lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-3538/88

Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 16.10.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-24-3538/88
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.10.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2472
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2026, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-24-3538

Tsiviilasi

A. E. hagi X.O ja I.E vastu koduste testamentide tühisuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A. E. (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Kostja I: X.O (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Pallo Kostja II: I.E (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

6. jaanuar 2025; edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud A. E. kanda.
3.Mõista A. E. X.O kasuks välja menetluskulud 1485 eurot 52 senti.
4.Mõista A. E. X.O kasuks välja viivis menetluskuludelt (1485 eurolt 52 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 28.10.20262-25-20680/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 20.10.20262-25-15148/15Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.10.20262-21-5250/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.10.20262-26-3436/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.09.20262-22-17014/96Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.09.20262-26-5134/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.A. E. (hageja) esitas 1. märtsil 2024 (täiendatud 1. juunil 2024) Tartu Maakohtule X.O (kostja I) ja I.E (kostja) II vastu hagi, milles palub tuvastada L. E. 1. veebruaril 2024 koostatud kahe koduse testamendi tühisus või alternatiivselt tuvastada, et L. E. puudub testament. Hagi ja selle täienduse kohaselt suri L. E. (pärandaja) xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Alates
5.veebruarist 2024 viibis testaator haiglas. Hageja sai pärandaja matustel teada, et viimane oli
1.veebruaril 2024 koostanud kaks kodust testamenti, millega testaator jättis hoiuse SEB pangas ja Põlva Hoiu-laenuühistus hagejale, teise hoiuse Põlva Hoiu-Laenuühistus kostjale II (oma ristitütrele) ning xxxxxxxxxxxxxxxx- asuva korteri kostjale I (oma õe tütretütrele), korteri müügist 30% hagejale. Hageja oli pärandaja ainus poeg, kes hoolitses ema eest. Pärandaja ei ole kunagi hagejale testamente maininud. Seega tuli hagejale üllatusena, kui kostja I teatas talle, et L. E. on teinud koduse testamendi ning jätnud selle kostja I hoiule. Kostja I ei hoolitsenud pärandaja eest tema elu jooksul. Hageja hinnangul ei olnud testaator omakäeliste testamentide koostamise ajal otsusevõimeline tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 13 lg 1 tähenduses. Testaator oli kõrges eas ning juba 2023. aasta lõpus muutus tema kõne ebaselgeks. Arvestades testaatori tervislikku seisundit, on alust arvata, et tal võis esineda varajane dementsus või muu tervisehäire, mis välistas tema võime mõista oma tegude tähendust ja hinnata testamendi tegemise õiguslikke tagajärgi. Seetõttu ei pruukinud testamendid väljendada testaatori tegelikku tahet. Samal päeval koostati kaks sisult peaaegu identset testamenti. Seejuures jääb arusaamatuks, miks pidas testaator vajalikuks koostada ühel ja samal päeval kaks sarnase sisuga testamenti. Hageja hinnangul ei saa välistada võimalust, et testaator ei mäletanud enam ühe testamendi koostamist ning koostas seetõttu teise testamendi. Ka asjaolu, et ühes testamendis on kostja I isikukoodiks märgitud XXX ning teises xxxxxxxxx, tekitab kahtluse testaatori võimes oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Hageja leiab, et testamente ei ole testaator kirjutanud algusest lõpuni oma käega. Testaator oli selleks ajaks raskelt haige ning hageja hinnangul ei võimaldanud tema tervislik seisund 2024. aasta veebruaris tal iseseisvalt koostada mahukaid käsikirjalisi dokumente. Seetõttu on põhjendatud kahtlus, et testamendid ei vasta pärimisseadustiku (PärS) § 24 lg 1 nõuetele.
