2.OÜ Aventa (registrikood: 11126253; asukoht: Viljandi Riia mnt 34A-37) Apellantide esindaja Kristjan Aava Vastustaja (hageja): Vennad-Dahl AS (registrikood: 10056846; asukoht: Tallinn Peterburi tee 90B), esindaja Sergei Desjatnikov
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Maakohtu 17. oktoobri 2012. a otsus muutmata.
Tartu
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Aventa OÜ ja Aleksander Sinkovi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Vennad-Dahl AS esitas 25.06.2010. a hagi Aleksander Sinkovi ja Aventa OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Vennad-Dahl AS ja OÜ Aventa 26.07.2005. a kaubamüügilepingu nr 98/921, mille kohaselt müüs hageja kostjale kaupa. 16.12.2008. a sõlmiti Aventa OÜ, Vennad-Dahl AS-i ja Aleksander Sinkovi vahel käendusleping, mille kohaselt käendaja Aleksander Sinkov kohustus tasuma ja kustutama kõik Aventa OÜ rahalised kohustused hageja ees, mis on tekkinud Vennad-Dahl AS-i ja OÜ Aventa vahel 26.07.2005. a sõlmitud kaubamüügilepingust nr 98/921. Hageja esitas kostjale ajavahemikus 30.09.2008 - 09.12.2008. a kaupade eest arved kogusummas 215 979 krooni. Kaubamüügilepingu nr 98/921 p 2.1.9 kohaselt on hagejal õigus tasumistähtaja ületamisel nõuda viivist 0,15% päevas. Seisuga 18.06.2010. a on kostja võlgnevus hageja ees kokku 406 782,23 krooni, millest põhivõlgnevus on 212 782 krooni ja viivis 181 800,23 krooni ning kahju 12 200 krooni. Hageja leidis, et antud asja lahendamisel tuleb lähtuda 16.12.2008. a käenduslepingust. Käenduslepingu punkti 10 kohaselt on maksimaalne käendatav summa 500 000 krooni. Seega on tagatav nõue piisavalt määratletud ja arusaamatuks jäävad kostjate väited ja järeldused 20 000 kroonisest vastutusest. Hageja leidis, et ebaõige on kaubamüügilepingu tõlgendamine selliselt, et poolte vahel 26.07.2005. a sõlmitud lepingu kohaselt väljastatakse deebitorile kaupa ainult 20 000 krooni ulatuses. Lepingu p 2.1.6. kaitseb ainult hagejat ja ei anna kostjatele võimalust vabaneda vastutusest. Selle võimaluse reguleerimiseks on p-s 2.1.6 sätestatud, et projektimüükide puhul kehtestatakse tingimused hageja ja kostja II vahelisel kokkuleppel. Seega oli kaubamüügilepingu kohaselt kaubamüügilepingus kehtestatud krediidipiirist sõltumata võimalik projektimüük, mille puhul tingimused lepitakse kokku hageja ja kostja II vahel.
2.Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjad olid seisukohal, et käendatava kaubamüügilepingu alusel ei saa tekkida käendajale suuremaid kohustusi kui kaubamüügilepingus 98/921 märgitud krediidilimiidi ulatuses, milleks on 20 000 krooni. Kostjatele on ebaselge, milliste lepingute alusel on hageja põhivõlgnikule nõude aluseks olevaid materjale üle andnud.
