2-13-9506/13 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud Osaühing F esitas 27.02.2013 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgniku tegevusalaks oli metallijäätmete vahendus. Maksejõuetuse põhjuseks on maksuvõlgade tekkimine ning kohtuvaidluse tulemusena arvelduskontode arestimine. Võlgnikul on kohustusi kokku 327 750,29 euro ulatuses, vara puudub. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot. 12.03.2013 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 1 318,14 eurot, kohustusi 327 802,81 euro ulatuses. Tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, mis seisnes osaühingut kahjustavate tehingute tegemises, mis põhjustasid osaühingu maksejõuetuse. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 530 eurot (lisandub sotsiaalmaks 504,90 eurot). Ajutine haldur palub tasust 397 eurot välja mõista riigi vahenditest ning kanda summa Toomas Saarma arveldusarvele. 13.12.2012 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande juurde, leidis, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga pankrotiseaduse mõttes, maksejõuetus tekkis 2010 alguses, hiljemalt aprillis. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde, nõustus ajutise halduri aruandega välja arvatud maksejõuetuse tekkimise aja osa. Võlgnik oli seisukohal, et pankrotiavaldus on esitatud õigeaegselt. 02.05.2013 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 3 934,90 eurot ning avaldas 02.05.2013 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. 16.05.2013 esitas laekus kohtule Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) taotlus võlgniku äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi 04.12.2009 otsuses nr 3-3-1-75-09 on märgitud, et juriidilise isiku maksukohustus ning juhatuse liikme solidaarne vastutus maksuvõla eest lõpeb juriidilise isiku äriregistrist kustutamisega. Kui maksuhalduri vastutusotsus on tehtud enne juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, siis jääb nõue vastutusotsuse adressaadi suhtes kehtima. Antud juhul on maksuhaldur alustanud menetlust võlgniku maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks eesmärgiga koostada vastutusotsus. Seetõttu palub maksuhaldur pikendada võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni ja enne seda lubada äriregistrist kustutamine üksnes maksuhalduri nõusolekul. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Võlgnikul on vara 1 318,14 eurot, kohustusi 327 802,81 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht võlgniku vara mahtu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Tagasivõitmise või -nõudmise võimalused puuduvad. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29

lg 1-3 eeldused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus rasket juhtimisviga PankrS § 22 lg 5 mõttes. Raske juhtimisviga seisneb tehingute tegemises, millega kahjustati võlgnikku ning põhjustati maksejõuetus. Võlgnik on osalenud tehingutes, mille reaalne toimumine ei ole veenvalt tõendatud. Tuginedes ajutise halduri seisukohale, peab kohus maksejõuetuse tekkimise ajaks 2010.a algust. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) on esitanud taotluse võlgniku äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks. Haldur on tuvastanud, et võlgnikul on maksuvõlad, seega on Eesti Vabariik võlausaldaja ning pankrotimenetluse osaline (PankrS § 8 lg 3). Kohus leiab, et võlausaldaja on õigustatud isik PankrS § 29 lg 8 mõttes ning tal on õigus taotlust esitada. Võlausaldaja on kinnitanud, et on alustanud menetlust võlgniku maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine. Arvestades haldusmenetluse võimalikku kestust, on likvideerimise pikendamine 6 kuuni kohtu arvates põhjendatud. Kohus rahuldab võlausaldaja taotluse. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur palub määrata töötasuks 1 530 eurot (lisandub sotsiaalmaks 504,90 eurot). Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 17 tundi. Halduri tunnitasu määr on 90 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1 530 eurot (lisandub sotsiaalmaks 504,90 eurot). PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.