Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud TL esitas 03.05.2013 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. TL on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Harju Maakohtu 10.05.2013 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas TL ajutiseks pankrotihalduriks Lembit Ülperi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Lembit Ülper esitas 23.05.2013 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt omab võlgnik vara väärtuses 34,80 eurot. Samuti puudub võlgnikul igakuine stabiilne sissetulek. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi 25 666,68 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul tekkisid võlgnikul makseraskused 2007.a, mil võlgnik ei suutnud enam korralikult oma elu juhtida ega suunata. See viis abielulahutuseni, töö kaotamiseni, alkoholi tarvitamiseni ning rehabilitatsioonikeskustes elamiseni. Käesoleval juhul ei ole tuvastatud võlgniku otsest kuritegelikku või pahatahtlikku käitumist enda maksejõuetuse tekitamisel ning ajutine haldur ei pea võlgniku pankrotisituatsiooni tekkimist võlgniku süüks. Võlgnik võinuks oma majanduslikke võimalusi enne abielu lahutamist, laenude/kohustuste võtmist põhjalikumalt analüüsida oma majanduslikke võimalusi, samuti tulnuks ette näha reservvõimalused juhuks, kui võetud kohustuste täitmisel tekivad makseraskused. Mis konkreetselt on võlgniku ebaõnnestumiste ja maksejõuetuse põhjusteks, ei ole ajutise halduri ülesannete täitmise raames selgunud. Vara tagasivõitmise võimalus olemasolevate andmete kohaselt puudub. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et TL pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutine haldur ei ole tuvastanud PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, mis tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise. Juhul, kui kohus leiab, et võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ei kuulu rahuldamisele, siis palub ajutine haldur teha võlausaldajatele ettepanek kanda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 1100 eurot ning selle tasumata jätmise korral lõpetada TL suhtes alustatud menetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus TL pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 1110 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 366,30 eurot, kokku 1476,30 eurot. Ajutine haldur palus välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 397 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja TL pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Lembit Ülperi. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi 25 666,68 euro ulatuses ning vara 34,80 euro väärtuses, igakuine stabiilne sissetulek võlgnikul puudub. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalusi. Kohtule ja ajutisele haldurile ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 lg-le 2 tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, siis kuulutab kohus PankrS § 171 lg 11 alusel TL pankroti välja. Võlgnik on PankrS § 173 lg-st 1 tulenevalt kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste kohta. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et võlgnik TL on kohustatud kooskõlas PankrS §-ga 86 vannet andma. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel TL trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 18,5 tundi ning ajutise halduri töötasu suuruseks on 1110 eurot. Töötasu arvestamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 60 eurot. Kuna võlgnikul pankrotimenetluse kulude eest tasumiseks vara ei ole, siis taotleb haldur, et kulude hüvitamine määratakse PankrS § 23 lg 4 alusel riigi vahenditest summas 397 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Seaduse kohaselt ei ole pankroti väljakuulutamisel võimalik ajutise halduri tasu ja kulutusi hüvitada riigi vahenditest suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) (PankrS § 23 lg 4). Harju Maakohtu 31.05.2013 määrusega on TL antud riigipoolset menetlusabi ning vabastatud ta ajutise halduri tasu tasumise kohustusest 397 euro ulatuses. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu summas 397 eurot hüvitada haldurile riigi vahenditest ning ülejäänud osas, s.o 713 euro ulatuses tuleb ajutise halduri tasu välja mõista võlgnikult TL. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.