Kostjad olid seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas on hagiavalduses formuleeritud nõue tõendamata. Kohustuste tekkimise aluseks saab olla tehing. Hageja poolt kostjale arve esitamine ei ole käsitletav tehinguna ega ka võlasuhte tekkimise alusena. Hageja peab käesolevas tsiviilasjas tõendama, et hageja poolt esitatud arvete aluseks olevad tehingud on toimunud. Poolte vahel puudus kokkulepe tarnitavate kaupade hinnas. Kauba saatedokumendid on allkirjastatud mitte volitatud isiku poolt. Kauba saatedokumentide alusel väljastatud arvetel ei kajastu samad kaubad ja teenused, mis saatedokumentidele on märgitud, samuti on puudu arvete aluseks olevad saatedokumendid. Täiendavalt leidsid kostjad, et hageja peaks tõendama lisaks väljastatud arvete aluseks olevate tehingute toimumisele ka kõnealuste tehingute toimumist kokkulepitud hindadega.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 17.10.2012. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis solidaarselt Aleksander Sinkovilt ja OÜ-lt Aventa välja Vennad-Dahl AS-i kasuks põhivõlgnevuse 13 033,06 eurot ja viivise 11 102,80 eurot. Kohus jättis rahuldamata sissenõudmise kulude nõude summas 779,72 eurot. Kohus jättis menetluskulud 7,16% ulatuses hageja kanda ja 92,84% ulatuses kostja kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et OÜ Aventa ja AS Vennad-Dahl sõlmisid kaubamüügilepingu nr 98/921 26.07.2005. a (tl 4-5). Aleksander Sinkov käendajana ja AS Vennad-Dahl kreeditorina sõlmisid käenduslepingu 16.12.2008. a (tl 6), millega käendaja tagas AS-i Vennad-Dahl nõudeid, mis tulenesid Aventa OÜ ja AS-i Vennad-Dahl vahel 26.07.2005. a sõlmitud kaubamüügilepingust. Hageja on hagiavalduses nimetanud, kuid kohtule jätnud esitamata arved nr 823291 summas 5118 krooni ja arve nr 824005 summas 3741 krooni. Kohus leidis, et kohtule esitamata arvete osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja on kostjale esitanud arveid ajavahemikus 30.09.2008 - 09.12.2008. a, kostja ei ole arvetepõhiseid pretensioone esitanud. Hageja on esitanud kostjale maksenõudeid võlgnevuse osas 07.07.2009. a ja 21.04.2010. a (tl 26-30). Kostja maksenõuetele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leidis, et kostja aktsepteeris kaupa vastu võttes ja arveid alla kirjutades hageja poolt arvetel kirjeldatud müügilepingu tingimusi. Kostja selline tegevus tähendab nõustumist hageja pakutud tingimustega. TsÜS § 68 lg 4 järgi loetakse vaikimist ja tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimise ja tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. VÕS § 20 lg 2 sätestab, et vaikimist ja tegevusetust loetakse nõustumuseks (aktseptiks) üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. Kuna kostja ei täitnud kohustust vastavalt lepingule, siis on ta kohustust rikkunud. VÕS § 101 kohaselt on võlausaldajal õigus rikkumise korral rakendada õiguskaitsevahendeid, sealhulgas ka lõike l punktis 6 sätestatud viivist. Hageja on kokkuleppe olemasolu viivise osas tõendanud esitatud arvetega, millel oli viivise suuruseks märgitud 0,10% päevas. Esitatud arved kajastavad kokkulepitud lepingutingimusi, hinda, kogust, maksetähtaega ja viivisemäära. Kostja ei ole arvetele, milles kajastus viivisemäär, vastu vaielnud. Kohus leidis, et kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista viivis 173 721 krooni, s.o 11 102.80 eurot. Kohtuistungil palus kohus kostjate esindajal selgitada, miks on maksmata arved, mis on esitatud kauba kohta, mille juhatuse liige ja kostja Aleksander Sinkov ise on vastu võtnud.
