Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Mare Merimaa ja Malle Seppik 21.06.2013 Tallinnas 2-12-6961 Osaühingu Marginorm hagi AS TKE Grupp pankrotihaldur Ly Müürsoo ning Cranbrook Holding OÜ vastu nõude tunnustamiseks AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses 3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.12.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Marginorm apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing Marginorm (reg.kood 10704728) Hageja seaduslik esindaja Riho Viik Kostja I AS TKE Grupp (pankrotis, reg.kood 10540683) pankrotihaldur Ly Müürsoo Kostja I lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Tälli Kostja II Cranbrook Holding OÜ (reg.kood 11222873) Kostja II esindaja Jaanus Glaase
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 18.12.2012 otsus tsiviilasjas nr. 2-12-6961 tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja apellatsioonkaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud Harju Maakohtu 4.04.2007 otsusega kuulutati välja AS TKE Grupp pankrot. 23.12.2011 esitas hageja AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotihaldurile oma nõudeavalduse, nõudes 6 646,81 eurot (104 000 krooni). 17.01.2012 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõuet kostjate vastuväidete tõttu ei tunnustatud. Hageja nõudele vaidlesid vastu täies ulatuses kostja OÜ Cranbrook Holding ja TKE Grupp AS (pankrotis) pankrotihaldur LY Müürsoo. Hageja esitas 16.02.2012 maakohtule hagiavalduse nõude tunnustamiseks. Hagi põhjenduste kohaselt osutas hageja AS-le TKE Grupp 2005.a lõpus ja 2006.a alguses õigusalaseid teenuseid summas 65 000 krooni, mille eest võlgnik jättis tasumata. 15.02.2006 sõlmisid hageja ja pankrotivõlgnik laenulepingu, millega võlgnik kinnitas oma võlgnevust ja kohustus seda tasuma hiljemalt 15.12.2011 koos intressiga 10% aastas. Käesolevaks ajaks on laenuleping jätkuvalt täitmata. Hageja palub tunnistada oma nõuet, mis koos intressiga on 104 000 eesti krooni (6 646,81 eurot) kolmanda rahuldamisjärgu nõudena. Kostjate vastuväited Kostjad I ja II hagi ei tunnistanud ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostjad palusid kohaldada aegumist, tehes selle kohta vaheotsuse. PankrS § 42 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega muutusid AS TKE Grupp (pankrotis) 15.02.2006 väidetavalt sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused nende eksisteerimisel sissenõutavaks hiljemalt 04.04.2007 (s.o. AS TKE Grupp (pankrotis) pankroti väljakuulutamise hetk). TsÜS § 147 lg 2 kohaselt algab nõude aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks kolm aastat. Seega isegi kui hagejal oleks eksisteerinud hagiavalduses toodud nõue kostja I vastu (mida kostjad I ja II ei tunnista), on viidatud nõue aegunud hiljemalt 4.04.2010. Hageja on oma hagi kohtule esitanud 16.02.2012, s.o ligikaudu kaks aastat pärast nõude aegumist. Maakohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjate taotlus vaheotsuse tegemiseks ja aegumise kohaldamiseks on põhjendatud. Harju Maakohtu 4.04.2007 otsusega kuulutati välja AS TKE Grupp pankrot. 23.12.2011 esitas hageja AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotihaldurile oma nõudeavalduse, nõudes 6 646,81 eurot. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. 17.01.2012 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõuet kostjate vastuväidete tõttu ei tunnustatud.
