Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

seoses XXXOÜ-ga (registrikood XXX)? - miks ei ole OÜ XXX olnud oma majandustegevuses tegev Soome Vabariigis sama ulatuslikult, kui on seda olnud XXXOÜ, teades, et XXX on olnud mõlema nimetatud äriühingu ainsaks juhatuse liikmeks, et XXXOÜ on asutatud 2004 ja, et mõlema nimetatud äriühingu tegevusala on langenud vastavalt kokku? - miks on OÜ XXX käive olnud aastail 2006-2008 võrreldes XXXOÜ käibega samadel aastatel väiksem, teades, et XXX on olnud mõlema nimetatud äriühingu ainsaks juhatuse liikmeks ning et mõlema nimetatud äriühingu tegevusala on langenud vastavalt kokku? - miks vähenes OÜ XXX käibevara oluliselt 2004 võrrelduna aastaga 2003? - miks omandas OÜ XXX 2004 põhivarana korteriomandi aadressil XXX, Tallinn, soetusmaksumuses 600 000 krooni, kuidas seondus see omandamine OÜ XXX majandustegevusega ja miks müüs OÜ XXX sellesama korteriomandi 2006 oluliselt alla turuhinna? - miks müüs OÜ XXX 2006 masinad ja seadmed 547 842 krooni eest ning kuidas oli selline müük kooskõlas OÜ XXX majandustegevusega? - miks suurendas OÜ XXX 2004 lühiajalisi eraldisi võrrelduna aastaga 2003 ning miks suurendas OÜ XXX 2004 oluliselt ärikulusid võrrelduna aastaga 2003? - miks suurendas OÜ XXX 2004, võrrelduna aastaga 2003, kulusid kaupadele, toormele, materjalile ja teenustele 473 810 krooni võrra? - miks suurendas OÜ XXX 2005, võrrelduna aastaga 2004, mitmesuguseid tegevuskulusid (võrreldes 2004 on kasv 289 954 krooni)? - miks vähenes 2005 võrreldes aastaga 2004 OÜ XXX müügitulu 2,87 korda ning miks suurendas OÜ XXX

võrreldes aastaga

mitmesuguseid tegevuskulusid 2,45 korda? - miks langes 2005 oluliselt, võrrelduna aastatega 2004 ja 2003, OÜ XXX müügitulu (2005 oli müügitulu 588 396 krooni, 2004 oli müügitulu 1 690 358 krooni ja 2003 oli müügitulu 1 588 376 krooni)? - miks on võrrelduna 2005 suurendatud 2006 OÜ XXX kulusid kaupade, toorme, materjali ja teenuste lõikes, kuigi OÜ XXX müügitulu 2006 võrrelduna 2005 langes? - miks oli 2005 OÜ XXX aruandeaasta kahjum 225 466 krooni, teades, et eelnevatel aastatel tegutses äriühing kasumlikult (2004 aruandeaasta kasum oli 74 119 krooni, 2003 aruandeaasta kasum oli 263 649 krooni, 2002 aruandeaasta kasum oli 503 526 krooni ja 2001 aruandeaasta kasum oli 379 942 krooni)?

- milliseid deklaratsioone ja millal on OÜ XXX alates 01.01.2003 maksuhaldurile esitanud ning millises suuruses rahasummad seoses millega on neis kajastatud? - millistes krediidiasutustes on OÜ XXX alates 01.01.2003 omanud ja omamas pangakontot(-sid) ning milline(-sed) on selle (nende) pangakonto(de) number(rid)?

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Avaldaja nõuded ja põhjendused XXXesitas 08.11.2010 kohtule avalduse, milles palus: 1) kohustada OÜ XXX juhatust võimaldama avaldajal tutvuda kõikide OÜ XXX dokumentidega, välja arvatud 20.11.2000 asutamisotsusega (Tallinna notari Lia Martensi notariaalregistri number XXX), 26.08.2004 korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepinguga (Tallinna notari Kaata Kartau notari ametitoimingute raamatu registri number XXX), 10.08.2006 korteriomandi müügilepinguga, hüpoteegi seadmise lepinguga ja asjaõiguslepinguga (Tallinna notari Egle Uri notari ametitoimingute raamatu notariaalakt number XXX), ning OÜ XXX majandusaastate aruannete dokumentidega, ja kohustada OÜ XXX juhatust juhuks, kui avaldaja seda soovib, võimaldama avaldajal teha avaldajale huvipakkuvast(-test) OÜ XXX dokumendist(tidest) koopia(d); 2) kohustada OÜ XXX juhatust andma avaldajale kirjalikku teavet järgmiste asjaolude kohta: - millal ja millises suuruses on OÜ XXX maksnud alates 01.01.2003 XXX(isikukood: XXX) dividende? - milliseid toiminguid, millal ja miks on OÜ XXX teinud seoses XXXOÜ-ga (registrikood:

XXX)?

