Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

lk 3

lk 4 nõudeavaldust esitamata jätnud. Hageja märgib, et arve tasumisega kostjale on hageja kahjustanud teiste võlausaldajate huve, kelle nõuete rahuldamiseks hagejal enam vahendeid ei jagunud. Arve tasumise ajal, s.o. 25.11.2009.a., kostjale, oli võlgnikul kohustusi teiste võlausaldajate ees. Ainuüksi Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti kaudu) võlgneti tasumata maksudena 588 022,62 Eesti krooni. Kolme pankrotimenetlusele eelnenud kuu vältel ei tasunud võlgnik Maksu- ja Tolliametile mingeid makse. Seega kostja eelistamine näiteks Maksu- ja Tolliametile on ilmne. Ka teiste võlausaldajate nõudeavaldusest nähtub võlgniku kohustus oluliselt varasemal perioodil kui 3 kuud enne pankrotimenetluse algust. Hageja kinnitab, et nende võlausaldajate nõudeavaldustes, kelle ees võlgnik oma kohustusi ei täitnud, on esitatud nõuded ka varasemaste perioodide, so rohkem kui kuud 3 kuud enne ajutise halduri nimetamist. Nõudeavaldused on mahukad ja nende esitamine käesolevasse kohtumenetlusse koormaks asjatult kohtutoimikut. Kui kostja peab vajalikuks nende esitamist kohtu toimikusse, esitab hageja nõudeavaldused. Seega on võlgnik kostjale rahalise kohustuse täitmisega eelistanud kostjat teistele võlausaldajatele, kelle ees oli võlgnikul samuti kohustusi.

lk 5 Hageja lõplikud seisukohad ja täiendavad tõendid/ t.l.78/:

lk 6 nõuded jäid võlgniku pankrotimenetluses kas osaliselt või täielukult rahuldamata, kuid kes siiski pidasid oluliseks esitada Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) nõudeavalduse enda nõude tunnistamiseks (vt ka 18.04.2013 vastuse lisa). Erinevalt kostjast, kes jättis nõudeavalduse esitamata.

lk 7

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja oma kirjalikus vastuses kohtule /t.l. 40/ ei nõustu hageja väitega, et kuna Deckol Ehitus OÜ ei ole Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavaldust esitanud, siis on ilmselgelt Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) 25.11.2009.a. makset tehes eelistanud Deckol Ehitus OÜ-t teistele Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) võlausaldajatele ja rahuldanud Deckol Ehitus OÜ nõude täies ulatuses. Hageja on nõude esitamisel tuginenud PankrS § 109 lg 1, mille kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve ning PankS § 113 lg 1 p 2, mille kohaselt kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Riigikohus on otsuse 3-2-1-43-07 p 9 selgitanud: PankrS § 109 lg 1 sätestab, et tagasivõitmisel tunnistab kohus sama seaduse §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Seega on ka PankrS § 113 lg 1 p 2 puhul rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise eelduseks võlausaldajate huvide kahjustamine. Seda sätet saab kohaldada üksnes juhul, kui võlausaldajate huvide kahjustamine on kindlaks tehtud. Asjaolu, et kostjat on talle võla tasumisega eelistatud teistele võlausaldajatele, kelle nõuded on varasemates järkudes või samas järgus, milles saaks olla kostja võlanõue, ei saa iseenesest pidada teiste võlausaldajate kahjustamiseks. Hageja on tuginenud rahalise kohustuse tagasivõitmise nõude põhistamisel asjaolule, et Deckol Ehitus OÜ-d on eelistatud teistele võlausaldajatele, kuna Deckol Ehitus OÜ pole esitanud pankrotimenetluses nõudeavaldust. Kostja leiab, et eeltoodud põhistus ei ole asjakohane ning tuleb jätta tähelepanuta: põhistusest ei selgu, milles seisnes võlausaldajate huvide kahjustamine ning kuidas võlausaldajate huvide kahjustamine on kindlaks tehtud. Täiendavalt märgib kostja, et Deckol Ehitus OÜ nõudeavaldus jäi esitamata, kuna kostja ei olnud Ekosüsteemide OÜ pankrotimenetlusest teadlik. Tulenevalt PankrS § 34 lg 1 teavitab haldur teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. PankrS § 34 lg 2 kohaselt piisab pankrotiteate avaldamisest, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuid on rohkem kui 50. Hageja on hagis toonud välja, et Ekosüsteemide OÜ pankrotimenetluses oli võlausaldajaid 28. Eeltoodust tulenevalt oli haldur kohustatud Ekosüsteemide OÜ pankrotimenetlusest paralleelselt teiste võlausaldajatega teavitama ka Deckol Ehitus OÜd, kuid Deckol Ehitus OÜ pole haldurilt teavitust saanud. Kostja peab alusetuks hageja väidet, et 25.11.2009, s.o. perioodil kolm kuud enne pankrotimenetluse algust tehtud väljamaksega Ekosüsteemide OÜ (pankrotis)

