Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXXXXXXXXXX.

mõista OÜ`lt BE(likvideerimisel) Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks.

puudub. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole asjas tuvastatud. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus tegi 27.05.2013 määrusega OÜ BE(likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda kohtu tagatiste kontole OÜ BE(likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3 000 eurot hiljemalt 07.06.2013. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna OÜ BE(likvideerimisel) ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada OÜ BE(likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutisel pankrotihalduril ei ole õnnestunud saada ühendust võlgniku juhatuse liikmega ning seega ei ole võimaldatud ligipääsu võlgniku raamatupidamisdokumentatsioonile. Võlgniku juhatus ei ole esitanud registripidajale ühtegi majandusaasta aruannet, seega ei ole võimalik hinnata, millal täpsemalt kujunes välja võlgniku maksejõuetus, kuid võib eeldada, et võlgniku tegevus lõppes 2007.a. lõpus. Võlgniku arveldusarvetel on tehtud suures ulatuses sularahatehinguid ning ajutisel pankrotihalduril on põhjust eeldada, et võlgniku rahalisi vahendeid ei ole kasutatud võlgniku huvides. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu. Kohu nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgniku tegevuses võivad esineda karistusseadustiku § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) ja § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) sätestatud süüteokoosseisude tunnused. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus

kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 800 eurot, millele lisandub käibemaks 160 eurot, kokku 960 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (päringud, sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine) katteks palub ajutine haldur hüvitada 61 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu arvestusele vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu summas 397 eurot, tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab OÜ BE(likvideerimisel) pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole OÜ BE(likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud rahasummat. Tulenevalt PankrS § 23 lg-st 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 563 eurot (960 eurot – 397 eurot) ning kulutuste hüvitise 61 eurot Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks välja võlgnikult, OÜ`lt BE.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.