Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja nõue ja selle põhjendus. 19.11.2004 sõlmisid AS Swedbank (endise ärinimega AS Hansapank, edaspidi hageja) ja K.O. (edaspidi kostja) laenulepingu nr 04-570564-EL (edaspidi leping; lisa 1), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 40 290,00 eurot, mille sihtotstarve oli korteriomandi ostmine. Lepingu punkti 2.16 kohaselt seati lepingu tagatiseks hüpoteek korteriomandile asukohaga R. X/X-X, Pärnu. Lepingu punktide 5.1, 6.1, 6.5, 6.6 ja 7.1 kohaselt kohustus kostja laenusumma hagejale tagastama ja tasuma tagastamata laenusummalt arvestatud intressi hagejale maksegraafiku kohaselt igakuiste maksetena. Kostja kohustus tagama, et maksepäeval on graafikujärgsed summad kostja arvelduskontol, et hageja saaks need kontolt maha võtta. Lepingu põhitingimuste puntki 2.11 kohaselt oli igakuiste maksete tasumise tähtpäevaks iga kuu 3. kuupäev ning tagastamise lõpptähtpäevaks vastavalt lepingu põhitingimuste punktile 2.5 03.11.2029. Intressimääraks oli lepingu punkti 2.6 kohaselt 6 kuu EURIBOR + 1.800% aastas. 07.10.2005 sõlmisid hageja ja kostja lepingu lisa nr 1 (lisa 2), millega langetati intressimäära ja uueks intressimääraks märgiti 6 kuu EURIBOR + 0.6% aastas (lisa punkt 2). 24.03.2006 sõlmisid hageja ja kostja lepingu lisa nr 2 (lisa 3), mille punkti 2.1 kohaselt märgiti uueks laenulimiidiks 64 658,76 eurot. Pooled kehtestasid lepingu üldtingimused uues sõnastuses. Lepingu lisa nr 2 punktide 5.1, 6.1, 6.3, 6.4 ja 7.1 kohaselt kohustus kostja laenusumma hagejale tagastama ja tasuma tagastamata laenusummalt arvestatud intressi hagejale maksegraafiku kohaselt igakuiste maksetena. Kostja kohustus tagama, et maksepäeval on graafikujärgsed summad kostja arvelduskontol, et hageja saaks need kontolt maha võtta. Vastavalt lepingu lisa nr 2 punktile 13.1.2 kohaselt on hagejal õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest

2 (6)