Kostjate esindaja selgitas, et Aventa OÜ-l ei ole kõige paremad ajad. Peatöövõtja ja paljud allettevõtjad läksid Kuusalu kooli projektiga pankrotti. Aventa OÜ oli alltöövõtja ja Aventa OÜ-l jäi raha saamata umbes 700 000 krooni. Kostjate esindaja ei osanud öelda, kas arvete ja arvetel märgitud hindade kohta on hagejale pretensioone esitatud või mitte. Kostjad ei ole tõendanud, et nad on vaidlustanud Aventa OÜ-le esitatud arveid ja arvetel märgitud hindu. Kohus leidis, et kostja aktsepteeris arveid. Kuivõrd kostja on eelnevalt aktsepteerinud arveid koos viivistega ega ole talle esitatud arveid vaidlustanud, siis leidis kohus, et kostja väited, et hageja poolt kostjale arve esitamine ei ole käsitletav tehinguna ega ka võlasuhte tekkimise alusena ning et poolte vahel puudus kokkuleppe tarnitavate kaupade hinnas ja kauba saadedokumendid allkirjastas mitte volitatud isik, on põhjendamatud ja tuleb jätta tähelepanuta. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega taotlust eelpoolnimetatud asjaolude tuvastamiseks. Hageja esindaja selgitas kohtuistungil, et osadel saatelehtedel on Aventa OÜ juhatuse liikme Aleksander Sinkovi allkirjad, osadel OÜ töötaja R. J. allkirjad, kellele anti kaupa juhatuse liikme Aleksander Sinkovi volitusel ja teadmisel. R. J. võttis osa kaupa vastu. Ta oli tuttav isik hagejale, kui müüjale. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et kaup oleks antud valele isikule. Hageja esindaja selgitas, et arvetel (peale ühe) on märkus Kuusalu Keskkool, kaup läks sellele objektile. Kostjate esindaja väitis kohtuistungil, et Kuusalu kool oli väga suur objekt, seal on töövõtjaid väga palju, võib olla tegi veel mõni muu töövõtja seal sama tööd ja see viide, kuhu on viidud kaup, pole küll piisav tõendamaks kauba saamist. Kohus leidis, et kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks asjaolule, et saatelehtedel märgitud kaupa ei ole saanud Aventa OÜ. Kohtuistungil täpsustas hageja esindaja, et 12 000 kroonine nõue pole kahjunõue, vaid sissenõudekulu. Kohus leidis, et nõue 12 200 krooni, s.o 779.72 eurot tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kohtule pole esitatud ühtegi tõendit, millel antud nõue põhineb. Kostja väide, et poolte vahel sõlmitud käenduslepingu p 1 sätestab, et deebitorile on väljastatud või väljastatakse kaupu 20 000 krooni ulatuses, ei ole asjakohane, kuna asja lahendamisel tuleb lähtuda 16.12.2008. a käenduslepingust. Käenduslepingu p 10 kohaselt on maksimaalne käendatav summa 500 000 krooni. Lepingu p 2.1.6. ei piira kostja II võimalust osta rohkem kui 20 000 krooni ulatuses. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et lepingu p 2.1.6. kaitseb ainult hagejat ja ei anna kostjatele võimalust vabaneda vastutusest. Kauba väljastamine 20 000 krooni ulatuses, on hageja kohustus ja õigus keelduda kohustuse täimisest, kui kostjal on tasumata arved 20 000 krooni ulatuses. Asjaolu, et hageja müüs põhivõlgnikule kaupu krediiditingimustel, ei muuda olematuks põhivõlgniku lepingu alusel tekkinud võlga. VÕS § 142 lg 3 kohaselt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Seega käenduslepingust nähtus, et käendus oli piiratud rahasummaga 500 000 krooni. Kostjad vaidlevad hagile vastu ka põhjusel, et saatelehtedel ja arvetel toodud kaubad ei kattu. Hageja on põhjendanud, millest on tekkinud arve ja selle aluseks oleva saatelehe erinevused. Kohus leidis, et põhjendused on arusaadavad ja erinevused ei saa olla põhjuseks saadud kauba eest mittemaksmiseks. Kohus leidis, et hageja on hagi aluseks olevaid asjaolusid piisavalt tõendanud. Kostja esindaja on esitanud vaid paljasõnalisi vastuväiteid ega ole oma väidete kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit. Kohus leidis, et võlgnevus tuleb välja mõista kostjatelt solidaarselt. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt 7,16% ulatuses hageja kanda ja 92,84% ulatuses kostjate kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Aleksander Sinkov ja OÜ Aventa esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellandid paluvad menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigusnorme. Maakohus on tuginenud oma otsuses TsÜS § 68 lg-s 4 sätestatule. Maakohus leidis, et kostjad ei ole vaidlustanud OÜ-le Aventa esitatud arveid ja arvetel märgitud hindu. Maakohtu käsitlus on apellantide jaoks üllatav. Apellandid, s.h OÜ Aventa ei ole mistahes hetkel võtnud omaks või tunnistanud käesolevas tsiviilasjas nõude aluseks olevaid arveid või tehinguid. Kohus on täielikult jätnud otsuses tähelepanuta kostjate vastuväited ning seisukohad, mis puudutavad tehingute toimumist. Kostjad on läbivalt kogu menetluse vältel olnud seisukohal, et üksnes arvete väljastamine ei ole nõude tekkimise aluseks. Apellandid on korduvalt kohtule esitatud menetlusdokumentides rõhutanud, et väljastatud arvetel ning saatedokumentidel kajastatud kaubaartiklid ei kattu. Samuti seda, et saatedokumendid on allkirjastatud tundmatute isikute poolt või pole saatedokumentide allkirjastanud isik tuvastatav. Maakohus on oma otsuses hinnanud vaid hagile lisatud arveid, kuid jätnud hindamata arvete aluseks olevaid saatelehti. Selline analüüs on apellantide hinnangul viinud ebaõige kohtulahendini; 2) on kaevatav kohtuotsus käenduslepingu osas arusaamatu ja põhjendamata. Kui kohus luges tehingud toimunuks projektimüügi tingimustel, siis peaks kohtuotsusest ka selguma, milliste tõendite alusel on tuvastatud projektimüükide toimumine ning milliste tõendite pinnalt saab järeldada, et hageja ja kostja II vahel on sõlmitud projektimüügi erikokkulepped. Sellesisulist analüüsi kohtuotsus paraku ei sisalda, mistõttu on kaevatav kohtuotsus olulises osas põhjendamata; 3) on kohus oluliselt rikkunud menetlusnorme. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu apellantide väidetele, et saatedokumentides ning arvetel kajastatud kaubaartiklid ei kattu, mistõttu on kohus rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut Kaevatav kohtuotsus on olulises osas põhjendamata, mistõttu on kohus rikkunud TsMS § 436 lg-s 1 sätestatut. Maakohus on otsuse tegemisel hinnanud tõendina hageja lepingulise esindaja poolt kohtuistungil antud ütlusi, mistõttu on kohus rikkunud TsMS § 436 lg-s 2 sätestatut. Riigikohus on otsuses 3-2-1-105-08 selgitanud, et menetlusosalise selgitus ei saa hagimenetluses olla tõendiks TsMS § 229 lg 2 valguses. Tulenevalt eeltoodust ei ole kohtuotsus kooskõlas TsMS § 436 lg-s 2 sätestatuga, mille kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele; 4) on kohus jätnud tähelepanuta kostjate vastuväited, mille kohaselt olid pooled kaubamüügilepingu p-s 4.4 kokku leppinud omavaheliste suhete kirjalikus vormis, mistõttu suuliselt antud volitused ei saa laieneda poolte vahel sõlmitud kaubamüügilepingule 98/921. Sellest tulenevalt leiavad kostjad, et nimetatud kaubad on üle antud mõne muu lepingu või õigussuhte alusel.
5.Vennad-Dahl AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellantide kanda.
Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Tagatav nõue oli piisavalt määratletud ja arusaamatuks jäävad apellantide väited ja järeldused 20 000 kroonisest vastutusest; 2) on kohus õigesti leidnud, et hageja on hagi aluseks olevaid asjaolusid piisavalt tõendanud. Kostja esindaja on esitanud vaid paljasõnalisi vastuväiteid ega ole oma väidete kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit; 3) ei jäänud maakohtu poolt käsitlemata kostjate vastuväide, et ei ole selge, kuhu on kaup tarnitud ja kes on kauba vastu võtnud. Kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks asjaolule, et saatelehtedel märgitud kaupa ei ole saanud Aventa OÜ.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 17.10.2012 otsus muutmata.
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebuse kostjad, taotledes maakohtu otsuse tühistamist osaliselt, osas, milles hagi rahuldati, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas. Ringkonnakohus ei kontrolli vaidlustatud otsuse seaduslikkust osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata.