- miks ei ole OÜ XXX olnud oma majandustegevuses tegev Soome Vabariigis sama ulatuslikult, kui on seda olnud XXXOÜ, teades, et XXX on olnud mõlema nimetatud äriühingu ainsaks juhatuse liikmeks, et XXXOÜ on asutatud 2004 ja, et mõlema nimetatud äriühingu tegevusala on langenud vastavalt kokku? - miks on OÜ XXX käive olnud aastail 2006-2008 võrreldes XXXOÜ käibega samadel

aastatel väiksem, teades, et XXX on olnud mõlema nimetatud äriühingu ainsaks juhatuse liikmeks ning et mõlema nimetatud äriühingu tegevusala on langenud vastavalt kokku? - miks vähenes OÜ XXX käibevara oluliselt 2004 võrrelduna seda 2003? - miks omandas OÜ XXX 2004 põhivarana korteriomandi aadressil XXX, Tallinn, soetusmaksumuses 600 000 krooni, kuidas seondus see omandamine OÜ XXX majandustegevusega ja miks müüs OÜ XXX sellesama korteriomandi 2006 oluliselt alla turuhinna? - miks müüs OÜ XXX 2006 masinad ja seadmed summas 547 842 krooni ning kuidas oli selline müük kooskõlas OÜ XXX majandustegevusega? - miks suurendas OÜ XXX 2004 lühiajalisi eraldisi võrrelduna seda 2003 ning miks suurendas OÜ XXX 2004 oluliselt ärikulusid võrrelduna seda 2003? - miks suurendas OÜ XXX 2004, võrrelduna seda 2003, kulusid kaupadele, toormele, materjalile ja teenustele 473 810 krooni võrra? - miks suurendas OÜ XXX 2005, võrrelduna seda 2004, mitmesuguseid tegevuskulusid (võrreldes 2004 on kasv 289 954 krooni)? - miks vähenes 2005 võrreldes 2004 OÜ XXX müügitulu 2,87 korda ning miks suurendas OÜ XXX 2005 võrreldes 2004 mitmesuguseid tegevuskulusid 2,45 korda? - miks langes 2005 oluliselt, võrrelduna seda aastatega 2004 ja 2003, OÜ XXX müügitulu (2005 oli müügitulu 588 396 krooni, 2004 oli müügitulu 1 690 358 krooni ja 2003 oli müügitulu 1 588 376 krooni)? - miks on võrrelduna 2005 suurendatud 2006 OÜ XXX kulusid kaupade, toorme, materjali ja teenuste lõikes, kuigi OÜ XXX müügitulu 2006 võrrelduna 2005 langes? - miks oli 2005 OÜ XXX aruandeaasta kahjum summas 225 466 krooni, teades, et eelnevatel aastatel tegutses see äriühing kasumlikult (2004 aruandeaasta kasum oli 74 119 krooni, 2003 aruandeaasta kasum oli 263 649 krooni, 2002 aruandeaasta kasum oli 503 526 krooni ja 2001 aruandeaasta kasum oli 379 942 krooni)? - milliseid deklaratsioone ja millal on OÜ XXX alates 01.01.2003 maksuhaldurile esitanud ning millises suuruses rahasummad seoses millega on neis kajastatud? - millistes krediidiasutustes on OÜ XXX alates 01.01.2003 omanud ja omamas pangakontot(sid) ning milline(-sed) on selle (nende) pangakonto(de) number(-rid)? Avalduse kohaselt sõlmisid avaldaja ja XXX10.03.1989 abielu. 19.01.2001 tehti äriregistris kanne 20.11.2000 asutatud OÜ XXX kohta. OÜ XXX osa on avaldaja ja XXX ühisvara. Avaldaja esitas 18.09.2010 OÜ XXX juhatusele nõude, et puudutatud isiku juhatus võimaldaks avaldajale juurdepääsu OÜ XXX dokumentatsioonile ning, et avaldajale antaks kirjalikult avaldaja nõutud teavet hiljemalt 21 päeva jooksul nõude kättesaamisest arvates. Avaldaja edastas 18.09.2010 nõude OÜ-le XXX samal päeval tähitult erinevatele aadressidele Registriaadressile XXX, Tallinn, kus elab avaldaja ise ja avaldajale teadaolevale juhatuse aadressile XXX, millise aadressi on XXX märkinud enda aadressiks 30.08.2010 elatisasjas. Ümbrik koos nõudega tagastati avaldajale 11.10.2010, kuna saadetist ei võetud vastu. Samuti on avaldaja edastanud nõude OÜ XXX juhatuse liikmele XXX aadressile XXX, millise aadressi on XXX 09.10.2007 märkinud enda aadressiks XXX avaliku kasutamise lepingul nr XXX ning XXX, milline aadress on Soome Vabariigi rahvastiku informatsiooni süsteemi väljavõttel. Saadetisi adressaadi poolt postkontorist ei ole nõutud ehk avaldaja arusaamisel ei ole adressaat läinud saadetule postkontorisse järele ja tagastati avaldajale 14.10.2010 Soome Vabariigist. Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isik pidi 18.09.2010 nõude kätte saama hiljemalt kolme nädala jooksul. Hiljemalt 11.10.2010 pidanuks nõuete adressaat saama teadlikuks 18.09.2010 edastatud nõude sisust ning hiljemalt 01.11.2010 pidi asjast puudutatud isik nõude täitma.

Nõude esitamise aluseks on avalduse kohaselt asjaolu, et avaldajale on saanud teatavaks XXX poolt suures ulatuses OÜ XXX kahjustamine (majandustegevus on üle viidud teise äriühingusse XXXOÜ-sse). Avaldaja soovib kahju tekitamise kohta andmeid, et esitada kahju tekitaja vastu kahju hüvitamise nõue. Oma seisukohta on avaldaja avalduses ulatusliukult põhjendanud. Puudutatud isiku vastuväited Asjast puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Avaldaja samasisuline nõue samadel asjaoludel on jäetud rahuldamata tsiviilasjas nr 2-05-33 põhjendusel, et avaldaja ja XXXühisvara on jagamata, mistõttu ei ole selge, kellele osa kuulub. Avaldaja elab puudutatud isiku registrijärgsel aadressil ja saab järelikult kätte kõik puudutatud isiku aadressil saadetud posti. Seega on avaldajal olnud piisav juurdepääs puudutatud isiku dokumentidele ja puudutatud isiku tegevuseks vajalike andmetele. Avalduse menetlusse võtmist takistab asjaolu, et avaldus on esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes. Avaldaja väitel esitas ta puudutatud isikule taotluse dokumentide ja teabe saamiseks 18.09.2010. Samasisulise nõude esitas avaldaja puudutatud isiku esindaja kaudu 03.08.2010. Seega möödus ÄS § 166 lg-s 3 sätestatud neljanädalane tähtaeg vastavalt esmaspäeval 18.10.2010 või enne seda juba teisipäeval 31.08.2010. Osanik ei saa ÄS § 166 lg-s 3 nimetatud tähtaegu eirata sel viisil, et esitab samasisulisi taotlusi korduvalt. Tegemist on seadusest tuleneva absoluutse õigust lõpetava tähtajaga, mille järgimist kohus saab kontrollida juba avalduse menetlusse võtmise staadiumis. Avaldaja ei ole kinni pidanud seda liiki asja eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, sest ta ei ole nelja nädala jooksul vahetult enne avalduse esitamist esitanud samasisulist taotlust puudutatud isikule. Peale selle ei ole avaldaja nõuded selged. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus määras asjas poolte ärakuulamise. Ärakuulamisele ilmus hageja; kostja teatas, et ärakuulamisele ilmuda ei saa, esitab seisukoha kirjalikult. Lisaks varasemalt esitatud seisukohtadele puudutatud isik uut seisukohta ei esitanud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-77-12 järgi kuulub OÜ XXX osa avaldaja ja XXX ühisvara hulka ning osa ühisomanikul on õigus nõuda osaühingult teavet ka üksi. Seetõttu on avaldaja õigustatud nõudma asjast puudutatud isikult dokumentidega tutvumist ja teabe saamist. ÄS § 166 lg 3 kohaselt osanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt edastas avaldaja 18.09.2010 nõude asjast puudutatud isikule tähitult erinevatele aadressidele. Avaldaja edastas nõude asjast puudutatud isiku registriaadressile XXX, Tallinn, kus elab avaldaja ise. Avaldaja märkis, et kuna avaldaja elab nimetatud aadressil, siis ei olnud perspektiivi nimetatud aadressil nõuet edastada (I kd, lk 7). Samuti edastas avaldaja nõude avaldajale teadaolevale OÜ XXX juhatuse liikme XXX aadressile XXX, millise aadressi