täitmist, teatades sellest kostjale kirjalikult, kui kostja ei täida kohaselt varalisi kohustusi (sh on täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega ning ei tasu võlgnevust ka pärast kahe nädala möödumist hagejalt vastavasisulise nõude saamist) või ei tasu viivist. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi ning jäi laenusumma osamaksete tagastamisega püsivalt võlgnevusse alates 03.02.2009 (lisa 4). Sellest tulenevalt saatis hageja kostjale 05.10.2010 teatise lepingu ülesütlemise kohta kostja lepingu lisas nr 2 teatatud aadressil (lisa 5). Kirjas teavitas hageja kostjat tekkinud võlgnevuse suurusest ning andis võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kuni 20.10.2010. Võimalike kokkulepete saavutamiseks palus hageja kostjal hagejaga ühendust võtta. Hageja hoiatas kostjat, et ettenähtud tingimustel võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu lõppenuks ning palub tagastada võlgnevuse ning laenujäägi. Kostja võlgnevusi hagejale ei tasunud ning pooled ei jõudnud kokkuleppele lepingu jätkamise võimaluste osas. Eeltoodust lähtuvalt ütles hageja lepingu 22.10.2010 üles. Vastavalt lepingu puntkile 13.13 ja lepingu lisa nr 2 punktile 12.11 kohustus kostja alluma kohesele sundtäitmisele lepingust tulenevate hageja nõuete rahuldamiseks. Lepingu tagatiste müügist laekus lepingu võlgnevuste katteks 24 183,40 eurot (lisa 4). Vastavasisuline teatis koos täiendava tasumise tähtajaga saadeti kostjale 24.08.2011 (lisa 6). Teatise kohaselt oli kostja võlgnevus hageja ees peale tagatise realiseerimist veel 39 097,61 eurot. Käesolevaga palub hageja aga kostjalt välja mõista ainult põhiosavõlgnevuse summas 6 390,00 eurot (lisa 4). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda lepingu üles. Vastavalt lepingu lisa nr 2 punktile 13.1.2 kohaselt on hagejal õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest kostjale kirjalikult, kui kostja ei täida kohaselt varalisi kohustusi (sh on täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega ning ei tasu võlgnevust ka pärast kahe nädala möödumist hagejalt vastavasisulise nõude saamist) või ei tasu viivist. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja p a l u b mõista K.O.-lt AS-i Swedbank kasuks välja laenulepingust nr 04-570564-EL tulenev võlgnevus summas 6390,00 eurot ja viivis protsendina põhinõudest (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 6 390,00 eurot), alates hagiavalduse esitamise päevast kuni kohustuse täieliku täitmiseni ning jätta kõik menetluskulud K.O. kanda. Kostja vastuväited. Kostja ei tunnista hagi ja teeb ettepaneku võlasuhe lõpetada võlausaldaja loobumisega nõudest võlaõigusseaduse § 207 alusel ning võlaõigusseaduse § 186 kohaselt tasaarveldamisega hüpoteegiga tagatud vara baasil. Võlaõiguslik laenusuhe Swedbank AS (edaspidi hageja) ja K.O. (edaspidi kostja) vahel tugineb asjaõiguslepingule 19.11.2004 hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks. Lepingu punkti 17 kohaselt on hüpoteegiga tagatavad nõuded järgnevalt: punkt 17.1 kinnitab, et kõik nõuded K.O. vastu, mis tulenevad tema ja hüpoteegipidaja vahel 19.11.2004.a. sõlmitud laenulepingust nr 04-570564-EL ning kõikidest

3 (6)

