Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Asjaolud ja avaldus Tallinna linn esitas 04.02.2013.a. Harju Maakohtule avalduse GP ́i (ik XXX, surnud XXX.a., viimane elukoht XXX) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Kohus nimetas 12.02.2013.a. kohtumäärusega võlgniku GP ́i (ik XXX, surnud XXX.a., viimane elukoht XXX) ajutiseks pankrotihalduriks Mari Männiko. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt GP suri 18.05.2010 ning teadaolevad pärijad esitasid avalduse pärandist loobumiseks. 18.01.2013 on Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus viinud läbi pärandvara inventuuri ja koostanud pärandvara nimekirja. Võlgniku ainukeseks varaks on pensionifondi osakud koguväärtuses 4326,12 eurot. Pensionifondi osakute realiseerimiseks puudub pankrotihalduril võimalus Kogumispensionide seaduse § 5 lg 2 teise lause ja investeerimisfondide seaduse § 109 lg 7 alusel. Pankrotimenetluse korral ei kuulu teise samba pensioniosakud (kogumispension) võlgniku pankrotivara hulka ja selle arvelt ei saa rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ka avaldaja on seisukohal, et puudub võimalus pensioni osakute realiseerimiseks. Seega on osakute turuväärtus 0 EUR. Maanteeameti andmetel puuduvad võlgnikul sõidukid ja alla 12-meetrised väikelaevad. Kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule 1⁄2 kaasomandist kinnisasjas registriosa numbriga 18623101, aadressil Tallinn Mustamäe tee 193-51. Inventuuri akti kohaselt on korteriomandi väärtus 20 000 eurot. Arvestades, et tegemist on kaasomandiga on haldur seisukohal, et korteriomandi realiseerimisväärtus oleks palju väiksem ega ulataks 10 000 euroni. Inventuuri andmetel ei ole inventuuri tegijal andmeid registreerimata vallasvara kohta. Ajutise menetluse käigus ei ole õnnestunud tuvastada võlgnikule kuuluvat vallasvara. Inventuuri andmetel on Swedbank AS-s arveldusarvel nr XXXXXXXX 2763 eurot. Swedbank AS-lt saadud informatsiooni kohaselt on nimetatud arvelduskonto saldo 0 eurot, kuna Swedbank kasutas kontol olevaid vahendeid Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingujärgsete maksete tegemiseks. Täitemenetluse registri andmetel puuduvad võlgniku suhtes täitemenetlused. Vara kokku väärtuses ca 10 000 eurot. Pärandvara inventuuri kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused: Swedbank AS, limiidikonto nr XXXXXXXXX laenujääk 511,29 EUR. Swedbank AS, eluasemelaenu leping nr XXX, laenujääk 53 809,07 EUR. Swedbank AS teatise kohaselt on laenujääk 49 632,90 EUR; Danske Pank A/S limiidilepingust tulenev nõue summas 698,18 EUR. Ajutise halduri arvestuste kohaselt on kohustuste koguhulk 50 842,37 EUR. Võlgnikul vara puudub. Kohustusi on kokku 13 985,19 EUR väärtuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 tähenduses. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks oli kohustuste võtmine, mille täitmine ei olnud seoses GPi surmaga võimalik. Halduril puuduvad andmed pankrotikuriteost või muust õiguserikkumisest, millest tuleks teatada prokurörile või politseile. Pärandvara inventuuri aktis on korteriomandi väärtuseks hinnatud 20 000 EUR. Võlgniku kohustuste hulka sama korteriomandi ostuks võetud eluasemelaenust tulenev kohustus Swedbank AS-i ees summas 53 809,07 EUR. Teine 1⁄2 korterist kuulub KJ, kes on korteri soetamiseks võetud eluasemelaenu solidaarvõlgnik ning surnud GP elukaaslane. Haldur on pidanud läbirääkimisi Swedbank AS-ga, kes on valmis sõlmima tehingu, milles vahetatakse isik kohustuses, ehk KJ võtab üle Tallinna linna (GP ) kohustuse Swedbank AS-i ees ning Tallinna linn annab KJ üle 1⁄2 temale kuuluvast korteriomandist. Tegemist oleks tehinguga, mis ühelgi juhul ei kahjustaks ei võlausaldajate ega ka Tallinna linna huve, sest kohalik omavalitsus annaks üle vara väärtusega 20 000 EUR ja vabaneks solidaarkohustusest summas 53 809,07 EUR. Nimetatud tehing oleks vajalik, et KJ, kes on tema enda kinnitusel alates eluaseme laenu võtmisest korteriomandi soetamiseks võetud laenu oma vahenditest teenindanud, saaks lisaks kohustusele panga ees omandada ka teise poole korteriomandist. Haldurile teadaolevalt on Tallinna linnavolikogu 13.06.2013 võtnud vastu otsuse Mustamäe tee 193 korteriomandi

otsustuskorras võõrandamise kohta ning Tallinna linn, Swedbank AS ja KJ on 19.06.2013 kooskõlastanud aja tehingu notariaalseks sõlmimiseks. Korteriomandi võõrandamisega muutub oluliselt võlgniku kohustuste hulk. Korteriomandi müügieelselt oli kohustuste väärtus 50 842,37 EUR, pärast müüki on kohustuste koguhulk 1209,47 EUR. Vaatamata kohustuste koguhulga olulisele vähenemisel puuduvad võlgnikul vahendid kohustuste täitmiseks ning menetluskulude katteks. Haldur on seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada raugemisega. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1209 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Kuna GP ́i (isikukood XXX) pärandvarast ei jätku ajutise halduri tasu täielikuks väljamaksmiseks, palub ajutine haldur halduri tasu osaliselt, summas 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, välja mõista riigi vahenditest. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja ning ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku pärandvara koormavate kohustuste maht vähemalt 50 842,37 eurot ja vara on 10 000 eurot. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuritegu. Seega tuleb lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning samuti puuduvad tagasivõitmise võimalused. Võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtudeposiiti menetluskulude katteks kohtu poolt määratud summat tasunud ei ole. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1209 eurot (lisandub sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuna pärandvarast ei jätku ajutise halduri tasu väljamaksmiseks, tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused vastavalt halduri taotlusele hüvitada summas 397 eurot riigi vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.