Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve
Kohtuasi
Karin Kiisa avaldus kohustada Osaühingu TODYX juhatust võimaldama Karin Kiisal tutvuda osaühingu dokumentidega ja andma talle teavet osaühingu tegevuse kohta
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 4. jaanuari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-55420
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Karin Kiisa määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja Karin Kiisa (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Raini Nõu Puudutatud isik Osaühing TODYX (registrikood 10723863), esindaja vandeadvokaat Mati Maksing
Asja läbivaatamise kuupäev
21. mai 2012. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 11. aprilli 2011. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 4. jaanuari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-55420 ning saata asi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.
Tagastada Karin Kiisale määruskaebuselt 17. jaanuaril 2012 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.
4.Jätta menetluskulude jaotus asja lahendava maakohtu otsustada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Karin Kiisa (avaldaja) esitas 8. novembril 2010 Harju Maakohtule avalduse, milles palus äriseadustiku (ÄS) § 166 lg 1 alusel kohustada Osaühingu TODYX (puudutatud isik) juhatust võimaldama avaldajal tutvuda kõigi osaühingu dokumentidega, v.a need, millele avaldajal on
juurdepääs olemas, ning võimaldama avaldajal teha talle huvipakkuvatest dokumentidest koopiaid. Samuti palus avaldaja, et puudutatud isik annaks talle teavet enda tegevuse kohta. Selleks tõi avaldaja avalduses välja 16 küsimust, mille kohta ta soovis puudutatud isikult kirjalikku vastust. Avalduse põhjenduste kohaselt kuulub Osaühingu TODYX osa avaldaja ja Aare Kiisa ühisvara hulka ning osaühingu juhatuse liikmeks on Aare Kiisa. Avaldaja edastas puudutatud isikule praeguses asjas esitatud nõuded 18. septembri 2010. a kirjaga, kuid puudutatud isik keeldub avaldajale teavet andmast ega võimalda tal dokumentidega tutvuda. On alust arvata, et osaühingu juhatus on teinud osaühingu vara kahjustavaid tehinguid, sh kandnud osaühingu tegevuse ja vara üle Viiar OÜ-le, mis on registreeritud avaldajale ja Aare Kiisale ühiselt kuuluva korteriomandi aadressil.
2.Harju Maakohus jättis 6. jaanuari 2011. a määrusega avalduse käiguta, et saada puudutatud isiku seisukoht avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata. Vastuväidete kohaselt on avaldaja ja Aare Kiisa ühisvara jagamise menetlus pooleli, mille käigus kumbki nõuab osa jätmist endale. Avaldaja nõue dokumentidega tutvuda ei ole piisavalt määratletud ja teabe saamise nõudes esitatud küsimused puudutavad osaühingu tegutsemise motiive, mitte konkreetse teabe saamist. Kuna osa ühisomanikud saavad oma õigusi teostada üksnes ühiselt, ei saa avaldaja osaga seotud õigusi ainuisikuliselt teostada. Aare Kiisal on teave olemas, mistõttu on avaldaja nõue rahuldatud. Avaldus on esitatud ÄS § 166 lg-s 3 märgitud õigustlõpetava tähtaja möödumisel.
4.Harju Maakohus keeldus 11. aprilli 2011. a määrusega TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avaldust menetlusse võtmast ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu 648 eurot, millelt tuleb määruse jõustumisest kuni märgitud summa tasumiseni tasuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivist. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võivad osa ühisomanikud teostada osaga seotud õigusi ÄS § 165 lg 1 esimese lause järgi üksnes ühiselt. Õigus teavet saada ning dokumentidega tutvuda on osaga seotud õigus. Lähtudes ühistahte olemasolu tingimusest, ei ole ÄS § 166 lg 3 eesmärgiks ega sisuks ühisomanike omavahelisi vaidlusi lahendada. On loomulik, et osaühing ei saa ühisomanike vastukäivaid juhiseid ning korraldusi täita. Riigikohtu otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tuleneb, et kui osaühingule ei ole teatatud, et osa kuulub osaniku ja tema abikaasa ühisvarasse, võib osaühing lugeda osanikuks üksnes seni ainuosanikuna tunnustatud isiku. Kui osaühingule on osa ühisest kuuluvusest nõuetekohaselt teatatud, võivad osanikud teostada oma õigusi üksnes ühiselt. Avaldaja soov dokumentidega tutvuda ja teavet saada on mõistetav, kuid avaldaja saab oma õigusi kaitsta tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 5 alusel hagimenetluses esitatava tuvastushagiga. Seadus ei näe ette teise ühisomaniku tahteavalduse asendamist hagita menetluses, nagu seda soovib avaldaja. Lisaks eeltoodule on avaldaja eiranud ÄS § 166 lg-s 3 nimetatud tähtaega. See tähtaeg on õigustlõpetav tähtaeg. ÄS § 166 lg 3 kohaselt on osanikul õigus saada teavet nelja nädala jooksul taotluse esitamisest. Avaldaja esitas puudutatud isikule teabe saamise ja dokumentidega tutvumise
nõude 18. septembril 2010, kuid pöördus kohtusse alles 8. novembril 2010. Puudutatud isiku esitatud seisukohad ei ole õiged. Tsiviilasjas nr 2-05-33 jättis kohus avaldaja teabe saamise nõude küll rahuldamata, kuid praeguseks on asjaolud muutunud, sest tsiviilasjas nr 2-05-33 tehtud osaotsusega tunnistati osaühingu osa poolte ühisvaraks. Väide, et Aare Kiisal on võimalik dokumentidega tutvuda ja teavet saada, ei ole asjakohane, sest ühisomanike lahkheli on ilmne. Puudutatud isiku tähelepanek, et nõuet tuleb täpsustada, on õige, kuid selle puuduse saab avalduses kõrvaldada. Puudutatud isiku ülejäänud vastuväited eeldavad tõendite uurimist, mida tuleks teha avalduse sisulisel läbivaatamisel. Puudutatud isiku menetluskulude avaldus on piisavalt ülevaatlik. Puudutatud isik tõendas kohtu palvel oma menetluskulusid ja kantud menetluskulud on menetluse raskust arvestades põhjendanud.
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
6.Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 4. jaanuari 2012. a määrusega (määruses ekslikult märgitud
4.jaanuari 2011) määruskaebuse osaliselt ja tühistas maakohtu määruse osas, millega maakohus mõistis avaldajalt välja puudutatud isiku menetluskulud. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue määruse, millega jättis menetluskulud avaldaja kanda. Muus osas jättis ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus jättis maakohtu menetluskulud avaldaja kanda ja apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste kanda. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis maakohus õigesti avalduse menetlusse võtmata, sest avaldusega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada (TsMS § 477 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2). Kuna ÄS § 165 lg 1 järgi võivad osa ühisomanikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt ja avaldaja ei ole esitanud teise ühisomaniku tahteavaldus, millega oleks teine omanik volitanud avaldajat nõudma mõlema ühisomaniku nimel osaühingu juhatuselt dokumente ja teavet, ei ole juba seetõttu võimalik avaldusega taotletavat eesmärki saavutada. Avaldust ei ole võimalik rahuldada ka põhjusel, et avaldaja esitas osaühingu juhatusele teabe saamise ja dokumentidega tutvumise nõude 18. septembril 2010, kuid pöördus avaldusega kohtusse alles
8.novembril 2010. Kuna ÄS § 166 lg 3 järgi võib osanik esitada kohtule hagita menetluse avalduse nelja nädala jooksul alates taotluse esitamisest, siis on avaldaja esitanud kohtule avalduse hilinenult, s.o õigust lõpetava tähtaja möödumisel. Ebatäpne ja eksitav on maakohtu seisukoht, et avaldaja saab oma õigusi kaitsta TsÜS § 68 lg 5 (maakohus pidas ilmselt seda sätet silmas) alusel tuvastushagi esitades. TsÜS § 68 lg 5 ei ole nõudenorm. Kohustus teha kindla sisuga tahteavaldus saab tuleneda materiaalõiguse normist.
Kuna ka teine ühisomanik ei tohi oma osaga seotud õigusi teostada iseseisvalt pärast seda, kui osa ühisest kuuluvusest on osaühingule teatatud, siis saab avaldaja oma osast tulenevate õiguste kaitseks esitada teise ühisomaniku vastu asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg-te 2 ja 6 ning § 72 lg 5 alusel nõude, milles nõutakse dokumentidega tutvumiseks vajaliku tahteavalduse andmist või õigust nõuda dokumentidega tutvumist üksi. Sellise hagi esitamise korral saab esialgse õiguskaitse korras taotleda osaühingu dokumentide esitamist ja/või osaühingu tegevuse kohta teabe andmist. Mõistlik on ka käimasolevas ühisvara jagamise menetluses ühise omandi likvideerimine osa jätmisega ühele või teisele ühisomanikule (abikaasale) koos teisele poolele rahalise hüvitise määramisega. VÕS § 1015 ei ole ÄS § 166 alusel äriühingu juhatuselt dokumentidega tutvumise nõudele kohaldatav, kuna viimane on esimese suhtes erinorm. Menetluskulude väljamõistmise osas tuleb maakohtu määrus tühistada, sest TsMS § 173 lg 1 järgi peab kohus määrama kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse, mitte hüvitatava menetluskulu rahalise suuruse.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse, v.a osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse menetluskulude väljamõistmise osas, ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei põhjendanud ringkonnakohus, miks ta ei nõustu avaldaja määruskaebuse väidetega selle kohta, et kui avaldaja eesmärke arvestades ei ole võimalik avaldust rahuldada ilma A. Kiisata, tulnuks A. Kiisa puudutatud isikuna menetlusse kaasata, et oleks võimalik tema tahteavaldusi TsÜS § 68 lg 5 järgi asendada. Ringkonnakohus asus vääralt seisukohale, et ÄS § 165 lg 1 järgi ei ole avaldajal teisest ühisomanikust sõltumatut õigust tutvuda osaühingu dokumentidega ja saada teavet olukorras, kus teine ühisomanik pahauskselt sellest keeldub. Ringkonnakohus leidis vääralt, et hageja saab nõude esitada AÕS § 70 lg-te 2 ja 6 ning § 72 lg 5 järgi hagimenetluses. ÄS § 166 lg 3 järgi saab kohustada osaühingut dokumentidega tutvumist võimaldama ja teavet andma hagita menetluses. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ei ole õige avaldaja käsitus selle kohta, et ta ei esitanud kohtule avaldust pärast ÄS § 166 lg-s 3 sätestatud tähtaega. Avaldaja selgitas, et ta nõudis puudutatud isikult teavet küll 18. septembri 2010. a kirjas, kuid oluline on kirja kättesaamise, mitte saatmise päev. Asjas tuleb lugeda, et puudutatud isik sai kirja kätte 11. oktoobril 2010, s.o hiljemalt kolme nädala jooksul alates kirja saatmisest, sest puudutatud isik ei läinud erinevatel aadressidel saadetud kirjale postiasutusse järele.
10.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu. A. Kiisat ei tule menetlusse puudutatud isikuna kaasata. Osa ühisomanike vaidlusi ei saa läbi vaadata hagita menetluses. Ringkonnakohus kohaldas õigesti ÄS § 165 lg-t 1. Avaldaja esitas avalduse hilinenult. Avaldaja õigused ei ole jäetud kaitseta,
sest küsimus lahendatakse avaldaja ja A. Kiisa ühisvara jagamise menetluses, kus tuvastatakse osaühingu osa väärtus.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel rahuldada, maa- ja ringkonnakohtu määrus tühistada ning asi saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
12.Kohtud asusid seisukohale, et avaldus tuleb jätta TsMS § 477 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, sest avaldusega ei ole võimalik saavutada avaldaja taotletavat eesmärki. Kohtute arvates ei ole avaldajal võimalik soovitud eesmärki saavutada seetõttu, et osa ühisomanikuna esitas ta avalduse üksi, kuigi osa ühisomanikud saavad teostada osaga seotud õigusi, sh nõuda osaühingu dokumentidega tutvumist ning osaühingu tegevuse kohta teavet üksnes ühiselt. Kolleegium selle käsitusega ei nõustu.