lk 8 arvelduskontolt Swedbank AS-s Deckol Ehitus OÜ-le summas 20 828 krooni ehk 1331,15 eurot, on tasutud Deckol Ehitus OÜ 31.10.2009.a. arve täies ulatuses. Kostja on 30.10.2009 esitanud Primus Ehitus OÜ-le (Ekosüsteemid OÜ ärinimi kuni 07.01.2010) arve nr 91103 (lisatud vastusele) summas 60 828 krooni ehk 3887,62 eurot. Arve aluseks on teostatud tööde akt TT910-17 (allkirjastatud poolte poolt 30.10.2009, lisatud vastusele). 25.11.2009 on Primus Ehitus OÜ arvest nr 91103 üle kandnud 20 828 krooni, ehk 1331,15 eurot (maksekorraldus lisatud vastusele), seega on arve tasutud osaliselt, mitte täies ulatuses. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotus. Kostja palub jätta menetluskulud täielikult hageja kanda.

lk 9 kostjat on talle võla tasumisega eelistatud teistele võlausaldajatele, kelle nõuded on varasemates järkudes või samas järgus, milles saaks olla kostja võlanõue, ei saa seda iseenesest pidada teiste võlausaldajate kahjustamiseks. Seega tuleneb Riigikohtu praktikast otseselt nõue tuvastada teiste võlausaldajate huvide kahjustamine. Hageja toob oma arvamuse p 8 välja asjaolu, et vaidlusaluse arve tasumise ajal, s.o. 25.11.2009.a., kostjale, oli võlgnikul kohustusi teiste võlausaldajate ees. Ainuüksi Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti kaudu) võlgneti tasumata maksudena 588 022,62 Eesti krooni. Kolme pankrotimenetlusele eelnenud kuu vältel ei tasunud võlgnik Maksu- ja Tolliametile mingeid makse. Seega kostja eelistamine näiteks Maksu- ja Tolliametile on ilmne. Riigikohus on otsuse 3-2-1-63-09 p 12 märkinud: hageja on maa- ja ringkonnakohtus mh väitnud, et hageja majandustegevuse jätkamise seisukohalt oli olulisem tasuda maksuvõlad ja tasu tööjõurendi eest Golden Service Oy-le, kui täita kohustused kostja ees. Kolleegium on seisukohal, et maksuvõlgade tasumise eelistamine majandustegevuse jätkamiseks vajalikest tehingutest tekkinud kohustuste täitmisele ei ole üldjuhul põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt ei võta kostja hagi õigeks ega tunnista hageja nõudeid. Kostja palub jätta hageja nõude täielikult rahuldamata. Menetluskulude jaotus. Kostja palub jätta menetluskulud täielikult hageja kanda Kostja lõplik seisukoht on järgmine: Kostja on seisukohal, et hageja tuginemine ainuüksi kostja eelistamisele teiste võlausaldajatega võrreldes ei ole piisav rahalise kohustuse tagasivõitmise nõude rahuldamiseks. Riigikohus on oma otsuse 3-2-1-43-07 p 9 asunud seisukohale, et „PankrS § 109 lg 1 sätestab, et tagasivõitmisel tunnistab kohus sama seaduse §-des 110114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Seega on ka kohtute kohaldatud PankrS § 113 lg 1 p 2 puhul rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise eelduseks võlausaldajate huvide kahjustamine. Ringkonnakohus on ebaõigesti põhjendanud hageja võlausaldajate kahjustamise tuvastamist sellega, et kostjale maksete tegemisega ei suutnud hageja enam teha makseid teistele võlausaldajatele. Selline põhjendus kordab üksnes PankrS § 113 lg 1 p-s 2 nimetatud makse tagasivõitmise ühte eeldust - ühe võlausaldaja eelistamist teistele. Kolleegium jääb 3. juunil 2003. a kohtuasjas nr 3-2-158-03 tehtud otsuse (RT III 2003, 21, 210) p-s 8 esitatud seisukoha juurde, et ka siis, kui kostjat on talle võla tasumisega eelistatud teistele võlausaldajatele, kelle nõuded on varasemates järkudes või samas järgus, milles saaks olla kostja võlanõue, ei saa seda iseenesest pidada teiste võlausaldajate kahjustamiseks“. Kostja peab vajalikuks veelkord märkida, et Riigikohtu lahendis oli tegemist käesolevale vaidlusele analoogse situatsiooniga, kus kostja nõudeavaldust pankrotimenetluses ei esitanud ning talle tasuti võlg enne, kui teistele võlausaldajatele: hageja väitis, et kostjale võla tasumisega jäeti teised võlausaldajad pankrotimenetluses oluliselt halvemasse olukorda ning kahjustati teadlikult nende huve, kuna üht võlausaldajat eelistati teistele (otsuse p1). Hageja on oma 13.05.2013 arvamuse p 5 nõustunud kostja seisukohaga selles, et Riigikohtu kujundatud praktika kohaselt rahalise kohustuse tagasivõitmiseks pankrotimenetluses tuleb pankrotihalduril tõendada teiste võlausaldajate huvide kahjustamist. Hageja on viitanud ka Riigikohtu 23.10.2008 otsuses 3-2-1-87-08 punktis 11 väljatoodule, kus kolleegium selgitab: võlausaldajate huvide kahjustamise eeldus on täidetud ka siis, kui kas või ühe võlausaldaja huvid on kahjustatud ning seda sõltumata