2.Kostja I vaidleb hagile vastu. Hageja ei olnud testaatori suhtes hooliv. 2023. aastal tekkis hageja ja testaatori vahel konflikt rahalistel teemadel, mille järel tekkisid testaatoril terviseprobleemid ning hageja ei vastanud testaatori kõnedele. Testaatori abistamisel osalesid peamiselt kostjad ja teised lähedased isikud. Matuste korraldamisel osalesid ka teised isikud ning hageja ei täitnud testaatori viimaseid soove täielikult. Kostja I on testaatori õe tütretütar ning ta on olnud testaatoriga kogu elu lähedastes suhetes. Kostja I külastas testaatorit regulaarselt, tõi talle toitu ning aitas igapäevastest toimingutes. Testaator oli elu lõpuni selge mõistusega. Tema kuulmine oli küll halvenenud, kuid see ei viita dementsusele. Testaator jälgis aktiivselt ühiskondlikku elu, vaatas Riigikogu ülekandeid, lahendas ristsõnu ja sudokusid ning suhtles tuttavatega.
2.veebruaril 2024 külastas kostja I testaatorit tema kodus, kes enne tema lahkumist võttis vihiku vahelt koduse testamendi kuupäevaga 1. veebruar 2024 ja andis selle kostja I kätte hoiule. Eelnevalt oli testaator kostja I kätte hoiule andnud ka pool aastat varem koostatud koduse testamendi. Kostja I on kindel, et tegemist on testaatori enda koostatud testamentidega. Ühe testamendi ümberkirjutamise põhjus võis olla valesti kirjutatud isikukood. Erinevused suur- ja väiketähtede kasutamises ei oma tähtsust.
3.Kostja II vaidleb hagile vastu. Kostja II ei nõustu sellega, et testaator võis testamendi tegemise ajal olla dementsuse tõttu otsustusvõimetu. Kostja II suhtles testaatoriga tihedalt ning tema hinnangul oli viimane elu lõpuni adekvaatne, hea mälu ja arusaamisvõimega. Testaatori vaimset võimekust näitasid muuhulgas ristsõnade ja sudokude lahendamine, täpsete ostujuhiste andmine, ravimite tundmine, iseseisev pangaasjade ajamine, ning arvete, püsikorralduste ja elektrilepingute kontrollimine. Kahe testamendi olemasolu ei näita mäluhäiret, vaid võib olla selgitatav sooviga jätta üks testament endale. Väidetavad suhtlemisraskused tulenesid pigem testaatori kuulmislangusest ja hageja ebaselgest diktsioonist, mitte sellest, et testaator ei oleks vestluse sisust aru saanud. Kostja II ei nõustu hagejaga selles, et viimane oli testaatori ainus hooldaja. Testaator sai alates novembrist 2023 koduhooldusteenust, mille korraldamisel aitas kostja II kaasa. Kostja II aitas ka transpordi ja ametiasjade korraldamisel, kuid sisulised otsused tegi testaator ise. Arstidega suhtles peamiselt kostja II, kellele edastati ka surmateade.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Praeguses asjas on hageja esitanud hagi kostjate vastu L. E. koduste testamentide puudumise või tühisuse tuvastamiseks. Kuigi hageja on esitanud nõuded selliselt, et esmalt tuvastaks kohus testamentide tühisuse ja alternatiivselt nende puudumise, saab kohus esmalt tuvastada, kas testament puudub (testamendi puudumise korral ei saa tõusetuda küsimus selle tühisusest). Kui testament on olemas, saab kohus hinnata selle tühisust. Ka Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus kohus tuvastab, et pärandaja ei ole testamenti teinud, ei ole kohtul alust testamendi tühisust tuvastada ega testamenti tühistada (vt nt Riigikohtu 25. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-53722, p 15). Seda on kohus selgitanud ka 6. jaanuari 2025 eelistungil.
6.L. E. 1. veebruari 2024 testamendid (dtl 4 ja 5) on esitatud omakäeliselt kirjutatud koduste testamentidena (PärS § 20 lg-d 1 ja 3). Testaator võib teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla (PärS § 24 lg 1). Kodune testament kaotab oma kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab (PärS § 25 lg 1). Testamendid on tehtud 1. veebruaril 2024 ning testaator suri xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seega ei ole koduste testamentide kehtivuse aeg möödunud. Küll aga tugineb hageja sellele, et L. E. ei ole testamente algusest lõpuni oma käega kirjutanud.
7.Hageja on käsitlenud PärS 24 lg-s 1 sätestatud nõude täitmata jätmist testamendi puudumise olukorrana. TsÜS § 83 lg 1 sätestab aga seda, et tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul on PärS § 24 lg-s 1 sätestatud nõuete järgimata jätmise tagajärjeks testamendi tühisus, mitte selle puudumine. Ka Riigikohus on kinnitanud, et PärS § 24 lg-s 1 on sätestatud omakäelise testamendi vorminõuded, mille järgimata jätmise korral on testament tühine (vt nt Riigikohtu

