Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Anneli Arusalu Kostja: K O (isikukood XXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
vastu 6390 euro ja viivise
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 15.veebruari 2013 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud kostja, K O kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Swedbank AS esitas 02.02.2012 Pärnu Maakohtule hagi K O vastu võla 6390 euro ja viivise saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.11.2004 laenulepingu nr 04-570564-EL, mille kohaselt andis hageja kostjale sihtotstarbelist laenu 40 290 eurot korteriomandi ostmiseks. Lepingu p-s 2.16 seati lepingu tagatiseks hüpoteek korteriomandile asukohaga XXXXXX. Lepingu p-de 5.1, 6.1, 6.5, 6.6 ja 7.1 järgi kohustus kostja laenusumma hagejale tagastama ja tasuma tagastamata laenusummalt arvestatud intressi maksegraafiku kohaselt igakuiste maksetena. Lepingu põhitingimuste p 2.5 järgi oli laenu tagastamise lõpptähtpäev 03.11.2029. Intressimääraks oli lepingu p 2.6 järgi 6 kuu EURIBOR + 1,800% aastas. 07.10.2005 sõlmisid hageja ja kostja lepingu lisa nr 1, millega langetati intressimäära ja uueks intressimääraks sai 6 kuu EURIBOR + 0,6% aastas. 24.03.2006 sõlmisid hageja ja kostja lepingu lisa nr 2, mille p 2.1 kohaselt oli uueks laenulimiidiks 64 658,76 eurot. Pooled kehtestasid lepingu üldtingimused uues sõnastuses. Lepingu lisa nr 2 p-de 5.1, 6.1, 6.3, 6.4 ja 7.1 järgi kohustus kostja laenusumma hagejale tagastama ja tasuma tagastamata laenusummalt arvestatud intressi maksegraafiku kohaselt igakuiste maksetena. Lepingu lisa nr 2 p 13.1.2 järgi oli hagejal õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest kostjale kirjalikult, kui kostja ei täida kohaselt varalisi kohustusi (sh on täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega ning ei tasu võlgnevust ka pärast kahe nädala möödumist hagejalt vastavasisulise nõude saamist) või ei tasu viivist.
3.Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi ja jäi laenusumma osamaksete tagastamisega püsivalt võlgnevusse alates 03.02.2009. Sellest tulenevalt saatis hageja kostjale 05.10.2010 teatise lepingu ülesütlemise kohta. Kirjas teavitas hageja kostjat tekkinud võlgnevuse suurusest ja andis selle tasumiseks täiendava tähtaja kuni 20.10.2010. Võimalike kokkulepete saavutamiseks palus hageja kostjal hagejaga ühendust võtta. Hageja hoiatas kostjat, et ettenähtud tingimustel võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu lõppenuks ning palub tagastada võlgnevuse ja laenujäägi.
4.Kostja võlgnevust ei tasunud ja pooled ei jõudnud kokkuleppele lepingu jätkamise võimaluste osas. Eeltoodust lähtuvalt ütles hageja lepingu 22.10.2010 üles. Vastavalt lepingu p-le 13.13 ja lepingu lisa nr 2 p-le 12.11 kohustus kostja alluma kohesele sundtäitmisele lepingust tulenevate hageja nõuete rahuldamiseks. Lepingu tagatise müügist laekus võlgnevuse katteks 24 183,40 eurot. Vastavasisuline teatis koos täiendava tasumise tähtajaga saadeti kostjale 24.08.2011. Teatise kohaselt oli kostja võlgnevus hageja ees peale tagatise realiseerimist 39 097,61 eurot, kuid hageja palub kostjalt välja mõista põhiosa võlgnevusest ainult 6390 eurot ja lisaks sellele viivise.
Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja tegi ettepaneku lõpetada asi võlasuhtest loobumisega hageja poolt.
6.Võlaõiguslik laenusuhe hageja ja kostja vahel tugines 19.11.2004 asjaõiguslepingule hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks. Lepingu p 17.1 kohaselt olid hüpoteegiga tagatavad nõuded kõik nõuded kostja vastu, mis tulenesid tema ja hüpoteegipidaja vahel 19.11.2004 sõlmitud laenulepingust nr 04-570564-EL ning kõikidest selle laenulepingu tulevikus sõlmitavatest lisadest ja p 17.2 kohaselt kõik nõuded kostja vastu, mis tulenesid kõikidest tema ja hüpoteegipidaja vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Hüpoteegipidaja oli laenulepingus asjaõiguslepingu kohaselt käendajana kohustuste kaastagaja.