lk 10 tema nõude rahuldamisjärgust. Järgnevalt, tuginedes arvamuse p 2 esitatud võlausaldajate nimekirjale on hageja jõudnud järeldusele, et Ekosüsteemide OÜ-l (pankrotis) oli rahalise kohustuse täitmise ajal kostjale rohkem kui üks võlausaldaja, kelle huvid said seeläbi kahjustatud ning seega PankrS §-s 113 lg 2 sätestatud eeldus rahalise kohustuse tagasivõitmiseks on hageja tõenditega tõendatud ja täidetud, millega on hageja täitnud enda tõendamiskoormise käesolevas tsiviilasja kohtumenetluses. Kostja peab vajalikuks märkida, et kuigi hageja on oma arvamuses tunnistanud pankrotihalduri kohustust tõendada teiste võlausaldajate huvide kahjustamist, ei ole arvamuses jätkuvalt esitatud asjakohaseid tõendeid. Hageja tõlgendab Riigikohtu otsuse 3-2-1-87-08 punktis 11 väljatoodud seisukohta ebaõigelt ning tugineb eeltoodust tulenevalt ekslikult seisukohale, et juhul, kui tõendatud on rohkem kui ühe võlausaldaja olemasolu, on tõendatud ka võlausaldajate huvide kahjustamine. Kostja on seisukohal, et Riigikohtu otsuse 3-2-1-87-08 punkt 11 kohaselt on kõikidele võlausaldajatele tekkinud kahju eeldus täidetud juhul, kui hageja suudab tõendada kasvõi ühele võlausaldajale tekkinud kahju. Käesolevas vaidluses hageja kahju tekkimist pole tõendanud, seega pole hageja täitnud ka enda tõendamiskoormist käesolevas tsiviilasja kohtumenetluses. Hageja on oma 13.05.2013 arvamuse p 6 asunud Riigikohtu otsusele 3-2-1-39-08 tuginedes seisukohale, et võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi ning üldjuhul saab võlgniku poolt võlausaldajate huvide teadlikku kahjustamist eeldada, kui ta oli teadlik oma maksejõuetuse saabumisest ja tegi tehingu, mis tõi hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate kahjustamise. Lisaks eeltoodud seisukohale, et võlausaldajate huvide kahjustamine on hageja poolt tõendamata, esitab kostja hageja seisukohale järgneva vastuväite: 1331,15 suuruse arve tasumine Deckol Ehitus OÜ-le oli oluline Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) majandustegevuse jätkuvuse seisukohast lähtudes. Nimelt pöördus Ekosüsteemid OÜ alltöövõtja Deckol Ehitus OÜ poole palvega teostada Harjumaal, Kakumäel, Kilu tn 18 asuval objektil objekti valmimise eelduseks olevaid lisatöid, milliste teostamisest sõltus objekti vastuvõtmine ning kokkulepitud summa väljamaksmine peatöövõtja Ekosüsteemid OÜ-le tellija poolt. Kuna eelnevate lepinguliste tööde eest Deckol Ehitus OÜ-le ei oldud tasutud, keeldus Deckol Ehitus OÜ lisatöid teostamast. Pooled saavutasid kokkuleppe alles peale seda, kui Ekosüsteemid OÜ tasus Deckol Ehitus OÜ-le võlgnetava summa osaliselt, 1331,15 euro suuruses. Peale arve osalist tasumist teostas Deckol Ehitus OÜ objekti lõpetamiseks vajalikud tööd. Eeltoodust nähtub selgelt, et Ekosüsteemid OÜ (pankrotis) ei käitunud arvet osaliselt tasudes mitte teadliku eesmärgiga kahjustada võlausaldajate huve, vaid võlausaldajate huvides, kuna Ekosüsteemid OÜ majandustegevuse jätkuvuse seisukohast oli arve osaline tasumine Deckol Ehitus OÜ-le oluline. Riigikohus on otsuses 3-2-1-58-03 p 9 märkinud, et pankrotiseaduse eesmärk ei ole soodustada pankrotiohus isikuga tehingute tegemisest hoidumist. Kui tagasi saaks võita kõik võlad, siis oleks pankrotiohus isiku majandustegevus halvatud. Hirmust kaotada tasutud võlg tagasivõitmise tõttu ei sõlmiks ega täidaks mõistlik isik pankrotiohus isikuga tehinguid. Seega oleks pankrotiseaduse eesmärgiga vastuolus rahuldada pankrotihalduri nõue, tunnistada kehtetuks Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) poolt 25.12.2009 toimunud