26. juuni 2025 määrus tsiviilasjas nr 2-23-8876, p – d 10 – 12). Kohus möönab, et ei ole sellele menetluses poolte tähelepanu pööranud. Samas ei too see kohtu hinnangul kaasa asja ebaõiget lahendamist, kuivõrd menetluses on hageja eesmärgiks olnud selline olukord, kus L. E. kodused testamendid ei ole kehtivad ning toimub seadusjärgne pärimine. Vastavad asjaolud on hageja kohtu ette toonud. Ka tõendamiskoormise jagamisel on kohus lähtunud hageja esile toodud asjaoludest, mitte õiguslikust kvalifikatsioonist. Hageja jaoks ei ole määrava tähendusega, kas tema nõue rahuldaks testamendi puudumise või tühisuse tuvastamise kaudu.

8.Seega analüüsib kohus hageja väidet selle kohta, et L. E. ei ole testamente algusest lõpuni oma käega kirjutanud, mis tooks omakorda kaasa testamentide tühisuse. Testamendi puudumise nõuet kohus ei lahenda. Arvestades hagimenetluses kehtivat tõendamiskoormist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1) tuli hagejal oma väidet tõendada.
9.Oma väite tõendamiseks taotles hageja käekirja ekspertiisi määramist. Kohus jättis
17.novembri 2025 määrusega hageja taotluse rahuldamata, kuivõrd hageja ei tasunud kohtu määratud ajaks eksperdikulude katteks kohtu deposiiti 902 eurot 14 senti (vt määruse p 9). Kohtule esitatud põhjendused ei anna alust asuda seisukohale, et L. E. ei ole koduseid testamente algusest lõpuni oma käega kirjutanud. Sellisele järeldusele ei saa asuda testamentide visuaalsel vaatlemisel. Hageja ei ole tõendanud ka oma väidet selle kohta, et testaatori tervislik seisund ei võimaldanud tal koostada käsikirjalisi dokumente. Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, et tegemist on mahukate käsikirjaliste dokumentidega. Seega ei ole hageja tõendanud oma väidet selle kohta, et L. E. ei ole koduseid testamente algusest lõpuni oma käega kirjutanud. Eelnevat arvestades ei rahulda kohus hageja testamentide tühisuse tuvastamise nõuet PärS § 24 lg-s 1 sätestatud vorminõuete järgimata jätmise tõttu.
10.Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi (PärS § 19 lg 1). Testamendi teeb testaator isiklikult (PärS § 19 lg 2). TsÜS § 13 lg 1 sätestab, et tehing, mille isik on teinud vaimuhaiguse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistab tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Hageja tugineb sellele, et arvestades L. E. tervist võis tal esineda varajane dementsus või muu tervislik seisund, mis välistas tema võimet õigesti hinnata seda, kuidas testament mõjutab tema huve. Seega tugineb hageja sellele, et L. E. oli testamentide tegemise ajal otsusevõimetu. Ka seda väidet tuli hagejal tõendamiskoormist (TsMS § 230 lg 1) arvestades tõendada.
11.Oma väite tõendamiseks taotles hageja kohtuarstliku ekspertiisi määramist. Kohus jättis 11. juuni 2026 määrusega hageja taotluse rahuldamata, kuivõrd hageja ei põhjendanud piisavalt oma taotlust (ei toonud välja konkreetseid asjaolusid, vaid üksnes oma kahtluse, et testaatoril võis olla dementsus) (vt määruse p 6). Samuti taotles hageja enda vande all ülekuulamist. Ka selle taotluse jättis kohus sama määrusega rahuldamata, kuivõrd testaatori dementsust ja sellest tulenevalt otsusevõimetust ei saa kohus tuvastada ühe menetlusosalise väidete alusel (vt määruse p 10).
12.Kohtule esitatud põhjendused ei anna alust asuda seisukohal, et L. E. oli testamentide tegemise ajal otsusevõimetu. Ainuüksi kõrge vanus ei tähenda seda, et isik on otsusevõimetu. Kuigi hageja on viidanud võimalikule dementsusele, ei kinnita tema väidet ükski menetluses esitatud tõend, samuti on see vastuolus teiste menetlusosaliste selgitustega L. E. tervisliku seisundi kohta. Üksnes asjaolust, et testaator viibis alates 5. veebruarist 2024 haiglas, ning seal olles ei suutnud ta enam voodist tõusta ega kõndida (ega hiljem ka ennast keerata), ei tähenda, et tal oli dementsus või muu tervislik seisund, mis ei võimaldanud tal hinnata