on XXX märkinud enda aadressiks 30.08.2010 elatisasjas vastuse esitamisel. Ümbrik koos nõudega jõudis Rapla maakonda 20.09.2010 ja tagastati avaldajale 11.10.2010, kuna saadetist ei võetud 08.10.2010 vastu. Samuti on avaldaja edastanud nõude juhatuse liikme XXX aadressile XXX, millise aadressi on XXX märkinud enda aadressiks eratee avaliku kasutamise lepingul nr XXX ja XXX, milline aadress on Soome Vabariigi rahvastiku informatsiooni süsteemi väljavõttel. Ümbrikuid postkontorist sisse ei nõutud ja tagastati avaldajale 14.10.2010. Käesolevas asjas esitatud seisukohtades avaldusele on puudutatud isik järjepidevalt märkinud enda aadressiks registrisse kantud aadressi XXX, Tallinn, mis on avaldaja elukohaks (I kd lk 172, 198, 209, 221, 245, II kd lk 80). ÄS § 166 lg-s 3 sätestatud tingimus, et osanik peab olema esitanud enne kohtusse avaldusega pöördumist osaühingu juhatusele avalduse teabe saamiseks või dokumentidega tutvumiseks, on üheks eelduseks avalduse rahuldamisel. Juhul, kui osanik ei ole osaühingu juhatusele eelnevalt esitanud avaldust teabe saamiseks või dokumentidega tutvumiseks, on see aluseks, et jätta nõue rahuldamata. Kohus asub seisukohale, et ülalmärgitut arvestades ei olnudki avaldajal puudutatud isikust ja tema seaduslikust esindajast tulenevalt võimalik esitada osaühingu juhatusele teabe saamise ja dokumentidega tutvumise avaldust. Kohus loeb ÄS § 166 lg 3 tingimuse käesoleval juhul avaldaja poolt täidetuks kõigile ülalmärgitud aadressidele nõude saatmisega, sest vastasel juhul ei saakski avaldaja käesoleval juhul oma õigust teabe saamisele ja dokumentidega tutvumiseks teostada. Kohtu arvates ei olnud avaldaja võimuses veel mingeid samme astuda puudutatud isikule nõude esitamiseks. Puudutatud isikul olnuks võimalik avaldaja nõue kätte saada seadusliku esindaja aadressidel (XXX ning XXX), mida ta ise on oma aadressidena erinevates dokumentides märkinud. Avaldaja tahteavalduse loeb kohus puudutatud isiku poolt kättesaaduks TsÜS § 69 lg 2 alusel. Kohus asub seisukohale, et eelnevat arvestades tuleb avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus lugeda tähtaegselt esitatuks. Vastasel korral ei olekski avaldajal võimalik oma õigusi teostada tulenevalt asjaolust, et kostjale ei ole võimalk esitada/kätte toimetada nõudeid enne kohtusse pöördumist. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele dokumentidega tutvumise ja teabe saamise osas. Avaldaja on avalduses põhjendanud oma huvi puudutatud isiku dokumentidega tutvumiseks ja teabe saamiseks. Ka on avaldaja esitanud hulganisti tõendeid (lepingud, majandusaasta aruanded, konto väljavõtted jm) oma teabe saamise ja dokumentidega tutvumise õiguse põhjendamiseks. Avaldaja on puudutatud isiku osanik. Kohtuotsusega on tuvastatud, et osaühingu osa kuulub avaldaja ja XXX ühisvara hulka (lk 48-53, 54-65, 66, 67). Harju Maakohtu 28.10.2011 otsusega (2-10-61940) rahuldas kohus avaldaja hagi tema kandmiseks OÜ XXX osanike nimekirja. Kohtuotsus on jõustunud (II kd lk 7-13). Puudutatud isiku juhatuse liikmeks on XXX (lk 68). ÄS § 166 kohaselt on kõigil osaühingu osanikel õigus saada teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda kõigi dokumentidega. ÄS § 166 lõikes 2 nimetatud asjaolud teabe andmisest või dokumentide esitamisest keeldumiseks puuduvad. Rahuldamisele ei kuulu avaldaja taotlus avaldajale huvipakkuvatest dokumentidest koopiate tegemiseks. Sellist õigust avaldajale ÄS § 166 lõikest 3 ega ühestki teisest seadusest ei tulene. Kohus leiab, et avaldajal on õigus puudutatud isikute dokumentidega tutvuda ja teavet saada eelkõige puudutatud isiku registrisse kantud aadressil. Arvestades avaldaja seisukohta, et puudutatud isiku seaduslik esindaja võib teha talle takistusi dokumentidega tutvumiseks, tuleb määrata ka alternatiivne tutvumise koht. Juhul kui puudutatud isik alates kohtumääruse jõustumisest 10 päeva jooksul ei võimalda avaldajal puudutatud isiku dokumentidega tutvuda aadressil XXX, Tallinn, peab ta võimaldama avaldajal puudutatud isiku dokumentidega tutvuda

kohtumääruse jõustumisest 15 päeva jooksul Advokaadibüroo Jaak Oja ruumides Tõnismägi 3A7, Tallinn. Kohtumääruses märgitud teabe peab puudutatud isik avaldajale esitama kirjalikult 20 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. TsMS § 172 lg 1 ja lg 2 esimese lause alusel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.