selle laenulepingu tulevikus sõlmitavatest lisadest, ja punkt 17.2 kinnitab, et kõik nõuded K.O. vastu, mis tulenevad kõikidest tema ja hüpoteegipidaja vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. (Lisa 1). Kostja hinnangul on hüpoteegipidaja laenulepingus asjaõiguslepingu kohaselt käendajana kohustuste kaastagaja. Lepingusuhe eeldab võlaõigusseaduse § 23 kohaselt hea usu ja mõistlikkuse printsiibi kohaldamist poolte vahel. Erilise tähenduse omavad nimetatud põhimõtted kestvuslepingute puhul. Laenuleping nr 04570564-EL toimis laitmatult alates 19.11.2004 kuni 2009 aasta kevadeni. Lepinguga seotud kohustuste kandmisel võlgnevuste tekkimisel polnud põhjuseks kostja tahtlus või hoolimatus. Üleilmse majanduslanguse toime rakendus vääramatu jõuna kõigile. Kostja hinnangul olnuks asjas õiglane kohaldada võlaõigusseaduse rikkumise vabandatavuse sätet § 103. Laenuvõlgnevuse lahendamisega tegeles kostja püsivalt ning suhtles asjas hageja esindajaga aktiivselt. 28.12.2009 kuni 10.08.2010 kandis kostja lepingusse makseid ennaktempos ning vähendas võlgnevust oluliselt (hageja lisa 4 leht 3). Laenuhalduri vahetusel esitas kostja 05.10.2010 hagejale päringu kontoseisu täpsustamiseks ning lepingusuhetes läbirääkimiseks. (Lisa 2) Vastuseks kostja initsiatiivile esitas hageja viivitamatult samal 05.10.2010 teatise laenulepingu ülesütlemiseks ning võlgnevuse koheseks katmiseks kõigi pooltevaheliste lepingute mahus. Nõue käsitles kogumahtu Swedbank AS konsolideerimisgrupi ees. Kostja algatusel toimunud arutelu pangas 11.10.2010 ning kostja pakutud lahendused lepingusuhete parandamiseks ei andnud tulemust. Hageja jäi 05.10.2010 esitatud nõuete juurde ning pangapoolset vastutulekut ajapikenduseks ei pidanud võimalikuks. Kostja esitas kordustaotluse 15.10.2010 ja ettepaneku lepingu jätkamiseks. Kostja taotles maksepuhkust eluasemelaenu nr 04-570564-EL põhiosa maksmiseks, mille jooksul lahendab Swedbank AS ees muude lepingutega seotud kohustused. Maksepuhkuse perioodil tasub laenuintressid vastavalt lepingule. (Lisa 3) Hageja kordas oma 18.10.2010 e-kirjaga panga senist seisukohta ning nõudis kogu võlgnevuse kohest tasumist hiljemalt 20.10.2010. (Lisa 4) Määratud tähtpäevaks kogu võlgnevuse mittetasumisel eeldas hageja korteriomandi müügilepingu sõlmimist hiljemalt 22.10.2010. Korteriomandi müügihind lepiti kokku hageja ja hageja valitud maakleri AS Pindi Kinnisvara vahel. Maakler esitas müügilepingu ühepoolselt allkirjastatuna 20.10.2010 ehk veel enne hageja määratud lõpliku maksetähtpäeva saabumist. Kostja selgitas hagejale maakleri käsundiandjana veelkordselt omapoolset teadmist asjaõiguslepinguga 19.11.2004 seatud vastutust ning ebamõistliku ja ühepoolse otsuse alusel kaasnevatest kohustustest. Kostja ei pidanud jätkuvalt kummalegi poolele mõistlikuks võõrandada hüpoteegiga tagatud vara kinnisvaraturu madalseisus. Kostja hinnangul olnuks tegemist lepingu ülevõtmisega panga poolt ja käenduskohustuse rakendumisega hagejale. Kostja kinnitas korduvalt omapoolset valmisolekut võlaõiguslike kohustuste ümberkujundamiseks laenusuhte jätkamiseks. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel on esmaselt seatud tähtaja katkestamisel võlaõigusseaduse § 196 kohaselt eelduseks mõlemapoolsete huvide arvestamine ja otsuse asjakohasus. Määrava tähtsusega otsuste vastuvõtmine vaid ühe lepingupoole otsusel tähendab lepingu sisulist ülevõtmist ning toob kaasa lepinguga seotud õiguste taotlemise kõrval ka täiendavate kohustuste kandmise. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Eeltoodu alusel ja lähtudes VÕS § 186 p 2 ja § 207 kostja palub lõpetada asi võlasuhtest loobumisega hageja poolt ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas. 19.11.2004 sõlmisid AS Swedbank (endise ärinimega AS Hansapank) ja K.O. laenulepingu nr 04-570564-EL, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 40 290,00 eurot. Lepingu punkti 2.16 kohaselt seati lepingu tagatiseks hüpoteek korteriomandile asukohaga R. XX/XX-X, Pärnu. 07.10.2005 sõlmisid hageja ja kostja lepingu lisa nr 1, millega langetati intressimäära ja uueks intressimääraks märgiti 6 kuu EURIBOR + 0.6%

4 (6)

