Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või kontole nr 221023778606 AS-s Swedbank, viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 100 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on AS Inges Kindlustus hagi V. K. vastu 159,33 euro nõudes. Hageja nõue tuleneb 25.03.2008. a toimunud liiklusõnnetusest xxx linnas, mille põhjustajaks oli kostja. V. K. tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse hetkel kindlustatud AS-i Inges Kindlustus poolt väljastatud liikluskindlustuse lepinguga ning vastavale liikluskindlustuse seadusele käsitles juhtumit ja hüvitas tekitatud kahju kindlustusandja. V. K. jättis täitmata LKindlS § 38 lg 2 tuleneva kohustuse, mille tõttu tekkis kindlustusandjal õigus esitada kostja vastu regressinõue. Hageja esitas kostja vastu regressinõude 9 188 krooni ehk 587,22 euro tasumiseks, millest oli liikluskahju 346,40 eurot, millele lisandus käsitluskulu 240,82 eurot. Kostja tagasinõudele ei reageerinud ning hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostja vastuväidet ei esitanud ning kohus koostas maksekäsu, mille hageja esitas sundtäitmiseks kohtutäitur Andrei Krekile. Kohtutäitur arestis maksekäsu alusel võlgniku kontolt 9 938 krooni ning tasus selle sissenõudja kontole. Seejärel esitas kostja maksekäsule määruskaebuse, mille kohus rahuldas ning millega maksekäsk tühistati. Maksekäsu tühistamise järgselt esitas V. K. AS-i Inges Kindlustus vastu hagiavalduse. 06.07.2011. a Viru Maakohtu otsusega jäeti V. K. hagi AS-i Inges Kindlustus vastu rahuldamata ja menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Maakohtu poolt tehtud otsusele esitas apellatsioonkaebuse AS Inges Kindlustus menetluskulude jaotuse ümbervaatamise osas ja V. K. esitas apellatsioonkaebuse, taotledes Maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist. Ringkonnakohus rahuldas V. K. apellatsioonkaebuse osaliselt ja jättis AS-i Inges Kindlustus apellatsioonkaebuse rahuldamata, millega mõisteti AS-ilt Inges

Kindlustus V. K. kasuks välja 185,41 eurot. Kuna AS-il Inges Kindlustus oli endiselt nõue V. K. vastu, tasaarveldati Tartu Ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni kohaselt kindlustusandja regressinõue kindlustusandjalt V. K. kasuks väljamõistetud summaga, mille tulemusena puudub AS-il Inges Kindlustus kohustus V. K.le 185,41 eurot välja maksta. Kuna kindlustusandja nõue V. K. vastu oli 344,74 eurot ja V. K. nõue AS-i Inges Kindlustus vastu 185,41 eurot, siis tasaarvestuse tulemusena on kindlustusandjal õigus nõuda kostjalt 159,33 eurot. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 16.05.2013. a postkasti jätmise kaudu. Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Hageja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega juhul kui kostja kohtu määratud tähtajaks hagile kirjalikku vastust ei esita.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud LKindlS § 48. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 159,33 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 15 eurot, kokku 60 eurot.

Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 60 eurot. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.