8.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt leidis maakohus TsÜS § 68 lg 4 alusel vääralt, et kostjad ei ole vaidlustanud Aventa OÜ-le esitatud arveid, mistõttu on kostja arveid aktsepteerinud ja tehingud toimusid arvetel märgitud tingimustel. Kostjad ei ole tunnistanud nõude aluseks olevaid arveid või tehinguid. Kostjad olid seisukohal, et arvete väljastamine ei ole iseseisev nõude tekkimise alus. Lisaks ei kattu kaubaartiklid arvetel ja saatedokumentidel, saatedokumendid on allkirjastatud tundmatute isikute poolt või pole saatedokumendid allkirjastanud isik tuvastatav. Maakohus jättis arvete aluseks olevad saatelehed hindamata. Pooled olid kaubamüügilepingu p-s 4.4 kokku leppinud omavaheliste suhete kirjalikus vormis, mistõttu suuliselt antud volitused ei saa kaubamüügilepingule nr 98/921 laieneda. Sellest tulenevalt on kõnealused kaubad üle antud mõne muu lepingu või õigussuhte alusel. Kostjate arvates saab käenduslepingust tulenev nõue olla maksimaalselt 20 000 krooni, s.o summa, mis on märgitud kaubamüügilepingus krediidilimiidiks. Kohtuotsusest ei selgu, milliste tõendite pinnalt saab järeldada, et hageja ja Aventa OÜ vahel olid sõlmitud projektimüügi erikokkulepped. Samuti rikkus maakohus oluliselt menetlusnorme, kuna kohus hindas tõendina hageja lepingulise esindaja poolt kohtuistungil antud ütlusi, leides hageja lepingulise esindaja selgituste põhjal, et R. J. on Aventa OÜ töötaja, ning kohtuotsus on olulises osas põhjendamata. Tsiviilasja arutati 21.05.2013 Tartu Ringkonnakohtu kohtuistungil, kus anti pooltele aega kompromissi sõlmimiseks kuni 31.05.2013; kompromissi mittesaavutamisel määrati jätkata tsiviilasja lahendamist kirjalikus menetluses.
31.05.2013 teatasid kostjad, et hageja ei nõustunud kostjate kohtuistungil pakutud kompromissiga, ning esitasid oma lõppseisukohad tsiviilasjas, kus jäävad apellatsioonkaebuses esitatud nõude ja põhjenduste juurde.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus mõistis õigesti kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kohtule esitatud kümne arve alusel põhivõlgnevuse 13 033,06 eurot ja viivise 11 102,80 eurot ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
10.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt olid hageja ja Aventa OÜ pikaajalistes lepingulistes suhetes, kaubamüügileping nr 98/921 on sõlmitud 26.07.2005. Kaubamüügilepingu p 1 kohaselt müüb hageja Aventa OÜ-le kaupa vastavalt müüja poolt hinnakirjas pakutavale sortimendile, lähtudes ostja tellimusest. Lepingu p 2.1.1 järgi kohustus müüja väljastama ostjale koos kaubaga koheselt saatelehe või arve. Lepingu p 2.1.2 kohaselt kohustus müüja müüma ostjale kaupu tellimuse hetkel jõus oleva hinnakirja alusel, arvestades erinevatele tootegruppidele erinevaid allahindlusprotsente, kusjuures suuremate eritellimuste korral lepitakse allahindlusprotsendid kokku täiendavalt. Selle nn raamlepingu alusel on hageja ja Aventa OÜ sõlminud konkreetsed kauba müügilepingud oma tegudega – hageja väljastas Aventa OÜ-le saatelehtede alusel kauba ja esitas arved ning Aventa OÜ võttis kauba ja arved vastu. Maakohus tuvastas korrektselt, et vaidlusalused arved on hageja Aventa OÜ-le esitanud ajavahemikus 30.09.–09.12.2008. Kostjad ei ole väitnud, et Aventa OÜ ei oleks hageja esitatud arveid saanud. Kaubamüügilepingu p 2.2.3 kohaselt pidi ostja esitama tarnega seotud pretensioonid müüjale viie tööpäeva jooksul alates kauba tarnest. Kostjad ei ole ka väitnud, et Aventa OÜ oleks hagejale mingeid pretensioone esitanud. Seega kostjad ei vaidlustanud Aventa OÜ-le esitatud arveid pärast nende kättesaamist ega esitanud mingeid pretensioone ka pärast hageja poolt 07.07.2009 Aventa OÜ-le ja 21.04.2010 A. Sinkovile esitatud maksenõuete kättesaamist. Kostjad esitasid arvetele esmakordselt vastuväited alles kohtumenetluses. Seda, et Aventa OÜ jättis arved tasumata, ei saa käsitleda mittenõustumusena nimetatud arvetega. Vaidlust ei ole selles, et osad kauba saatelehed on allkirjastanud Aventa OÜ tolleaegne juhatuse liige A. Sinkov. Osad saatelehed on allkirjastatud