7.Lepingusuhe eeldab VÕS § 23 kohaselt hea usu ja mõistlikkuse printsiibi kohaldamist poolte vahel. Erilist tähendust omavad nimetatud põhimõtted kestvuslepingute puhul. Laenuleping nr 04-570564-EL toimis laitmatult alates 19.11.2004 kuni 2009. a kevadeni. Võlgnevuste tekkimisel ei olnud põhjuseks kostja tahtlus või hoolimatus. Üleilmse majanduslanguse toime rakendus vääramatu jõuna kõigile ja õiglane on kohaldada VÕS § 103, so rikkumise vabandatavuse sätet.
8.Kostja tegeles püsivalt laenu võlgnevuse lahendamisega ja suhtles aktiivselt hageja esindajaga. 28.12.2009 kuni 10.08.2010 tegi kostja makseid ennaktempos ja vähendas võlgnevust oluliselt. 05.10.2010 esitas kostja laenuhalduri vahetusel hagejale päringu kontoseisu täpsustamiseks ja lepingusuhetes läbirääkimiseks. Vastuseks esitas hageja 05.10.2010 teatise laenulepingu ülesütlemise ja võlgnevuse kohese tasumise kohta kõigi pooltevaheliste lepingute mahus. Nõue käsitles kogumahtu Swedbank AS konsolideerimisgrupi ees. Kostja algatusel toimunud arutelu pangas 11.10.2010 ja kostja pakutud lahendused lepingusuhete parandamiseks tulemust ei andnud. Hageja jäi 05.10.2010 esitatud nõuete juurde ja panga vastutulekut ajapikenduseks ei peetud võimalikuks.
9.15.10.2010 esitas kostja kordustaotluse ja ettepaneku lepingu jätkamiseks, taotledes maksepuhkust eluasemelaenu nr 04-570564-EL põhiosa maksmiseks, mille jooksul lahendab ta hageja ees muude lepingutega seotud kohustused ning maksepuhkuse perioodil tasub laenuintressid vastavalt lepingule. Hageja kordas 18.10.2010 e-kirjas panga senist seisukohta ja nõudis kogu võlgnevuse kohest tasumist hiljemalt 20.10.2010. Määratud tähtpäevaks kogu võlgnevuse mittetasumisel eeldas hageja korteriomandi müügilepingu sõlmimist hiljemalt 22.10.2010. Korteriomandi müügihind lepiti kokku hageja ja hageja valitud maakleri AS Pindi Kinnisvara vahel. Maakler esitas müügilepingu ühepoolselt allkirjastatuna 20.10.2010, enne hageja määratud lõpliku maksetähtpäeva saabumist. Kostja selgitas hagejale maakleri käsundiandjana veelkordselt oma teadmist asjaõiguslepinguga 19.11.2004 seatud vastutusest ning ebamõistliku ja ühepoolse otsuse alusel kaasnevatest kohustustest. Kostja ei pidanud mõistlikuks võõrandada hüpoteegiga tagatud vara kinnisvaraturu madalseisus.
10.Kostja hinnangul oli tegemist lepingu ülevõtmisega panga poolt ja käenduskohustuse rakendumisega hagejale. Kostja kinnitas korduvalt valmisolekut võlaõiguslike kohustuste ümberkujundamiseks ja laenusuhte jätkamiseks. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel oli esmaselt seatud tähtaja katkestamisel VÕS § 196 kohaselt eelduseks mõlemapoolsete huvide arvestamine ja otsuse asjakohasus. Määrava tähtsusega otsuste vastuvõtmine vaid ühe lepingupoole otsusel tähendas lepingu sisulist ülevõtmist ning tõi kaasa lepinguga seotud õiguste taotlemise kõrval ka täiendavate kohustuste kandmise.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
11.Maakohus rahuldas hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 6390 eurot, viivise alates 02.02.2012 kuni 15.02.2013 summas 529,24 eurot ning alates 16.02.2013 viivise protsendina põhinõudelt (so 6390 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda.
12.Puudub vaidlus, et 19.11.2004 sõlmisid AS Swedbank (endise ärinimega AS Hansapank) ja K O laenulepingu nr 04-570564-EL, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 40 290 eurot. Lepingu p-s 2.16 seati lepingu tagatiseks hüpoteek korteriomandile asukohaga XXXXXX. 07.10.2005 sõlmisid hageja ja kostja lepingu lisa nr 1, millega langetati intressimäära ja uueks intressimääraks märgiti 6 kuu EURIBOR + 0,6% aastas. 24.03.2006 sõlmisid hageja ja kostja lepingu lisa nr 2, mille p 2.1 järgi oli uueks laenulimiidiks 64 658,76 eurot. Tagatiseks jäi hüpoteek korteriomandile asukohaga Roosi 16/18-6, Pärnus.
