Ühinguõigus › Sundlõpetamine

likvideerimismenetluse

lõpetamisest

ja

äriühingu

registrist

kustutamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud ühe aasta jooksul käesoleva määruse jõustumisest, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud.

Menetluslulude jaotus Jätta menetluskulud puudutatud isiku Osaühing R kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas, nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, nr 221023778606 Swedbank AS-is või kontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, viitenumber 2900072686. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitusena tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

08.03.2013 on Harju Maakohtu registriosakonna poolt kohtunikule edastatud MGOÜ (avaldaja) võlanõue Osaühingu R (puudutatud isik) sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerimismenetluse läbiviimiseks äriseadustiku (ÄS) § 60 ja § 203 alusel vastavalt TsMS § 595 lg 2 p-le 5. Kohus teavitas menetlusosalisi äriühingu sundlõpetamise menetluse algatamisest. Puudutatud isiku juhatuse liige ei ole kohtule vastanud, sundlõpetamisele vastuväiteid esitanud, enda ärakuulamist taotlenud ega enda likvideerijaks määramist soovinud. Avaldaja lepinguline esindaja on 23.05.2013 kohtule saadetud avalduses kinnitanud, et on nõus enda määramisega likvideerijaks. Avaldaja ja likvideerija kandidaat paluvad mitte nõuda avaldajalt likvideerija kulude ja tasu katteks ettemaksu tasumist, kuna nende vahel on usaldusväärsed suhted ning tasu küsimust võib lahendada likvideerimismenetluse lõppemisel.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus leiab, et Osaühing R tuleb sundlõpetada ning sellega seoses määrata osaühingule likvideerija. ÄS § 60 lg-te 1 ja 2 kohaselt kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud. Kui äriühing ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid

üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta. Kui äriühingu võlausaldaja või äriühing paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja ÄS § 60 lg 4 kohaselt äriühingu sundlõpetamise. Vastavalt ÄS § 203 lg 1 p-le 3 lõpetatakse osaühing kohtumäärusega muudel seaduses sätestatud juhtudel. Lähtudes ÄS § 203 lg-st 2 ja TsMS § 629 lg-st 1, võib kohus osaühingu sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 595 lg 2 p 5 kohaselt peab kohtunikuabi juriidilise isiku sundlõpetamise otsustamise korral andma määruse või kande tegemise pädevale kohtunikule. Kooskõlas TsMS § 629 lg-ga 2 kuulab kohus enne sundlõpetamist võimaluse korral ära juriidilise isiku juhtorganite liikmed. Vastavalt TsMS § 629 lg-le 3 määrab kohus sundlõpetamise määruses ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides TsMS §-des 602–606 sätestatut. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist nähtuvalt on registripidaja 28.02.2012 teinud hoiatusmääruse võlgniku registrist kustutamiseks seoses majandusaasta aruande esitamata jätmisega. Ametlikes Teadaannetes on 11.09.2012 ilmunud sundlõpetamisteade, millega registriosakond on andnud äriühingule 6-kuulise tähtaja majandusaasta aruande esitamiseks või selle mitteesitamise põhjendamiseks hoiatusega, et kui äriühing nimetatud tähtaja jooksul ei esita majandusaasta aruannet ega põhjenda selle mitteesitamist, võib registripidaja äriühingu registrist kustutada või otsustada äriühingu sundlõpetamise. Samas teates on võlausaldajatele antud tähtaeg 6 kuud teatada oma nõuetest äriühingu vastu ja taotleda äriühingu likvideerimismenetluse läbiviimist. Äriregistri andmebaasi väljatrükist nähtuvalt äriühing antud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ei ole. Võlausaldaja MGOÜ on tähtaegselt esitanud taotluse sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Seega esinevad alused osaühingu sundlõpetamiseks vastavalt ÄS § 203 lg 1 p-le 3. Lähtudes eeltoodust, tuleb Osaühing R sundlõpetada. Vastavalt ÄS §-le 205 toimub osaühingu lõpetamisel selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võttes aluseks ÄS § 206 lg-s 3 ja TsMS § 629 lg-s 3 sätestatu, tuleb kohtul määrata sundlõpetatud osaühingule likvideerijad. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Vastavalt ÄS § 206 lg-le 1 on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab vähemalt ühe likvideerija elukoht olema Eestis. Käesoleval juhul on oma nõusolekut likvideerija kohustuste täitmiseks avaldanud advokaat Sergei Tšurkin. Nimetatud isik vastab kohtule teadaolevalt ÄS § 206 lg-tes 1 ja 2 ning § 180 lgtes 2-31 sätestatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Eeltoodut arvestades määrab kohus Osaühingu R likvideerijaks Sergei Tšurkini. Kohus peab vajalikuks selgitada, et osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud: •

lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded (ÄS § 209 lg 2);

•

esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (ÄS § 210);

•

koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (ÄS § 211 lg 2);

•

koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3);

•

avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (ÄS § 212);

•

rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (ÄS § 214 lg 1);

•

koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1);

•

esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3);

•

esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1);

•

andma osaühingu dokumendid hoiule usaldusväärsele isikule (ÄS § 219 lg 1).

likvideerijale,

arhiivipidajale

või

muule

Kohus ei määra hetkel kindlaks likvideerija tasu ja hüvitamisele kuuluvaid kulusid, kuna Sergei Tšurkini avaldusest nähtuvalt puudub selleks vajadus (TsMS § 605 lg 1). Vastavalt TsMS § 4772 lg-le 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Eeltoodust lähtudes tuleb likvideerijaks määratud isikul teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest ja äriühingu registrist kustutamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud ühe aasta jooksul alates käesoleva määruse edastamisest Osaühingule R, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida (TsMS § 4772 lg 2). Äriühingu sundlõpetamist puudutavas osas kehtib käesolev määrus ja kuulub täitmisele alates selle jõustumisest (TsÜS § 629 lg 4). Muus osas kehtib määrus ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest Osaühingule R (TsMS § 606 lg 1). Juhindudes ÄS § 204 lg-st 2 ning § 208 lg-st 2, saadab kohus käesoleva määruse äriregistrile lõpetamiskande ja likvideerijakande tegemiseks. TsMS § 172 lg 6 esimesest lausest juhindudes jätab kohus menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.