lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-3436/9

Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 07.10.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-3436/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.10.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1250
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 7. oktoober 2026

Tsiviilasja number

2-26-3436

Tsiviilasi

X.V hagi S.R vastu pärandvara jagamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja X.V (isikukood XXX, elukoht XXX, XXX-i, e-post XXX), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov (e-post XXX) Kostja S.R (isikukood XXX, elukoht XXX, XXX-i , e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada tsiviilasja nr 2-26-3436 menetlus ning kinnitada X.V ja S.R vahel 06.10.2026 sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised:
1.1.X.V ja S.R lepivad kokku, et pärandvara tuleb jagada selliselt, et kaaspärijatena nende ühisomandis olev, XXX, XXX asuv korteriomand (registriosa nr XXX) tuleb müüa avalikul enampakkumisel ning pärast müügikulude mahaarvamist saadud raha tuleb jagada X.V ja S.R vahel võrdselt, mis vastab nende pärandiosade suurusele – 1⁄2 X.V-le ja 1⁄2 S.R-ile .
1.2.Pooled lepivad kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
1.3.Hageja X.V palub tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 210 eurot arvelduskontole nr XXX.

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 10.09.20262-24-19671/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 07.09.20262-24-12460/28Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 03.09.20262-25-6700/15Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.08.20262-25-8995/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.07.20262-22-9177/36Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-25-10226/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.4.
Pooled lühendavad kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani.
2.Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Rahuldada X.V 06.10.2026 taotlus tagastada talle kompromissi sõlmimise tõttu pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kanda pärast kohtumääruse jõustumist 210 eurot arvelduskontole nr XXX selgitusega „riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-26-3436“.
4.Toimetada kohtumäärus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg 4 ja pooltevahelise kompromissilepingu kohaselt esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks päev alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X.V (hageja) esitas 12.02.2026 hagiavalduse S.R (kostja) vastu pärandvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kuulub hageja ja kostja ühisomandisse korteriomand aadressil XXX (registriosa nr XXX). Ühisomand on tekkinud pärimismenetlusest ja korteriomand on ainuke vara pärandavara koosseisus. 20.10.2025 pärimistunnistuse nr 8397-25 kohaselt on surnud Veera Lati (pärandaja, surmaaeg 23.09.2021) pärijateks 1⁄2 suuruses mõttelises osas kostja ja 1⁄2 suuruses mõttelises osas hageja. Pärandi avanemisel läks korteriomand hagejale ja kostjale üle ühisomandina, mille puhul on igal kaaspärijal õigus asja kaasvalduses kasutada, kuid mitte ainuvalduses hoida viisil, mis välistab teise kaaspärija valduse ja kasutuse. Hageja ei ole saanud korteriomandi valdust asjaõigusseaduse (AÕS) § 32 ja § 33 lg 1 mõttes, kuna käesoleval juhul on korteriomand kostja ainuvalduses ja hageja on faktiliselt välistatud korteriomandi valdamisest ja kasutamisest. Selline olukord rikub kaaspärijate valduse võrdsuse põhimõtet ning kujutab endast ebaseaduslikku valdust hageja suhtes selles ulatuses, milles tema õigust korteriomandi kaasvaldusse on takistatud. Pooltel puudub kokkulepe pärandvara jagamise osas. Enne hagiavalduse esitamist tegi hageja kostjale ettepaneku kohtuvälise lahenduse leidmiseks. Kostja keeldus valduse üle andmisest hagejale ja nõudis raha. Hageja peab mõistlikuks ühisomandi lõpetamise viisiks korteriomandi võõrandamist, kuid ei välista kompromissi sõlmimist viisil, et mille käigus kostja ostab hageja osa või vabatahtlik vara müük. Hageja palub kohtul jagada pärandvarasse kuuluv korteriomand selliselt, et müüa korteriomand avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kostja ja hageja vahel vastavalt nende osa suurusele, s.o 1⁄2 hagejale ja 1⁄2 kostjale ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2.Tartu Maakohus võttis 16.03.2026 määrusega hagi menetlusse, edastas hagimaterjalid ja kohtumääruse kostjale. Kohus kohustas kostjat esitama hagile kirjalik vastus 21 päeva jooksul alates hagi talle kättetoimetamisest.
3.Kostja esitas kohtule 06.04.2026 vastuse hagile, milles ei võtnud hagi õigeks. Kostja selgitas, et tal ei ole vastuväiteid, et kohus on hagi menetlusse võtnud, kuid vaidleb vastu hagi sisule osas, milles hageja peab ainsaks mõistlikuks lahenduseks korteriomandi müümist avalikul enampakkumisel. Kostja märgib, et on korduvalt püüdnud leida kokkuleppelist lahendust, kuid hageja ei ole aruteludes soovinud osaleda. Kostja algatas ja viis läbi pärandi avamisega seotud avalduse esitamise ja kogu protsessi, kandes ka kõik kulud. Hageja ei ole enne pärandvara avalikustamist pärandvara korraldamise ega jagamise vastu huvi näidanud. Korteris leidis aset uputus, mille remondikulud kandis kostja ning millest hageja ei soovinud osa võtta. Korter oli kostja pereliikme kasutuses olukorras, kus poolte vahel ei olnud