13.Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi ning jäi laenusumma osamaksete tagastamisega püsivalt võlgnevusse alates 03.02.2009. Sellest tulenevalt saatis hageja kostjale 05.10.2010 teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles teavitas kostjat tekkinud võlgnevuse suurusest (laenu jääk koos põhiosa võlgnevusega 57 213,36 eurot) ning andis võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kuni 20.10.2010. Kostja võlga ei tasunud ning pooled ei jõudnud kokkuleppele lepingu jätkamise võimaluste osas. Eeltoodust lähtuvalt ütles hageja lepingu 22.10.2010 üles. Seisuga 22.10.2010 oli kostja põhivõlg 57 213,36 eurot.
14.Vastavalt lepingu p-le 13.13 ja lepingu lisa nr 2 p-le 12.11 kohustus kostja alluma kohesele sundtäitmisele lepingust tulenevate hageja nõuete rahuldamiseks. Lepingu tagatise müügist laekus võlgnevuste katteks 24 183,40 eurot. Seisuga 14.06.2011 oli võlgnevus 33 029,96 eurot ning 26.10.2011 seisuga oli põhivõlg 6390 eurot, mille hageja palus kostjalt välja mõista.
15.Antud juhul ei ole tegemist nõuete tasaarvestusega ega võlasuhte lõppemisega, kuivõrd puuduvad VÕS § 196, § 197, § 198 ja § 207 sätestatud alused. Samuti ei ole võimalik käsitleda hagejat käendajana kohustuse kaastagajana, sest VÕS 143 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja sellises positsioonis ei ole. Kostja viide ülemaailmsele majanduslangusele kui asjaolule, mis tõi kaasa kohustuse rikkumise, ei ole käsitletav VÕS § 103 järgi kostja poolt kohustuse rikkumise vabandatavusena. Raha maksmise eest vastutab võlgnik.
16.Kostja ei nõustunud võlga tasuma, kuna hüpoteekvara realiseeriti hageja ühepoolse otsuse alusel. Hageja nõuete rahuldamiseks laekusid vara müügist kõik vahendid hagejale. Isiklik käendusleping või tagatiskokkulepe, mis seoks laenulepingust nr 04-570564-EL ja selle lisadest tulenevad kohustused kostjaga, puuduvad.
17.Kostja kohustus hageja ees tuleneb kostja poolt hagejaga sõlmitud laenulepingust. Hageja nõudis antud laenulepingust tulenevalt põhiosa võlgnevust summas 6390 eurot, mis kuulub kostjalt välja mõistmisele VÕS § 402, § 416 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 4 alusel.
18.Hagejal on õigus nõuda viivist VÕS § 415 lg 1, § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 alusel, sest kostjal oli tagastamata laen 6390 eurot ja ta rikkus laenu tagasimaksmise kohustust. Hageja taotles viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras summalt 6390 eurot kohustuse täieliku täitmiseni. Hagiavaldus esitati kohtule 02.02.2012. Viivis seisuga 15.02.2013 oli 529,24 eurot ning alates 16.02.2013 tuleb välja mõista viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
19.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus ning jätta menetluskulud hageja kanda.
20.Hagiavalduses esitatud nõude koosseis ja alus on ebaselged. Poolte erinevad tõlgendused õiguslikule alusele lahknevad oluliselt. Kohus asjas selgust ei andnud ning otsus on motiveerimata ja ebaselge. Kohus jättis tähelepanuta hagi nõude sisulise põhjendamise vajalikkuse. Otsuse järeldustes moodustab olulise mahu hageja taotletud viivisearvestuse kirjeldamine, milline lähtus hagis nimetatud summast. Kohus jättis tähelepanuta seosed asjaõiguslepingute ja laenulepingu vahel ning põhjendamata, milline on kohtu arvates tegelik arvestuse käik nõude rahalisel formeerimisel ja hagi hinna arvestamisel.
21.Kohus leidis, et kostja kohustused hageja ees tulenevad laenulepingust nr 04-570564EL ja selle lisadest ning muud isiklikku käenduslepingut või tagatiskokkulepet poolte vahel sõlmitud ei ole. Laenulepingu nr 04-570564-EL ütles hageja üles 22.10.2010, kuigi eelnevalt sisulisi ja konstruktiivseid läbirääkimisi võlgnevuse likvideerimiseks poolte vahel ei toimunud. Pikaajalise kestvuslepingu erakorralise lõpetamisega panga poolt antud tähtaeg oli ebamõistlik, kuna oli seotud kohustuste kohese tasumise nõudega kogumahus AS Swedbank konsolideerimisgrupi ees. Kohustuste katteallika (hüpoteekvara) realiseeris hageja ühepoolse otsuse alusel 22.12.2010 ja hageja nõuete rahuldamiseks laekusid vara müügist vahendid hagejale.