R. J. nimelt ja osadel saatelehtedel ei ole saatelehe allkirjastanud isiku nimi ka ringkonnakohtu arvates loetav, kahe arve (829213 ja 829774) kohta ei ole vastavat saatelehte esitatud, samuti esinevad teatud erinevused arvetel ja saatelehtedel märgitud kaubaartiklite koodides arvete nr 19590 ja 829469 osas, kuid ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, miks Aventa OÜ ei teatanud hagejale pärast arvete saamist (2008. a), järgides kaubamüügilepingus sätestatud tähtaega, et saadud kaubad ei vasta tellitule või et Aventa OÜ pole nende arvete alusel kaupa saanud või pole üldse kaupa tellinud. Ringkonnakohus leiab, et kostja Aventa OÜ pidi tavapärase hoolsuskohustuse tõttu kontrollima talle saadetud arveid (maakohus rahuldas hagi 10 arve alusel, mis on kõik koostatud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul ja kokku arvestatavas summas), mitte jätma neid lihtsalt tähelepanuta. Aventa OÜ ei käitunud vastavalt kaubamüügilepingus kokkulepitule ning kostjad ei ole ka kohtumenetluses esitanud oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit, näiteks taotlenud kuulata vande all üle kostja A. Sinkov, kes oli vaidlusaluste tehingute toimumise ajal Aventa OÜ juhatuse liige. Maakohtu istungil teatas kostjate esindaja selgelt, et A. Sinkovi ei ole vaja kohtusse kutsuda (tl 81). TsÜS § 68 lg 4 järgi loetakse vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. VÕS § 20 lg 2 sätestab, et vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt, kui isikuni, kelle
majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku tähtaja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. Eeltoodu alusel tuleb lugeda, et Aventa OÜ on poolte vahel toimunud tehinguid, mille kohta on väljastatud vaidlusalused arved, aktsepteerinud. Kostjate põhiline vastuväide hagile oli, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Ringkonnakohus leiab, et hageja on kaubamüügilepingus (eriti selle p-des 1; 2.1.1; 2.1.2 ja 2.2.3) sätestatut arvestades oma nõuet piisavalt tõendanud. Maakohus asus õigesti seisukohale, et kuivõrd kostja ei ole esitatud arveid vaidlustanud, siis on põhjendamatud kostjate kohtumenetluses esitatud väited, et hageja poolt kostjale arve esitamine ei ole käsitletav tehinguna ega võlasuhte tekkimise alusena ning et poolte vahel puudus kokkulepe tarnitavate kaupade hinnas ja kauba saadedokumendid allkirjastas mitte volitatud isik.
11.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus apellantide väidet, kas peale Aventa OÜ tehingute tegemise aegse juhatuse liikme A. Sinkovi oli teistel isikutel õigus Aventa OÜ nimel kaupa vastu võtta ja saatelehtedele alla kirjutada. Hageja esindaja selgitas kohtuistungil, et osadel saatelehtedel on Aventa OÜ juhatuse liikme A. Sinkovi allkirjad, osadel Aventa OÜ töötaja R. J. allkirjad, kellele anti kaupa A. Sinkovi suulisel volitusel; ta oli tuttav isik ka hageja esindajatele. Kaubamüügilepingu p 2.1.7 järgi kohustus müüja väljastama kaupa ainult ostja poolt kauba vastuvõtmiseks volitatud isikule. Lepingu p 2.2.2 kohaselt kohustus ostja teatama müüjale isikute nimed, kes on volitatud ostja nimel kaupa vastu võtma, mida loetakse lepingu lahutamatuks osaks. Lepingu p 4.4 sätestab, et mistahes teated, mille edastamine on nõutav vastavalt käesolevale lepingule, loetakse edasiantuks siis, kui need on edasi antud isiklikult või tähitud kirjaga adresseerituna poolte aadressidel, mis on märgitud lepingus. Asjas ei ole esitatud kaubamüügilepingu p 2.2.2 kohast nimekirja isikutest, kes on volitatud Aventa OÜ nimel kaupa vastu võtma, kuid ringkonnakohus ei nõustu apellantide seisukohaga, et kuna pooled on kaubamüügilepingu p-s 4.4 kokku leppinud omavaheliste suhete kirjalikus vormis, ei saa suuliselt antud volitused kaubamüügilepingule nr 98/921 laieneda. TsÜS § 115 lg 1 võimaldab teha tehingu esindaja vahendusel. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esindusõigus võib TsÜS § 117 lg 2 järgi tuleneda seadusest või selle võib anda tehinguga (volitus). TsÜS § 118 lg 1 kohaselt annab esindatav volituse tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Sama paragrahvi teine lõige võimaldab lugeda volituse antuks, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust. Tehingute tegemise ajal ei olnud peale A. Sinkovi ühelgi teisel isikul seadusest tulenevat volitust Aventa OÜ esindamiseks. Tõendatud ei ole ka see, et Aventa OÜ oleks andnud kellelegi volituse enda esindamiseks sellesisulise otsese tahte avaldamise teel vastavalt TsÜS § 118 lg-le 1. TsÜS § 118 lg 2 kohaselt võib lepingu sõlminud isiku volitus tekkida juhul, kui kostja teadis või pidi teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana, ja talus sellist tegevust, st ei katkestanud ega lõpetanud seda. Selle sätte kohaldamiseks tuleb hinnata, kas Aventa OÜ teadis või pidi teadma, et keegi isik tegutseb tema esindajana, ning talus selle isiku tegevust. Aventa OÜ teadmise ja talumise tuvastamiseks saab antud juhul arvestada, kuidas olid hageja ja Aventa OÜ vahelised lepingulised suhted kaubamüügilepingu alusel korraldatud. Hageja ja
Aventa OÜ vahel olid pikaajalised lepingulised suhted, mille raames tehti korduvalt sarnase sisuga tehinguid. Kaubamüügilepingu p 2.1.1 järgi pidi müüja väljastama ostjale koos kaubaga koheselt saatelehe või arve ning p 2.2.3 kohaselt pidi ostja esitama tarnega seotud pretensioonid müüjale viie tööpäeva jooksul alates kauba tarnest. Ringkonnakohus leiab eeltoodu alusel, et kuna Aventa OÜ sai kätte hageja arved, pidi ta olema teadlik, et hageja on talle väljastanud kaupu, mille eeldatavalt on keegi Aventa OÜ nimel ka vastu võtnud, ja Aventa OÜ on sellist tegevust talunud. Kuna Aventa OÜ hageja arveid ei vaidlustanud, oli hagejal mõistlikult alust uskuda, et Aventa OÜ esindajana tegutsevale isikule on antud volitus selliste tehingute tegemiseks. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Aventa OÜ oleks tema nimel tegutseva isiku tegevuse katkestanud või muul viisil sellesse sekkunud. Tehingust tulenevate kohustuste täitmisest keeldumine (arvete maksmata jätmine) ei ole käsitatav tahteavaldusena volituse tagasivõtmiseks (TsÜS § 126 lg 1). Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et Aventa OÜ nimel saatelehed allkirjastanud isikul oli õigus Aventa OÜ nimel hageja saadetud kaup vastu võtta ja saatelehed allkirjastada TsÜS § 118 lg 2 kohaselt tekkinud volituse alusel.
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohus võttis käendaja vastutuse kindlaksmääramisel õigesti aluseks käenduslepingu p-i 10, kus pooled on selgesõnaliselt leppinud kokku, et maksimaalne käendatav summa on 500 000 krooni. Käenduslepingu p 1, mille järgi käenduslepinguga tagatakse hageja nõuded Aventa OÜ vastu 26.07.2005 sõlmitud kaubamüügilepingu alusel, mille alusel on Aventa OÜ-le väljastatud või väljastatakse kaupu krediiti 20 000 krooni ulatuses, ei sätesta käenduslepinguga tagatava nõude maksimaalset summat, see on kokku lepitud käenduslepingu p-s 10. Maakohus leidis ka põhjendatult, et kaubamüügilepingu p 2.1.6 ei piira Aventa OÜ võimalust osta krediiti rohkem kui 20 000 krooni ulatuses, lepingu p 2.1.6 mõte on kaitsta hagejat, andes hagejale õiguse keelduda kostjale kaupa müümast, kui kostjal on tasumata arveid 20 000 krooni ulatuses. Lisaks on kaubamüügilepingu p-s 2.1.6 viide, et „projektimüükide puhul tingimused müüja ja ostja vahelisel kokkuleppel“. Seega ei ole p-s 2.1.6 märgitud 20 000-kroonine krediidilimiit maksimaalne võimalik, milles lepingupooled kaubamüügilepingus kokku leppisid. Juhul, kui käenduslepingu pooled pidasid silmas, et Aventa OÜ maksimaalne võlg hageja ees kaubamüügilepingu alusel saab olla 20 000 krooni, jääb arusaamatuks, miks lepiti käenduslepingus kokku käenduse maksimaalseks summaks nimetatud kaubamüügilepingust tulenevate nõuete tagamisel 500 000 krooni. Ringkonnakohus leiab, et käenduslepingu p 1 alusel ei saa vabastada A. Sinkovi vastutusest 20 000 krooni ületavas osas, kuna see ei olnud ilmselgelt käenduslepingu poolte tahe käenduslepingu sõlmimisel. Käenduslepingus on käendus kaubamüügilepingust tulenevate nõuete tagamisel selgelt piiratud summaga 500 000 krooni.