aastas (lisa punkt 2). 24.03.2006 sõlmisid hageja ja kostja lepingu lisa nr 2, mille punkti 2.1 kohaselt märgiti uueks laenulimiidiks 64 658,76 eurot. Tagatiseks jäi hüpoteek korteriomandile asukohaga R. XX/XX-X, Pärnu. Vastavalt lepingu lisa nr 2 punktile 13.1.2 kohaselt on hagejal õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest kostjale kirjalikult, kui kostja ei täida kohaselt varalisi kohustusi (sh on täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega ning ei tasu võlgnevust ka pärast kahe nädala möödumist hagejalt vastavasisulise nõude saamist) või ei tasu viivist. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi ning jäi laenusumma osamaksete tagastamisega püsivalt võlgnevusse alates 03.02.2009.a. Sellest tulenevalt saatis hageja kostjale 05.10.2010 teatise lepingu ülesütlemise kohta. Kirjas teavitas hageja kostjat tekkinud võlgnevuse suurusest (laenu jääk koos põhiosa võlgnevusega 57213.36 €) ning andis võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kuni 20.10.2010. Kostja võlga ei tasunud ning pooled ei jõudnud kokkuleppele lepingu jätkamise võimaluste osas. Eeltoodust lähtuvalt ütles hageja lepingu 22.10.2010.a. üles. Seisuga 22.10.2010.a. põhivõlg summas 57213.36 € (tl 42). Vastavalt lepingu puntkile 13.13 ja lepingu lisa nr 2 punktile 12.11 kohustus kostja alluma kohesele sundtäitmisele lepingust tulenevate hageja nõuete rahuldamiseks. Lepingu tagatise müügist laekus lepingu võlgnevuste katteks 24 183,40 eurot Seisuga 14.06.2011.a. 57213.36 € - 24183.40 € = 33029.96 € ( tl 42) ning 26.10.2011.a. seisuga põhivõla suurus 6390.- € (tl 42). 24.08.2011.a. teatisega hageja esitas nõude võla 39 097,61 eurot tasumiseks 21.09.2011.a. (tl 49). Hageja palub kostjalt välja mõista põhiosa võlgnevuse summas 6 390,00 eurot. VÕS § 186 p 2 kohaselt võlasuhe lõpeb tasaarvestusega. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist; lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. VÕS § 198 kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 207 lg 1 kohaselt võlasuhe lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist nõuete tasaarvestusega ega võlasuhte lõppemisega, kuivõrd puuduvad eelpool viidatud paragrahvides sätestatud alused. Samuti ei ole võimalik käsitleda hagejat käendajana kohustuse kaastagajana, sest VÕS 143 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja sellises positsioonis ei ole. Kostja poolt tehtud viide üldiselt ülemaailmsele majanduslangusele kui asjaolule, mis tõi kaasa kohustuse rikkumise ei ole käsitletav VÕS § 103 järgi kostja poolt kohustuse rikkumise vabandatavusena. Raha maksmise eest vastutab võlgnik alati. Kostja ei ole nõus võlga tasuma seetõttu, et hüpoteekvara on realiseeritud hageja ühepoolse otsuse alusel. Hageja nõuete rahuldamiseks laekusid vara müügist kõik vahendid hagejale ja kuivõrd isiklikku käenduslepingut või tagatiskokkulepet, mis seoks laenulepingust nr 04-570564-EL ja selle lisadest tulenevad kohustused kostjaga, puuduvad. Kostjale jääb ebaselgeks, millisel õiguslikul alusel on esitatud nõue kostja vastu. Kohus on seisukohal, et kostja kohustus hageja ees tuleneb eelpool märgitud kostja poolt hagejaga sõlmitud laenulepingust. Hageja nõuab antud laenulepingust tulenevalt põhiosa võlgnevust summas 6 390,00 eurot, mis kuulub kostjalt välja mõistmisele VÕS § 402, § 416 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 4 alusel. Hagejal on õigus nõuda viivist § 415 lg 1, § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 alusel, sest kostjal on tagastamata laen summas 6390.- €, millega on rikkunud laenu tagasimaksmise kohustust. TsMS § 367 kohaselt viivise nõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt,

5 (6)

et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras (Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.) s.o EKP intress + 7% aastas summalt 6 390,00 eurot kohustuse täieliku täitmiseni. Hagiavaldus on kohtule esitatud 02.02.2012.a. Viivis seisuga 15.02.2013.a. on 529.24 € (viivis alates 02.02.2012.a. kuni 31.12.2012.a.: intressimäär 1%+ 7% = 8%. 6390.- € x 8% (päevas 0,022 %) : 365 päeva (1.40 €) x 334 (viivitatud päevade arv) = 467.60 €. Viivis alates 01.01.2013.a. kuni 15.02.2013.a.: intressimäär 0,75%+ 7% = 7,75% (päevas 0,021 %). 6390 € x 0,021% = 1,34 € x 46 päeva = 61.64 €. Kokku). Alates 16.02.2013.a. tuleb välja mõista viivis põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.