testamentide tähendust. Esitatud tõenditest ei nähtu, et kirjeldatud füüsiline seisund oleks konkreetsel juhul testaatori otsusevõimet mõjutanud. Ka hageja esitatud L. E. epikriisist (dtl 293 – 300) nähtub, et viimasel olid füüsilised vaevused, ning ka asjaolu, et testaator oli adekvaatselt kontaktne naispatsient, kes rääkis täislausetega (dtl 294). L. E. otsusevõimetust ei saa tuletada ka hageja väitest selle kohta, et vestlustes on L. E. hagejalt küsinud „mis sa ütlesid“. Selline küsimus ei viita automaatselt sellele, et L. E. ei saanud vestluse sisust aru ning oli otsusevõimetu.

13.Kohtu hinnangul ei saa samal päeval kahe testamendi koostamisest tuletada seda, et testaator ei mäletanud enam ühe testamendi koostamist, ning koostas seetõttu teise testamendi. Kohus leiab, et see oleks liiga meelevaldne tõlgendus. Testaatori mäluprobleeme ei toeta ükski tõend ega ka teiste menetlusosaliste selgitused. Ka asjaolu, et ühes testamendis on kostja I isikukoodiks märgitud „XXX “ ja teises testamendis „xxxxxxxxx“ (erinevus ühes numbris) ei viita L. E. otsusevõimetusele. Seega ei ole hageja tõendanud oma väidet selle kohta, et L. E. oli testamentide tegemise ajal otsusevõimetu. Eelnevat arvestades ei rahulda kohus hageja testamentide tühisuse tuvastamise nõuet.
14.Eelneva tõttu jätab kohus hagi rahuldamata.
15.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus märgib, et kuigi hageja on menetluses saanud menetlusabi, ei välista see ega ka piira tema kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused (TsMS § 190 lg 1).
16.Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja I menetluskulud 1485 eurot 52 senti (koos käibemaksuga). Kostja II ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest selliseid kulusid, mida kohus saaks ise kindlaks määrata. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. (TsMS § 175 lg 1). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu 3. aprilli 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.3). Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 32-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25).
17.Kohtu hinnangul on kostja I lepingulise esindaja tunnitasu (120 eurot ilma käibemaksuta) mõistliku suurusega ja kooskõlas kohtupraktikaga ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus ei pea vajalikuks anda detailset hinnangut kulude põhjendatusele ja vajalikkusele iga kulunimekirjas toodud üksiku toimingu põhiselt. Küll aga peab kohus põhjendatuks arvestada seda, et hageja oli esitanud nii testamentide puudumise kui ka tühisuse tuvastamise nõuded. Samuti toimus asjas eelistung, ning kohus kogus

originaaldokumente käekirjaekspertiisi määramiseks, millega kostja I lepingulisel esindajal tuli omakorda tutvuda (kostja I ei saanud ette näha, et hageja ei tasu hiljem kohtu määratud eksperdikulude ettemaksu kohtu deposiiti ning kohus ei määra ekspertiisi). Lisaks tuleb arvestada seda, et hageja taotles kahe ekspertiisi määramist ning ka ekspertiiside küsimuses tuli kostjal I oma seisukohti esitada. Eelnevat arvestades on kostja I lepingulise esindaja ajakulu (9 h 59 min) kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik.

18.Eelneva tõttu on kostja I põhjendatud menetluskulud 1485 eurot 52 senti (koos käibemaksuga). Vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 on kostja I kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Vastavalt kostja I taotlusele tuleb hagejal tasuda viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1485 eurolt 52 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-24-19671/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 07.09.20262-24-12460/28Viru Maakohus Rakvere kohtumaja