Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Võlausaldajate teavitamine pankroti väljakuulutamisest Nõuete koondamine ja kontrollimine Võlausaldajate üldkoosolekute läbiviimine ja protokollimine Suhtlemine võlgniku ja võlausaldajatega PankrS § 132 ettekande koostamine Jaotusettepaneku koostamine Lõpparuande koostamine Kokku

0,5h 0,5h 2,0h 0,5h 1,5h 2,0h 3,0h 10,0h

Halduri taotletav tasu on kokku 800 eurot (10 tundi tunnitasuga 80 eurot), millele lisandub käibemaks 20% summas 160,00 eurot. Võlgniku pankrotimenetluses puuduvad rahalised vahendid halduri tasu väljamaksmiseks. Halduri tasu katteks on võlgniku arvelduskontol rahalisi vahendeid 264,63 eurot. Haldur taotleb kohtult tasu määramist võlgniku arvelduskontol olevate rahaliste vahendite arvelt ning tulenevalt TsMS § 183 ja PankrS § 65 lg 11 menetlusabi korras.

Nimi

Kokku

Tunnustatud nõue (eurodes) 995,54 218 327,01 251,01 219 573,56

Saamata jäänud (eurodes) 995,54 218 327,01 251,01 219 573,56

Järk II II II

§ 132 kohase ettekande, jaotusettepaneku ning lõpparuande. Haldur on menetluses kogunud kokku võlgniku nõuded, need läbi töötanud ning küsinud vajadusel juurde täiendavat informatsiooni. Haldur on viinud läbi kõik muud vajalikud pankrotimenetluse toimingud ning ei näe käesoleval ajal enam rohkem võimalusi pankrotivara suurendada.

TsMS § 183 ja PankrS § 65 lg 11 summas 397 eurot ning ülejäänud puuduvas osas mõista välja võlgnikult. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks avalduse. Pankrotihalduril ei ole pankrotimenetluse jooksul olnud probleeme võlgniku kättesaamisega. Võlgnik on andnud vajadusel vajalikku informatsiooni ja täitnud pankrotimenetluse jooksul teabe andmise kohustust. Võlgnik töötab bussijuhina AS-s Hansabuss ja teenib igakuist sissetulekut. Võlausaldaja AAM on esitanud haldurile ja kohtule omapoolsed seisukohad PK (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Võlausaldaja AAM on avaldanud 11.04.2013 telefoni teel haldurile arvamust, et ei ole nõus PK (pankrotis) kohustustest vabastamisega ning võlgnik peab asuma ka oma kohustusi täitma. Kalev Mägi on esitanud nõusoleku P K (pankrotis) usaldusisikuks määramise kohta. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt PankrS § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. PK(pankrotis) haldur on koostanud ning esitanud lõpparuande 15.05.2013 kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt PankrS § 163 lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 08.05.2013 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lgte 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et PK(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Tulenevalt eeltoodust kuulub PK(pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. Lõpparuandest ega jaotusettepanekust ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid esitanud. Seega on käesolev määrus kooskõlas PankrS §-ga 168 pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks: Danske Bank A/S Eesti filiaal 995,54 eurot; AAM218 327,01 eurot ja Swedbank AS 251,01 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Indrek Lepsoo tuleb vabastada PK(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud pankrotimenetluse läbiviimiseks 10 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot ja palub määrata halduri tasuks 800 eurot, millele lisandub käibemaks 160 eurot, kogusummas 960 eurot. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, pankrotihalduri aruandega ja võlausaldajate 11.04.2013 toimunud üldkoosoleku protokolliga, leiab, et pankrotihalduri taotlus tasu määramise kohta on mõistlik ja põhjendatud. Arvestades eeltoodut tuleb määrata halduri tasuks 800 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 160 eurot, kokku 960 eurot. PankrS § 150 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku PK (pankrotis) kanda. Kuivõrd haldur on korraldanud pankrotimenetluse läbiviimise, võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja PK (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule halduri taotluse ja PankrS § 65 lg 11 ning TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks, s.h 397 euro ulatuses tagastamatut menetlusabi. Ülejäänud puuduv osa halduri tasust summas 563 eurot tuleb välja mõista võlgnikult. P K (pankrotis) on esitanud koos pankrotiavaldusega taotluse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. 16.07.2012 esitas võlausaldaja AAM omapoolse seisukoha võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse kohta. Võlausaldaja palub jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata, kuivõrd võlgnik on kohustuste täitmise vältimiseks üritanud korduvalt tunnistada kohtu kaudu kehtetuks lepinguid, esitades seejuures valeandmeid ja võltsinguid, venitades protsesse ning võõrandades oma vara pärast täitemenetluse algatamisest teadasaamist. PankrS § 171 lg 2 p 4 kohaselt ei algata kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Riigikohus on leidnud, et PankrS § 171 lg 2 p 4 eeldab võlgniku süülist käitumist. Kohustustest vabastamise menetlus on ette nähtud võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine alust jätta PK (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Võlgnik on põhistanud, et ta on võlausaldaja AAM 09.12.1999 ja 31.12.199 sõlminud lepingud ebasoodsatel tingimustel ning ebamõistlikult suure

intressiga. Intressisummale viiviste arvestamise tõttu suurenes võlg neljateistkordselt, mis tõi kaasa maksejõuetuse. Võlgniku käitumises ei ole esitatud asjaoludel võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud süülise käitumise tunnuseid. Muid PankrS § 171 lg-s 2 ammendavalt loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Tulenevalt eelnevast tuleb PK (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus algatada. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Aruandes märgitu kohaselt on võlgnik pankrotimenetluse jooksul olnud haldurile kättesaadav ning täitnud pankrotimenetluse jooksul teabe andmise kohustust. Võlgnik omab töökohta ning teenib igakuist sissetulekut. Asja materjalidest nähtuvalt võlausaldajate 11.04.2013 üldkoosolekul tegi pankrotihaldur ettepaneku nimetada võlgniku usaldusisikuks Kalev Mägi, kes on esitanud vastava kirjaliku nõusoleku. Tulenevalt eeltoodust nimetab kohus PK(pankrotis) usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Kalev Mägi (isikukood 35708030258). Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.