Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 04.03.2013. a esitatud hagiavalduse kohaselt algatas Pärnu Maakohus 29.01.2010. a E OÜ pankrotimenetluse, 05.03.2010. a kuulutas kohus pankroti välja. 26.11.2009.a., s.o. perioodil kolm kuud enne pankrotimenetluse algust, on tehtud väljamakse E OÜ (pankrotis) arvelduskontolt Swedbank AS-s AS-le MF summas 15 000 krooni ehk 958,67 eurot. Pärnu Maakohus kinnitas oma 04.05.2011.a. määrusega jaotusettepaneku E OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Määrusest nähtub, et E OÜ-l (pankrotis) on 28 võlausaldajat ja nende hulgas ei ole AS-i MF. Seega on E OÜ (pankrotis) rahuldanud AS-i MF nõude enne pankrotimenetluse algatamist täies ulatuses ja sellise nõude rahuldamisega on eelistatud AS-i MF teistele võlausaldajatele. Kuna AS MF ei ole E OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavaldust esitanud, siis on ilmselgelt E OÜ (pankrotis) makseid tehes eelistanud AS-i MF teistele E OÜ (pankrotis) võlausaldajatele ja rahuldanud AS MF nõude täies ulatuses. Kostja vastus Kohtule 02.05.2003. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja sõlmis 03.04.2009. a alltöövõtulepingu nr 2-3/9 PEOÜ klaasfassaadide valmistamiseks ja paigaldamiseks objektil XXXTallinn. Lepingu täitmise tähtaeg oli 08.05.2009. a. PEOÜ kohustus tasuma tehtud tööde eest kokku 96 600 krooni, millele lisandus käibemaks. Vastavalt lepingu p 8.3. tasus PE ettemaksu 25.04.2009. a summas 29 948,40 krooni. MF esitas 25.05.2009. a PE lõpparve summas 95 013,60 krooni, millest PE tasus 26.11.2009. a 15 000 krooni, jättes tasumata 55 000 krooni. 26.11.2009. a 15 000 krooni laekumisel ei saanud MFeeldada, et selle summa tasumisega kahjustatakse teisi võlausaldajaid. MF suhtles pidevalt PEOÜ-ga nii telefonitsi kui meilitsi, et nad tasuksid oma võla, kuid tulemuseta. MF ei teadnud kahjuks midagi pankrotimenetluse algatamisest ja pankroti väljakuulutamisest, mille tõttu jäi ka esitamata võlanõue 55 000 krooni osas. Hageja ei ole hagiavalduses ära toonud ühtegi põhjendust, mil viisil PEOÜ, makstes ära MF 15 000 krooni ja jäädes võlgnu 55 000 krooni, kahjustas teisi võlausaldajad. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et Pärnu Maakohus algatas 29.01.2010. a E OÜ (endine ärinimi PEOÜ) pankrotimenetluse ja 05.03.2010. a kuulutas kohus pankroti välja (tl 11). 26.11.2009. a on E OÜ arvelduskontolt tehtud väljamakse AS-le MF summas 15 000 krooni (tl 19). PankrS § 109 lg 1 sätestab, et tagasivõitmisel tunnistab kohus sama seaduse §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Seega on rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise eelduseks võlausaldajate huvide kahjustamine. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas E OÜ (pankrotis) arvelduskontolt AS-le MFtehtud väljamakse, mille alusel E OÜ (pankrotis) tasus AS-ile MF rahalise kohustuse summas 15 000 krooni (958,67 eurot), kahjustab hageja teiste võlausaldajate huve. Hageja hinnangul jäid teised võlausaldajad halvemasse olukorda, ühe kreeditori eelistamine teistele olukorras, kus võlgnikul oli võlgu oma teistele võlausaldajatele pikema perioodi vältel, kahjustas nende võlausaldajate huve (tl 78).

PankrS § 109 lg 1 sätestab, et tagasivõitmisel tunnistab kohus sama seaduse §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 113 lg 1 p 2 järgi kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Hageja poolt viidatud PankrS § 113 lg 1 p 2 ei sisalda võlausaldajate huvide kahjustamise eeldust. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja hagiavalduses ära toonud ühtegi põhjendust, mil viisil PEOÜ, makstes ära MFele 15 000 krooni ja jäädes võlgnu 55 000 krooni, kahjustas teisi võlausaldajad. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Hageja ei ole käesolevas kohtumenetluses suutnud tõendada, et 26.11.2009. a rahalise kohustuse täitmisega kahjustati teiste võlausaldajate huve. Võlgniku enda selgituse kohaselt oli tema põhiliseks tegevusalaks ehitustegevus. PEOÜ ja kostja vahel oli 03.04.2009. a sõlmitud alltöövõtulepingust (tl 45) nähtub, et kostja kohustus teostamata alltöövõtjana töid vastavalt projektdokumentatsioonile kooskõlas tellija teiste töövõtjatega (tl 46). Seega toimus PEOÜ ja kostja vahel tavapärane majandustegevus ning võlgnik sai kostja käest vaidlusaluse 15 000 krooni väärtuses vastusoorituse, s.o klaasfassaadid ehitusobjektile oma majandustegevuse jätkamiseks. Kohus on seisukohal, et võlgniku majandustegevuse jätkamiseks oli alltöövõtuleping kostjaga oluline. Kohus nõustub kostjaga, et juhul kui kostja oleks teadlik olnud võlgniku makseraskustest, ei oleks kostjal olnud põhjust alltöövõtulepingut sõlmidagi. Kohtule on esitatud kostja poolt PEOÜ-le esitatud ning tasumata jäetud arved (tl 59-60), kostja nõue muutus sissenõutavaks 16.06.2009. a. Kohus nõustub kostjaga selles, et AS-le MF 15 000 krooni tasumisega, samas jäädes AS-le MF võlgu 55 000 krooni, ei kahjustatud teisi võlausaldajad. Kohustuse osaline täitmine tõi õigusliku tagajärjena kaasa vastavast rahalisest kohustusest vabanemise AS-i MF ees. Kohus leiab, et kostja tegevus võlgnevuse tagasinõudmisel ei välju tavalise majandustegevuse piirest ning seda ei saa pidada ebatavaliseks käitumiseks või teadlikuks võlausaldajate kahjustamiseks. Käesolevas vaidluses ei saa väita, et võlausaldaja tegevuse põhjus oli võlgniku pankrotioht. Majandustegevuses võlgnevuse tagasinõudmine on õiguspärane tegevus. Kohtule on esitatud võlgniku ja kostja e-kirjavahetus, millest nähtub, et võlgnik teavitas kostjat oma maksejõuetusest 07.07.2010. a (tl 67), seega ei teadnud kostja võlgniku maksejõuetusest seisuga 26.11.2009. a, s.o vaidlusaluse makse teostamise ajal. Kohus leiab, et kohtumenetluses pole tuvastatud teiste võlausaldajate kahjustamist, seega puudub hagejal alus rahalise kohustuse täitmise tagasinõudmiseks. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.