lk 11 rahalise kohustuse täitmine Deckol Ehitus OÜ-le summas 1331,15 eurot, mis oli teostatud Ekosüsteemid OÜ (pankrotis) majandustegevuse jätkuvuse eesmärgist lähtudes. Eeltoodust tulenevalt jääb kostja oma 2.04.2013 esitatud vastuse juurde ja palub:

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega leiab, et esitatud hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel:

lk 12 Igal juhul ei saa olukorda, kus võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses ei esitanud, käsitleda selliselt, nagu seda on teinud hageja. Kohtu hinnangul ei tõenda see kostja eelistamist teistele võlausaldajatele, ega seda, et kostja nõue sai tegelikult arve osalise maksmisega rahuldatud. Hageja on toonud välja rea võlausaldajaid, kelle nõuded olid sissenõutavaks muutunud enne kostja nõuet (06. 11. 2009). Hageja on seisukohal, et kostjale arve osalise maksmisega kahjustati teiste võlausaldajate huve, kuna seda tehti kostjat teistele võlausaldajatele eelistades. Riigikohus oma lahendis nr. 3-2-1-58-03 p. 8 on asunud seisukohale, et ka siis, kui kostjat on teistele võlausaldajatele eelistatud, kuna temale tasuti võlg, kuid võlausaldajatele, kelle nõuded on varasematest järkudest või samas järgus, milles saaks olla kostja võlanõue, võlga ei tasutud, ei saa sellist ühe võlausaldaja eelistamist teistele pidada iseenesest teiste võlausaldajate kahjustamiseks. Kohus peab hindama, kas hageja väide, et hageja on rahalise kohustuse täitmisel eelistanud kostjat teistele võlausaldajatele, kellega sõlmitud tehingud olid hageja majandustegevuse jätkamiseks sama olulised või olulisemad, kui kostja ja hageja vaheline tehing, millest tekkinud kohustuse hageja osaliselt täitis.

lk 13 kahjustamist eeldada, kui ta oli teadlik oma maksejõuetuse saabumisest ja tegi tehingu, mis tõi hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate kahjustamise (p 12). Hageja leiab, et rahalise kohustuse täitmisega kostjale on kostja saanud olulise eelise võlgniku teiste võlausaldajate ees, millega on saanud kahjustatud võlgniku teiste võlausaldajate huvid ja loodud kostja eelis enda nõude rahuldamiseks. See on aga aluseks kostja kohustamiseks tasutud summa tagastamiseks Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotivara hulka. Kohus ei nõustu hageja sellise käsitlusega, sest otsuse viide on kontekstist välja toodud ja antud asjas asjakohatu. Hageja on muu hulgas viidanud ka sellele, et võlgnikul oli kostjale rahalise kohustuse osalise täitmise ajal tasumata maksuvõlg. Samas on Riigikohus oma lahendites (3-2-1-6309) asunud korduvalt seisukohale, et maksuvõlgade tasumise eelistamine majandustegevuse jätkamiseks vajalikest tehingutest tekkinud kohustuste täitmisele ei ole üldjuhul põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostjat eelistati teistele võlausaldajatele, kellega sõlmitud tehingutest tulenevate nõuete täitmine oli võlgniku majandustegevuse jätkamiseks sama oluline või olulisem kui kostja nõude osaline täitmine. Ka ei ole tõendatud, et peale kostja nõude osalist rahuldamist ei jätkunud hagejal rahalisi vahendeid teiste võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seetõttu on sellekohane väide jäänud paljasõnaliseks ja kordab formaalselt seaduse vastavat sätet. Menetluskulud TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lõike 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik: Külli Mõlder Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.