Hagiavalduse kohaselt osutas hageja AS-le TKE Grupp 2005.a lõpus ja 2006.a alguses õigusalaseid teenuseid summas 65 000 krooni, mille eest võlgnik jättis tasumata. 15.02.2006 sõlmisid avaldaja ja pankrotivõlgnik laenulepingu, millega võlgnik kinnitas oma võlgnevust ja kohustus seda tasuma hiljemalt 15.12.2011 koos intressiga 10% aastas. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist aegub seaduses sätestatud tähtaja jooksul. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks kolm aastat. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. PankrS § 42 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja hagiavalduses märgitud nõude täitmise tähtpäev saabus 04.04.2007 seoses AS TKE Grupp (pankrotis) pankroti väljakuulutamisega, seega muutus nõue sissenõutavaks 5.04.2007. Hageja nõue on aegunud. Nõude aegumistähtaeg algas 05.04.2007 ning kooskõlas TsÜS § 136 lg-ga 2 lõppes 05.04.2010. Hageja esitas nõude 23.12.2011 ja pöördus nõude tunnustamiseks kostjate vastu kohtusse 16.02.2012, s.o. hilinenult. TsMS § 449 lg 3 järgi kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi menetle. Hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele, kuna hageja nõue on aegunud. Apellatsioonkaebus OÜ Marginorm esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja jätta menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda. Maakohtu otsus on ebaõige menetlusõiguse normide olulise rikkumise, sh õigusliku ärakuulamise eiramise tõttu. Maakohus lahendas asja kirjalikus menetluses. TsMS § 341 lg 1 sätestab, et tsiviilasi vaadatakse läbi ja lahendatakse kohtuistungil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 403 lg 1 esimene lause sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Antud juhul on hageja juba hagiavalduses andnud omapoolse nõusoleku asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Seevastu ükski kostjatest ei ole andnud nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Tõsi küll, kostjad ei ole ka selgesõnaliselt nõudnud asja suulises menetluses läbivaatamist. Kuid erinevalt nt apellatsioonimenetlusest, kus menetlusosalise poolt vastava selgesõnalise taotluse puudumise korral eeldatakse, et menetlusosaline on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses, kehtib esimese astme kohtu menetluse puhul vastupidine eeldus, s.t menetlusosalise selgesõnalise nõusoleku puudumise korral asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses loetakse, et menetlusosaline ei ole kirjaliku menetlusega nõus. Kuigi kostjate kirjalikud vastused hagile ei vastanud § 394 lg 2 p-s 6 sätestatud vorminõudele, ei ole maakohus kostjatelt nõudnud vastava puuduse kõrvaldamist, s.o kostjate seisukohtade avaldamist asja kirjalikus menetluses lahendamise võimalikkuse osas. Maakohtul puudus alus asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ja hageja eeldas, et asi vaadatakse läbi suulises menetluses kohtuistungi pidamisega. Maakohtul puudus alus määrata asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ka olenemata poolte nõusolekust TsMS § 404 alusel. Nimelt sätestab TsMS § 404 lg 1, et varaliselt hinnatava hagi asjas võib kohus määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3200 eurole ja koos kõrvalnõuetega 6400 eurole. TsMS § 132 lg 4 p 9 kohaselt loetakse pankrotimenetluse nõude tunnustamise nõue hagi hinna tähenduses mittevaraliseks.
Isegi kui möönda, et maakohtul oli mõni seadusest sätestatud alus lahendada hagi kirjalikus menetluses, ei tohtinud maakohtu selline otsustus tulla pooltele üllatuslikult, millest pooled said teada alles tagantjärele apelleeritava otsuse teatavaks tegemisel. Seaduse mõtte ja väljakujunenud kohtupraktika kohaselt teeb kohus kirjalikule menetlusele ülemineku kohta kirjaliku määruse, mis ei ole küll edasikaevatav, kuid millele on menetlusosalistel õigus esitada TsMS § 333 lg 1 alusel vastuväide. Antud juhul ei ole maakohus sellekohast määrust menetlusosalistele teatavaks teinud. Veelgi olulisem on asjaolu, et maakohus on täielikult eiranud asja kirjalikus menetluses läbivaatamise regulatsiooni, mis on suunatud menetlusosaliste õiguse tagamisele