalduse, milles soovib avalduse tagasi võtta. Puudusi ei ole avaldaja kõrvaldanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus tuvastas, et avaldaja ei ole avalduses puudusi kõrvaldanud, kuna avaldaja soovib avalduse tagasi võtta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 1 kohaselt on maksekäsu kiirmenetlus hagita asi. TsMS § 477 lg 1 järgi hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavalduse vorminõuded on sätestatud TsMS §-des 363 ja 338. TsMS § 363 lg 1 p-de 1-3 kohaselt hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. TsMS § 487 lg-te 1 ja 3 alusel asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. TsMS § 147 lg 5 järgi maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. Kohus andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.t vormikohase hagiavalduse esitamiseks ja vajadusel täiendava riigilõivu tasumiseks. Kohus hoiatas avaldajat, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmisel keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest. TsMS § 3401 lg 2 alusel kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kuna avaldaja ei ole puudusi kõrvaldanud ja tetas kohtule oma soovist võtta avaldus tagasi, leiab kohus, et TsMS § 3401 lg 2 alusel tuleb keelduda avalduse menetlusse võtmisest. Kohus ei arvesta võlgniku tagasivõtmise taotlusega, kuna hagiavaldus ei olnud veel menetlusse võetud. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 ja § 372 lg- 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, tagastab ta selle hagejale koos lisade ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Tagastamistoimingu tulemusena loetakse, et hagi ei ole kohtule esitatud ega kohtu menetluses olnud. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 173 lg 3 ja TsMS § 168 lg 1 hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Ülaltoodust lähtuvalt menetluskulud tsiviilasjas nr 2-13-20520 tuleb jätta avaldaja kanda /digitaalselt allkirjastatud/

2(3)

Leanika Tamm Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.