Pärimisõigus › Pärandi hoiumeetmete rakendamine

§-s 140 sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ning kohtule PärS §-s 141 sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks tähtaeg pikkusega kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest.

käesolev

määrus

kätte

menetlusosalistele

ja

edastada

pärimisregistrile.

ASJAOLUD

Korteriühistu XXX(avaldaja) taotleb 28.03.2013 Harju Maakohtule esitatud avalduses rakendada XXX.a. surnud LM’i pärandavra suhtes hoiumeetmeid pärandvara valitsemise korraldamiseks ning nimetada pärandvara valitsejaks Priit Pööbo. LM suri XXX.a. Temast jäi järele korteriomand, asukohaga XXX, Tallinn, mille reaalosaks on eluruum nr. 2. Korterit valdab LM poeg SM. Nimetatud korteriomandile vahendab ja teostab haldus- ja kommunaalteenuseid korteriühistu XXX(avaldaja). Avaldaja esitab korteriomandi majanduskulude kohta igakuiselt arved. Arved on 28.02.2013.a. seisuga tasumata 2569,74 euro ulatuses. Kuna korteri omanik on surnud ja pärimismenetlus ei ole pärandaja endise abikaasa PM’i andmete puudumise tõttu lõpetatud, ei saa avaldaja esitada korteri majandamise kuludest tulenevat nõuet. 30.05.2013.a. kohtuistungil SM ei vaidlustanud avaldaja nõuet pärandvara suhtes, kuid selgitas, et ta on töötu, ei soovi korterit müüa ja püüab poja VM kaasabil võlga tasuda. VM nõustus istungil Priit Pööbo pärandvara valitsejaks määramisega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

2-13-14242 Tulenevalt pärimisseaduse (PärS) § 111 lg-st 3, võib kohus pärandvara hoiumeetmete rakendamise otsustada mh pärandvara suhtes nõuet omava isiku taotlusel, kui hoiumeetmete rakendamata jätmine võiks ohustada nimetatud isikule kuuluva nõude rahuldamist pärandvara arvel. PärS § 111 lg 5 kohaselt võib eelnimetatud juhul hoiumeetmete rakendamise otsustada ka pärast pärandi vastuvõtmist pärijate poolt, eelkõige juhul, kui pärija tegevus või varaline olukord võivad seada ohtu pärandvara säilimise ja nõuete rahuldamise pärandvara arvel. Käesoleval juhul on avaldaja pärandvara suhtes nõuet omavaks isikuks, sest nõue tuleneb pärandajale kuulunud korterile vahendatud majandamiskuludest. Märkimisväärse võlgnevuse (28.02.2012 seisuga 2569,74 eurot) olemasolu on kohtu hinnangul märgiks, et VM on pärandvara valitsemisel raskustes ja pärandvara hoiumeetmete rakendamata jätmine ohustaks avaldaja nõude rahuldamist pärandvara arvelt. Seega olenemata asjaolust, kas pärijad on teada ja on pärandi vastu võtnud, esinevad PärS § 111 lg 3 ja PärS § 11 lg 5 kohased eeldused, mis lubavad kohtul rakendada pärandi hoiumeetmeid. PärS § 110 lg 2 p 1 järgi on pärandvara hoiumeetmeks pärandvara valitsemise korraldamine. Vastavalt PärS § 112 lg-le 1 nimetab kohus pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. PärS § 112 lg 2 kohaselt võib hooldajaks olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus võib hooldaja, kes pärandvara nõuetekohaselt ei valitse, hooldaja kohustustest vabastada. PärS § 112 lg-st 3 tulenevalt on hooldaja kohustatud: 1) vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise; 2) andma pärandvara arvel ülalpidamist PärS §-s 132 nimetatud isikule; 3) täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused; 4) aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele; 5) võtma PärS § 111 lg-s 3 nimetatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast; 6) esitama vajaduse korral pärimismenetluse algatamise avalduse notarile või kui Eesti notar ei ole pädev pärimismenetlust läbi viima, siis rakendama muid meetmeid pärija isiku väljaselgitamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 590 lg 3 järgi kui pärandi hooldamise alused on ära langenud, lõpetab kohus määrusega pärandvara valitsemise ja vabastab pärandi hooldaja ametist. Avaldaja palub määrata LM’i pärandvara hooldajaks avaldaja lepingulise esindaja Priit Pööbo, kes on andnud selleks ka oma nõusoleku. Kohtu hinnangul on avaldaja esindaja Priit Pööbo sobiv isik pärandvara hooldaja kohustusi täitma ning kohus ei ole tuvastanud hooldajaks määramise välistavaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus LM’i pärandvara hooldajaks Priit Pööbo, kellel tuleb täita pärimisseadusega pandud kohustusi. PärS § 112 lg 4 sätestab, et hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. PärS § 112 lg 5 alusel ei ole pärijal

õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda. TsMS § 589 lg 1 järgi pärandvarasse kuuluva kinnisasja võõrandamiseks loa saamise avalduse võib pärandi hooldaja esitada pärandi hoiumeetmeid rakendanud kohtule. PärS § 112 lg-st 7 tuleneb, et kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei kohaldata PärS § 112 lg-s 4 sätestatut.

PärS § 112 lg 1 teise lause kohaselt koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt sama seaduse § 138-141. PärS § 138 esimese lause järgi määrab notar inventuuri tegijaks kohtutäituri. PärS § 139 lg-tes 1-7 on sätestatud, et inventuuri nõude esitaja esitab inventuuri tegijale nimekirja talle teada olevast pärandvarast ja pärandvaraga seotud kohustustest. Inventuuri tegija võib anda inventuuri nõude esitajale tähtaja esitatud nimekirja täiendamiseks. Notar esitab inventuuri tegijale talle teada olevad andmed, mis on vajalikud inventuuri tegemiseks. Inventuuri tegijal on õigus saada pärandvara kohta teavet pärijalt, krediidiasutuselt, samuti muult isikult, kelle valduses on pärandvara või kellel on pärandvara kohta andmeid. Inventuuri tegemiseks annab notar tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks kuud ega pikem kui kolm kuud. Notar võib inventuuri tähtaega kaalukal põhjusel pikendada. Inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Kui inventuur on tehtud pärandvara hoiumeetme rakendamise ajal, ei ole olulise põhjuseta vaja pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida. Kui inventuur on ühe pärija nõudel tehtud, kehtivad PärS §-s 143 nimetatud tagajärjed kõigi pärijate suhtes, kes on nõudnud pärandi inventuuri. Sellisel juhul ei ole olulise põhjuseta vaja teise pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida. PärS § 139 lg 8 järgi inventuuri tegemise kulud hüvitatakse pärandvara arvel. PärS § 140 lg 1 kohaselt tuleb pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks inventuuri käigus viia läbi üleskutsemenetlus. Üleskutsemenetluse läbiviimine on sätestatud PärS § 140 lg-tes 2-3. PärS § 141 lg-te 1 ja 2 järgi kantakse pärandvara nimekirja pärandvara hulka kuuluvad esemed, üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud nõuded ja sama seaduse § 140 lg-s 3 nimetatud nõuded. Nimekirja kantakse ka pärandaja võlausaldajate nõuded, mis on inventuuri tegijale teada. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Pärast pärandvara nimekirja notarile esitamist loetakse inventuur lõppenuks. Kui inventuuri tegija süüliselt ei kanna pärandvara nimekirja pärandi hulka kuuluvat asja või õigust või kannab pärandvara nimekirja olematu kohustuse selleks, et kahjustada võlausaldaja või teiste pärandist kasu saama õigustatud isikute huve, vastutab ta tekitatud kahju eest kohtutäituri seaduse alusel (PärS § 145). Ülaltoodust lähtuvalt määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäitur Kaire Põltsi, kellele kohus annab pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks PärS §-s 140 sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ning kohtule PärS §-s 141 sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks tähtaja pikkusega kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest. Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 478 lg 4). TsMS § 586 lg 2 kohaselt jõustub hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus selle kättetoimetamisega hooldajale. Määrus tehakse teatavaks ka avaldajale, pärijatele, annakusaajatele ja pärandaja võlausaldajatele ning testamenditäitjale.

2-13-14242 Määruse peale võivad avaldaja või muu TsMS § 586 lg-s 3 nimetatud isik esitada määruskaebuse TsMS § 661 sätete kohaselt. Juhindudes TsMS § 586 lg-st 6, saadab kohus pärandi hoiumeetmete rakendamise, muutmise ja lõpetamise määruse ärakirja pärimisregistri pidajale. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtu hinnangul tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.