13.Ringkonnakohus ei nõustu ka apellantide väitega, et maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme. Maakohus ei ole jätnud tähelepanuta kostjate väidet, et saatedokumentides ja arvetel kajastatud kaubaartiklid ei kattu, vaid on selles osas asjakohaselt märkinud, et hageja on viidatud erinevust arusaadavalt põhjendanud. Hageja esitas vastava selgituse 28.04.2011 seisukohtades, põhjendades erinevust asjaoluga, et käsitsikirjutatud toodete lisamised või asendamised tehakse juhul, kui klient avaldab selleks soovi pärast esialgse tellimuse esitamist. Esitatud selgitus on loogiline ja eluliselt usutav. Kohtuotsusest ei nähtu, et maakohus oleks teinud otsuse hageja lepingulise esindaja poolt kohtuistungil antud ütluste alusel. Maakohus on asjaolud tuvastanud ja järeldused teinud esitatud kirjalike tõendite (lepingud, arved, saatelehed) põhjal. Kohtuotsus on vajalikul määral põhjendatud.
14.Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise summas 11 102,80 eurot, märkides, et „hageja on viivise osas kokkuleppe olemasolu tõendanud esitatud arvetega, millel oli viivise suuruseks märgitud 0,10% päevas. Esitatud arved
kajastavad kokkulepitud lepingutingimusi, hinda, kogust, maksetähtaega ja viivisemäära. Kostja ei ole arvetele, milles kajastus viivisemäär, vastu vaielnud.“ Ringkonnakohus märgib, et hageja esitatud arvetel on kirjas, et tasumistähtaja ületamisel on müüjal õigus nõuda viivist 0,1% päevas. Samas kaubamüügilepingu p 2.1.9 kohaselt on müüjal ostjapoolsel maksmisega hilinemisel õigus nõuda viivist kuni 0,15% päevas maksmata summalt ning hagiavaldusele lisatud viivisearvestuses (tl 31) on hageja arvestanud tasumata arvetelt viivist määraga 0,15% päevas. Kostjad ei ole asja menetluse jooksul hageja viivisearvestust vaidlustanud. Sellekohaseid vastuväiteid ei esitatud ka apellatsioonkaebuses. Kuna kostjad vaidlustavad apellatsioonkaebuse taotluse kohaselt maakohtu otsust kogu hagi rahuldatud osas, märgib ringkonnakohus, et kuna kaubamüügilepingu p-s 2.1.9 on viivisemääraks kokku lepitud kuni 0,15% ja sellest lähtudes on esitatud ka hagiavaldusele lisatud viivisearvestus, millele kostjad vastuväiteid ei esitanud, on maakohus viivise arvestamisel õigesti sellest lähtunud, jättes viivisearvestusest välja kaks arvet, mille osas kohus hagi ei rahuldanud. Väljamõistetud viivis jääb alla põhivõla summat.
15.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.
16.Ringkonnakohus märgib, et kostjad on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu kokku summas 900 eurot, s.o 250 eurot rohkem, kui seaduses sätestatud. Enamtasutud riigilõivu tagastamiseks on kostjatel õigus esitada ringkonnakohtule vastav taotlus.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.