Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Määruse tegemise aeg ja koht
30.05.2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-7747
Tsiviilasi
MS(S , isikukood XXX, elukoht XXX avaldus SK OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse menetluse raugemine
Kohtuistungi toimumise aeg
29. aprill 2013
Kohtuistungil osalenud isikud
Võlausaldaja lepinguline esindaja Mihkel Tuus Võlgniku seaduslik esindaja TR Ajutine haldur Toomas Saarma
kustutamine
teha
ülesandeks
ajutisele
18.02.2013 esitas MS avalduse SK OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Töövaidluskomisjoni jõustunud otsusega on võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõistetud 3 833,96 eurot. Võlgnik ei ole vaatamata pankrotihoiatusele võlgnevust 10 päeva jooksul tasunud. Võlausaldaja palub nimetada võlgnikule ajutine haldur. 22.03.2013 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku varaks nõuded kolmandate isikute vastu kogusummas 6 043,44 eurot (sissenõutav 2 542,69 eurot) ja kohustusi on vähemalt 730 637,85 euro ulatuses. Halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab haldur muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Võimalik, et esinevad tagasivõitmise või –nõudmise võimalused. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 800 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 594 eurot, kokku 2 394 eurot. Ajutine haldur palub menetluse raugemise korral tasust 397 eurot hüvitada riigi vahenditest. 19.03.2013 toimunud kohtuistungil jäi haldur oma aruande juurde, selgitas, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes, maksejõuetus tekkis 2011.a lõpus, vara tagasivõitmise võimalused esinevad. Ajutine haldur selgitas, et pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks tuleks tasuda deposiiti 3 094 eurot. Võlausaldaja jäi pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega. Võlgnik nõustus ajutise halduri aruandega, väljaarvatud maksejõuetuse tekkimise aja osas, mis võlgniku hinnangul oli 2012 suvi, kuna siis lõppes võlgniku majandustegevus. 02.05.2013 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 3 094 eurot ning avaldas 02.05.2013 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. 03.05.2013 esitas võlausaldaja taotluse 29.04.2013 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Kohtul puuduvad andmed kohtu deposiiti tasutava summa kohta. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku varaks nõuded kolmandate isikute vastu summas 6 043,44 eurot, kohustuste suuruseks on kokku 730 637,85 eurot, võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuivõrd ajutine haldur ei ole tuvastanud rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega teo olemasolu. Tuginedes ajutise halduri seisukohale, peab kohus maksejõuetuse tekkimise ajaks 2011.a lõppu. Kohtul ei ole ajutise halduri seisukohas põhjust kahelda ning puuduvad seda seisukohta ümberlükkavad andmed. Vastuseks võlgniku vastuväitele märgib kohus, et maksejõuetus ja majandustegevuse lõppemine on erinevad nähtused ning maksejõuetus võib tekkida ka siis, kui
võlgniku majandustegevus veel toimub. Seetõttu ei saa maksejõuetuse tekkimise aega automaatselt seostada majandustegevuse lõppemise ajaga. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi
Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.