13.Asjas esitatud asjaolude kohaselt soovis avaldaja osaühingu osa ühisomanikuna tutvuda osaühingu dokumentidega ja saada osaühingu tegevuse kohta teavet. Avaldaja väitel kuulub osaühingu osa abikaasade ühisvara hulka ning osaühingu juhatuse liikmeks on avaldaja lahutatud abikaasa, kes on ühtlasi ka osa ühisomanik ning kes avaldaja hinnangul võib olla tegutsenud osaühingu huvide vastaselt.
14.Kuna osaühingu osa kuulub esitatud asjaolude järgi abikaasade ühisvara hulka, siis on iseenesest õige, et abikaasad saavad teostada osast tulenevaid õigusi varaühisuse suhtest tulenevalt üldjuhul üksnes ühiselt. Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 28 lg 1 järgi teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ühisvara ühise valitsemise korral võivad abikaasad teha ühisvaraga tehinguid ja pidada varaga seotud õigusvaidlusi PKS § 29 lg 1 esimese lausel järgi üldjuhul samuti üksnes ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui abikaasad ei soovi ühisvara ühiselt valitseda, saavad nad selles kokku leppida abieluvaralepingus. PKS § 28 lg 2 järgi võivad abikaasad anda ühisvara valitsemise õiguse ühele abikaasale. Sellisel juhul on abikaasal, kellele on antud ühisvara valitsemise ainuõigus, PKS § 30 lg 1 järgi õigus ühisvara hulka kuuluvat eset vallata ja käsutada, arvestades teise abikaasa kasuks seaduses ja abieluvaralepingus sätestatud piiranguid, ning pidada ühisvaraga seotud õigusvaidlusi enda nimel. Seega juhul, kui abikaasad ei ole sõlminud abieluvaralepingut ühisvara valitsemise õiguse ühele abikaasale andmise kohta, peavad abikaasad üldjuhul ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi teostama ühiselt.
15.Eeltoodu kehtib ka ühisvara hulka kuuluva osaühingu osa kohta. Lisaks tuleneb ka ÄS § 165 lg 1 esimesest lausest, et osa ühisomanikud võivad teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. Kolleegium asus viidatud sätte ja enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse alusel seisukohale, et kui osaühingule ei ole teatatud, et osa kuulub osaniku ja tema abikaasa ühisvarasse, võib osaühing lugeda osanikuks üksnes seni ainuosanikuna tunnustatud isiku, kui aga osaühingule on osa ühisest kuuluvusest nõuetekohaselt teatatud, võivad osanikud teostada oma õigusi üksnes ühiselt (Riigikohtu
8.oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 28-29). Kolleegiumi arvates saab sellisele seisukohale asuda ka kehtiva perekonnaseaduse järgi. Seega juhul, kui osaühing teab, et osa kuulub
abikaasade ühisvara hulka, peavad abikaasad üldjuhul teostama osast tulenevaid õigusi ühiselt.
16.Ülalmärgitu ei tähenda kolleegiumi arvates aga seda, et abikaasad saavad ka osaühingu dokumentidega tutvumist ning osaühingu tegevuse kohta teavet nõuda osaühingult või kohtu kaudu üksnes ühiselt. Osanikel on ÄS § 166 lg 1 järgi õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. Osanik võib juhul, kui juhatus keeldub teavet andmast või ei võimalda dokumentidega tutvuda, nõuda ÄS § 166 lg 3 järgi, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Kuigi ÄS § 165 lg 1 järgi võivad osa ühisomanikud teostada osaga seotud õigusi üldjuhul üksnes ühiselt, kuulub kolleegiumi arvates ÄS §-s 166 sätestatud osaniku õigus saada teavet igale osa ühisomanikule isiklikult ja seda õigust ei pea osa ühisomanikud ühiselt teostama, kuna teabeõigust teostades ei saa üks osa ühisomanik kuidagi teist ühisomanikku kahjustada. Samuti ei koorma see kolleegiumi arvates ülemäära osaühingut.