22.Kohus lähtus laenulepingu ülesütlemise alusena hagiavalduses esitatud VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja 4. Laenulepingu ülesütlemise alusena toetus hageja tõenäoliselt lisaks VÕS § 101 lg 1 p-le 1 ja 4 VÕS § 101 lg 1 p-le 5, milline käsitleb võlausaldaja õigust kohustuse hinna alandamiseks. Panga väljavõttes kinnitab 26.10.2011 kanne laenulepingu nr 04-570564-EL osalist sulgemist, põhiosa tasumist panga poolt summas 26 639,96 eurot ja võlgnevuse jääki 6390 eurot. Põhjendusi või selgitusi lisatud ei ole. VÕS § 101 lg 5 kohaselt võib võlausaldaja ühe õiguskaitsevahendina alandada kohustuse hinda. VÕS § 112 lg 2 kohaselt toimub hinna alandamine avalduse tegemisega teisele lepingupoolele ning menetluses hinnatakse kohase ja mittekohase täitmise väärtus. Eeltoodu on hüpoteetiline. Hageja ei käsitlenud lepingut läbipaistvalt ja piirdus nõude ühepoolse kujundamisega ning jättis hagi hinna arvestamise alused ja põhjendused esitamata.
23.Kostja on seisukohal, et laenulepingust nr 04-570564-EL tulenevad kohustused on tagatud täielikult asjaõiguslepingutega 19.11.2004 nr 9541 ja 24.03.2006 nr 1741. Aritmeetilisele arvestusele kostja hinnangut ei anna, kuna nõude sisulisel puudumisel on kõrvalnõue kogumina tühine. Vastus apellatsioonkaebusele
24.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on selge ja piisavalt motiveeritud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
26.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli
õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
27.Maakohus tuvastas õigesti, et kostja jättis täitmata 19.11.2004 poolte vahel sõlmitud laenulepingust nr 04-570564-EL tulenevad kohustused, hageja ütles lepingu 22.10.2010 üles, lepingu ülesütlemise ajal oli kostja põhivõlg 57 213,36 eurot, tagatise müügist laekus võla katteks 24 183,40 eurot, pärast tagatise realiseerimist jäi võla suuruseks 33 029,96 eurot, millest hageja palus välja mõista 6390 eurot. Samadele asjaoludele tugines hageja hagiavalduses. Kostja ei väitnud vastuses hagiavaldusele, et talle on nõude alus ja koosseis ebaselge.
28.Hagejal on õigus otsustada, kas ta nõuab kostjalt võlga täies ulatuses või mitte. Antud juhul valis hageja, et ta nõuab kostjalt võla tasumist väiksemas summas, kui oli tegelik võla suurus pärast tagatise realiseerimist. Tegemist ei olnud tasaarvestusega, võlasuhte lõppemisega ega hageja käendusega, nagu kostja maakohtu menetluses leidis. Samuti ei ole hageja alandanud hinda, nagu väidab kostja apellatsioonkaebuses. Hageja poolt kohtule esitatud tõendist lepingu osas sooritatud operatsioonide kohta nähtub, et 26.10.2011 on laenukaart panga poolt tehtud otsuse alusel osaliselt (so summas 26 639,96 eurot), suletud ja võla jäägiks jäi 6390 eurot (t lk 42), mida hageja kostjalt käesolevas tsiviilasjas ka nõuab. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue on selge.
29.Maakohus leidis õigesti, et laenulepingust nr 04-570564-EL tulenev nõue ei ole pärast tagatise, so hüpoteegi, mis oli seatud korteriomandile asukohaga XXXXXXXXX, realiseerimist enam millegagi tagatud. Kuivõrd hüpoteegiga olid tagatud kõik eelnimetatud laenulepingust tulenevad nõuded, laekusid kõik vara müügist saadud vahendid (peale kohtutäituri kulude mahaarvamist) sellest lepingust tuleneva nõude katteks.
30.Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väitega, et pärast lepingu ülesütlemist antud tähtaeg nõude vabatahtlikuks täitmiseks oli ebamõistlikult lühike. Leping öeldi üles 22.10.2010 ja täitmisavaldus esitati 22.12.2010, so kaks kuud pärast nõude sissenõutavaks muutumist. Eelnevalt oli hageja 05.10.2010 ja 24.08.2011 teatistega juhtinud kostja tähelepanu võimalikele sanktsioonidele, kui kostja võlgnevust ei tasu või ei sõlmi pangaga kokkulepet (t lk 47-49). Täitemenetlust alustati pärast seda, kui kostja võlga ei tasunud ja pooled kokkulepet ei saavutanud.
31.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
32.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud kostja.
33.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.