esitada seisukohad, väited, tõendid ja taotlused vaidluse eseme osas. Nii TsMS § 403 lg 1 teine lause kui ka TsMS § 404 lg 2 sätestavad, et kirjaliku menetluse määramisel määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Maakohus ei määranud menetlusosalistele avalduste ja dokumentide esitamise tähtaega, millega sisuliselt võttis pooltelt ära võimaluse esitada väiteid, tõendeid ja taotlusi vaidluse sisu kohta. Sellega on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja menetlusosaliste menetlusõigusi. Ka TsMS § 449 ei sätesta erandeid eespoolviidatud menetlusreeglite kohta, seega kuulub hagi aegumise küsimus üldjuhul arutamisele suulises menetluses kohtuistungil. Maakohtul puudus alus lahendada vaidlus kirjalikus menetluses, samuti ei ole maakohus asja kirjalikus menetluses läbivaatamist määranudki. Kuna maakohus on sisuliselt jätnud eelmenetluse ülesanded täitmata, kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja maakohtule tagasisaatmisele uueks läbivaatamiseks. Maakohtu järeldus hagi aegumise kohta on ka sisuliselt ebaõige. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja nõude aegumise tähtaeg hakkas kulgema kostja I pankroti väljakuulutamisega 4.04.2007. Põhjendamatu on aga maakohtu järeldus, et hageja nõude aegumise tähtaeg on antud juhul TsÜS § 136 lg 2 kohaselt kolm aastat. Maakohus jättis oma vastava järelduse tegemisel arvestamata, et TsÜS § 145 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel aegumistähtaega, mis on lühem kui kümme aastat, pikendada, kuid mitte enam kui kümne aastani. Antud juhul ongi pooled kokku leppinud, arvestades võlgniku tolleaegset varalist seisundit ja tema pankroti väljakuulutamise ohtu, et laenulepingust tuleneva hageja nõude aegumise tähtaeg on viis aastat ja seda olenemata võlgniku võimalikust pankroti väljakuulutamisest. Hageja lähtus eelmärgitud kokkuleppest, kui esitas oma nõudeavalduse alles laenulepinguga määratud laenusumma tagastamise tähtpäeva saabumisel. Sellekohased tõendid kavatseb hageja kohtule esitada eelmenetluse käigus asja uueks arutamiseks maakohtule tagasisaatmise korral. Vastavate tõendite ja taotluste esitamiseks juba hagiavalduses puudus hagejal põhjus, kuna kostjad esitasid aegumise vastuväited esmakordselt alles käesoleva menetluse käigus ja kohus ei ole seejärel hagejale määranud tähtaega sisuliste vastuväidete esitamiseks kostjate poolt esitatud aegumise vastuväitele. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõigusnormide olulise rikkumise tõttu ja asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. 14.11.2012 määrusega otsustas maakohus asja menetleda kirjalikus menetluses ja anda menetlusosalistele aega esitada asjas tähtsust omavaid dokumente ja taotlusi 20 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Hageja oma hagiavalduses on märkinud, et ei soovi asja läbivaatamist kohtuistungil Kostjad oma vastustes ei ole teatanud, et nad on nõus kirjaliku menetlusega. Seega on maakohus määranud asjas kirjaliku menetluse TsMS § 404 lg. 1 alusel, mis aga lubab seda teha sõltumata poolte taotlustest siis, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3200 eurole ja koos kõrvalnõuetega 6400 eurot. Hageja palus tunnistada nõuet summas koos kõrvalnõudega 6646,81 eurot. Seega ei olnud maakohtul alust määrata asi kirjalikku menetlusse sõltumata poolte taotlusest, ja hageja võis sellega arvestada. Olulisem rikkumine on aga see, et maakohus ei ole oma 14.11.2012 määrust saatnud hagejale ja määrus ei ole kantud ka kohtu infosüsteemi. Seega ei võimaldanud maakohus hagejale esitada avaldusi ja dokumente maakohtu nõutud tähtajaks ega teinud talle teatavaks otsuse kuulutamise aega, nagu see on nõutav TsMS §-is 404 lg. 2. Sellistel asjaoludel nõustub ringkonnakohus apellandiga, et maakohus rikkus õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Uuel asja läbivaatamisel tuleb arvestada, et hageja jättis oma nõudest teatamata pankrotiseaduses ettenähtud tähtajaks ja ta ei ole taotlenud ka selle tähtaja ennistamist pankrotiseaduses ettenähtud korras.
Tiit Kollom
Mare Merimaa
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.