17.Kuna ülaltoodu kohaselt on osa ühisomanikul õigus nõuda osaühingult teavet ka üksi, asusid kohtud vääralt seisukohale, et avaldajal ei ole võimalik avaldusega soovitud eesmärki saavutada. Neil põhjendustel on väär ka ringkonnakohtu seisukoht, et avaldaja saab oma õigusi kaitsta, kui ta nõuab TsÜS § 68 lg 5 ja AÕS § 70 lg-te 2 ja 6 ning § 72 lg 5 alusel abikaasalt dokumentidega tutvumiseks vajaliku tahteavalduse andmist.
18.Asja menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul ülalmärgitud põhjendusi arvestada. Samuti tuleb maakohtul uuesti hinnata, kas avaldus on esitatud seaduses sätestatud tähtaega järgides.
19.Iseenesest on õige kohtute arusaam, et ÄS § 166 lg-s 3 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg. Kolleegiumi arvates on viidatud sätte mõtteks suunata osanikku pöörduma teabenõudega esmalt osaühingu poole ning kui osaühingult ei õnnestu teavet saada, tuleb osanikul võimalikult kiiresti pöörduda sama nõudega kohtu poole. Kui osanik laseb ÄS § 116 lg-s 3 sätestatud tähtaja mööda, saab osanik esitada osaühingule sama sisuga teabenõude kohtuväliselt uuesti ning alles seejärel on tal võimalik pöörduda avaldusega uuesti ka kohtu poole.
20.Praeguses asjas asusid kohtud seisukohale, et avaldus on esitatud pärast ÄS § 166 lg-s 3 sätestatud tähtaja möödumist. Seejuures lugesid kohtud tähtaja kulgemise alguseks päeva, mil avaldaja saatis osaühingule teabenõude, ning jätsid tähelepanuta avaldaja väited selle kohta, et selles sättes nimetatud tähtaeg hakkab kulgema päeval, mil osaühing saab osanikult teabenõude, mitte päeval, mil osanik postitab vastava nõude. Kolleegium juhib tähelepanu, et ÄS § 166 lg 3 järgi tuleb avaldus esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus ei ole teabenõudele vastanud. Viimasel juhul hakkab tähtaeg kulgema ajast, mil osanik esitab taotluse, s.o teeb osaühingule vastava sisuga tahteavalduse. Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb TsÜS § 69 lg 1 järgi tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks
kättesaamisega. Tahteavaldus on TsÜS § 69 lg 2 järgi kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud, ning eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavaldus, mis pidi tahteavalduse saajani jõudma kindla ajavahemiku jooksul, jõuab tahteavalduse saajani hilinenult, loetakse tahteavaldus TsÜS § 69 lg 4 järgi õigel ajal kättesaaduks, kui tahteavaldus ei jõudnud tahteavalduse saajani õigel ajal asjaolude tõttu, mille esinemise riisikot kannab tahteavalduse saaja. Seega saab lugeda ÄS § 166 lg-s 3 sätestatud tähtaja kulgemise alguseks päeva, mil osaühing saab osaniku taotluse kätte või päeva, mil taotluse saab lugeda TsÜS § 69 järgi kättesaaduks. Asja menetlusse võtmisel tuleb maakohtul ülalmärgitut arvestades uuesti tuvastada, kas avaldus esitati tähtaegselt.
21.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada avaldaja määruskaebuselt tasutud kautsjon. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon avaldajale. Kuna alama astme kohtute lahendid tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.