võimalik saavutada muud kokkulepet, sest hageja keeldus sisulisest suhtlusest. Kostja leiab, et korteri säilitamiseks tehtud kulutused tuleb enne pärandvara ühisuse lõpetamise viisi määramist välja selgitada ja arvesse võtta ning hüvitada või tasaarvestada. Kostja leiab, et kommunaalkulude tasumine ei ole käsitatav sellise kasutuseelise täieliku tasaarvestusena, mis välistaks remondikulude ja muude vajalike kulutuste hüvitamise nõude. Väide võimaliku kasutuse kohta tuleb tõendada. Avalik enampakkumine ei ole kostja hinnangul ainusvõimalik lahendus – kostja on alates 2022. aastast pakkunud hagejale, et ostab tema mõttelise osa korteriomandist välja. Kostja ei nõustu, et menetluskulud tuleks jätta tema kanda, kuivõrd on kostja korduvalt pakkunud asja lahendamist kohtuväliselt, kuid hageja on pakkumisi ilma põhjendamata eiranud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja taotleb üksnes korteriomandi avalikule enampakkumisele panemist ning palus tuvastada ja võtta arvesse korteri säilitamiseks tehtud vajalikke kulutusi ja lahendada nende hüvitamine või tasaarvestamine vastavalt poolte osa suurusele. Kostja palub arvestada, et on valmis asja lahendama kompromissiga, sh hageja osa väljaostmise teel ning palub jätta kohtukulud hageja kanda.

4.Kohus korraldas kohtuasja arutamiseks 06.10.2026 kohtuistungi. Pooled sõlmisid kohtuistungil kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada ning lõpetada tsiviilasja menetlus. Kohus selgitas pooltele kohtuistungil kompromissi kinnitamise tagajärgi.

KOHTU SEISUKOHT

5.Kohus märgib, et pooled võivad TsMS § 430 lg 1 kohaselt kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade kommete või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui seda ei ole võimalik täita.
6.Kohus leiab, et poolte kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele, see ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul on õigus täpsustada kompromissi sõnastust selle sisu muutmata. Poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-26-3436 TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt.
7.Kohus selgitab kompromissi kinnitamise tagajärgi. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
8.Pooled kannavad kompromissi sõlmimise korral TsMS 168 lg 3 järgi oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab ka kompromissis nimetamata menetluskulud TsMS § 168 lg 3 kohaselt poolte endi kanda.
9.Hageja esitas 06.10.2026 kohtule taotluse, milles palus kompromissi sõlmimise tõttu tagastada talle 210 eurot, mis on pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja tasunud 420 eurot riigilõivu. Kohus leiab, et hageja taotlus on TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt põhjendatud. Hagejale tuleb tagastada hagimenetluses tasutud riigilõivust pool. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 4 järgi riigilõivu menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on palunud lõivu tagastada arvelduskontole nr XXX.
10.Pooled on TsMS § 661 lg-st 4 lähtudes kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks päev alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.07.20262-26-2347/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20262-21-10997/58Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium