Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Placet Group OÜ (registrikood: 11198910; asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja Merike Lätt; Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): M. M (isikukood: XXX; elukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
10.05.2013.a
Istungil osalenud isikud
Hageja tehinguline esindaja Merike Lätt, kostja M. M
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 22.11.2012.a otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi põhivõla nõude puhul 226,88 eurot ületavas osas ja kõrvalnõuete nõude seisuga kuni 30.05.2013.a 67,50 ületavas osas.
2.Teha asjas uus otsus, millega rahuldatakse hagi osaliselt ja mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg summas 226,88 eurot ja kõrvalnõuded seisuga kuni 30.05.2013.a summas 67,50 eurot ning viivis põhivõlalt (226,88 eurot) alates 31.05.2013.a kuni põhivõla kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
3.2.Välja mõista M. M Placet Group OÜ kasuks põhivõlg summas 226,88 eurot ja kõrvalnõuded seisuga kuni 30.05.2013.a summas 67,50 eurot ning viivis põhivõlalt (226,88 eurot) alates 31.05.2013.a kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu kostja, M. M kanda.
6.Jätta rahuldamata apellandi poolt esitatud 10.05.2013.a toimunud kohtuistungi protokolli parandamise taotlus.
7.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.16.02.2012.a esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Seoses kostja poolt vastuväite esitamisega andis kohus nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 21.05.2012.a. esitas hageja kohtule hagi kostjalt võla, intressi, viivise ja menetluskulude väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 22.07.2009.a laenulepingu, mille alusel kostja sai hagejalt 5000 krooni (319,56 eurot) laenu, mille kostja kohustus koos intressidega hagejale tagastama hiljemalt 21.08.2009.a. Kostja pikendas laenu tagastamise tähtaega kuni 20.09.2009.a ja tasus pikendamistasu 950 krooni. Kostja tasus 20.09.2009.a laenu vaid osaliselt, s.o. 500 krooni (31,67 eurot). Vaatamata meeldetuletustele ei ole kostja hagejale võlgnevust tasunud. Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlg 287,89 eurot, intressid 57,52 eurot ja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 alusel 58,44 eurot. Hageja palus lisaks võla- ja viivisenõudele kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 63,91 eurot ja hageja õigusabikulud 173 eurot. Hageja leidis, et kostja vastuväited hagile ei ole põhjendatud. Kostja ei ole varasemalt avaldanud, et laenuleping on tühine. Vastupidi, kostja on hoopis laenu tagastamise tähtaega pikendanud. Kostja poolt märgitud number 21243 ei ole lepingu number, vaid kostja kasutaja ID number internetikeskkonda sisenemiseks. Hageja andmetel on kostja võtnud laenu internetikeskkonnas www.smsmoney.ee kahel korral, s.o 30.06.2009.a ja 22.07.2009.a. Kostja poolt esitatud laenuleping võib olla kostjale esitatud varasemalt võetud laenu puhul. Hageja õigusabikulud on põhjendatud, arvestades nõude suurust, ajakulu ja asja keerukust. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei vasta hageja poolt kostjale väljastatud laen VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud tingimusele, mistõttu on laenuleping tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 4 kohaselt tühine. Hageja poolt tõendina lisatud leping nr 310045326 erineb kostja käes olevast lepingust numbri
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-12-6754 poolest – lepingu numbriks, mille alusel laen väljastati, on 21243. Samuti ei ühti kostjale edastatud lepingu üldtingimustes nende lepingute punktid 4.,5.,6. ja 6.1. Õige laenulepingu kohaselt on hageja märkinud laenusumma 5000 krooni 30 päevase tagastamise puhul aastaseks intressimääraks 216% ja krediidi kulukuse määraks 649,14%. Seega ületab lepingus näidatud krediidi kulukuse määr krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kostja leidis ka, et hageja õigusabikulud 173 eurot ei ole põhjendatud, kuivõrd tegemist ei ole sedavõrd keeruka asjaga. Samuti ei vasta tõele hageja väited, et kostja ei reageerinud hageja meeldetuletustele. Kostja on vastanud hageja võlateatisele 12.11.2009.a kirjaga. Samuti on kostja tagastanud hagejale 500 krooni ja 950 krooni. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 22.11.2012.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 287,89 eurot, intressid 57,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 21.05.2012.a 58,44 eurot ja viivise 0,02% päevas tasumata põhivõlalt alates 22.05.2012.a kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistis kostjalt hagejale välja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagilt tasutud riigilõivu 63,91 eurot ja hageja õigusabikuludest 75 eurot. Kohtu hinnangul tuleneb hageja nõue kostja vastu laenulepingust nr Id 310045326, mitte kostja poolt märgitud lepingust nr 21243. Nimetatut tõendavad hagiavaldusele lisatud laenulepingu nr Id 310045326 üldtingimused (tl 29 – 41) ja maksekorraldus laenusumma 5000 krooni ülekandmise kohta kostjale, mille selgitusse on märgitud: „SMSMONEY.ee – Laenusumma – 5000 EEK, laenuperiood – 30 päeva, laenu id – 310045326“. (tl 42). Kostja esitatud laenulepingu nr 21243 ja hagiavalduse aluseks oleva laenulepingu nr Id 310045326 näol on tegemist kahe erineva lepinguga ning hageja nõuab käesolevas asjas kostjalt võlgnevust laenulepingu nr Id 310045326 alusel, mis on märgitud ka kostjale ülekantud summa maksekorraldusse. Seega ei oma kostja esitatud laenuleping käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Kostja on esitanud kohtule ka tõendina ITM Inkasso OÜ-le saadetud vastuse, millises märgib, et on saanud laenu kahel korral ning on ära märgitud laenuleping nr 310045326 ja laenusumma 5000 krooni (tl 76). Kohus leidis, et laenuleping nr Id 310045326 ei ole tühine ja kostja on tõendite kohaselt laenulepingu nr Id 310045326 alusel laenu 5000 krooni saanud. Laenuleping vastab VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud tingimusele. Laenulepingu p 4 kohaselt on laenusumma 5000 krooni 30-päevase perioodi korral tagasimakseks 5900 krooni, seega intress on 900 krooni (57,52 eurot). Kostja on väitnud, et ta on tagastanud hagejale 500 krooni ja 950 krooni. Hageja on hagis märkinud, et kostja on tagastanud võlgnevusest 500 krooni ja 950 krooni on kostja tasunud laenulepingu pikendamise tasuna. Asjaolu, et 950 krooni näol oli tegemist laenu pikendamise tasuga ja mitte laenu tagastamisega, tõendab ka kostja kiri hagejale (tl 81). Eeltoodust tulenevalt saab tagastatud laenuks lugeda 500 krooni ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõla katteks 287,89 eurot + intressid 57,52 eurot. Hageja on palunud välja mõista viivise lähtuvalt VÕS § 113 lg-s 1 ja §-s 94 sätestatust viivisemääraga 0,02% päevas. Kostja on hagiavalduse esitamise seisuga viivituses olnud 974 päeva (21.09.2009.a – 21.05.2012.a.). Kohus asus seisukohale, et kuna kostja viivitas kohustuse täitmisega, on põhjendatud kostjalt viivise 58,44 euro väljamõistmine perioodi 21.09.2009.a – 21.05.2012.a eest ja sealt edasi TsMS § 367 alusel alates 22.05.2012.a kuni nõude täitmiseni viivis 0,02% tasumata põhinõudelt päevas.
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-12-6754 Kohus leidis, et hageja poolt esitatud menetluskulude väljamõistmine kostjalt on põhjendatud osaliselt. Arvestades asjaoluga, et tegemist on lihtmenetluse asjaga, samuti menetluses tehtud toimingute mahuga, pidas kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu 63,91 eurot ja hageja õigusabikuludest 75,00 eurot. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt, saata asi tagasi maakohtule. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 236 lg-t 1 ja § 7, leides, et kostja esitatud laenulepingu nr 21243 üldtingimused ei omanud asjas tähtsust. Võttes asja juurde hageja esitatud laenulepingu Id 310045326 üldtingimused, rikkus kohus TsMS § 238 lg 3 p 1, kuna kostja arvates on tegu kunstlikult loodud tõendiga. Maakohus on valesti hinnanud tõendeid ka otsuse põhjendustes, kus leiab, et kostja on esitanud kohtule tõendina ITM Inkasso OÜ-le saadetud vastuse, milles märgib, et on saanud laenu kahel korral ning on ära märgitud laenulepingu nr 310045326 ja laenusumma 5000 krooni. Kostja esitatud vastuses ja selle lisas nr 2 on märgitud laenu number 310045326, mitte laenulepingu number nagu leidis maakohus. Kostja on vastuses hagiavaldusele esitanud taotluse arutada asja kohtuistungil. Maakohus aga jätkas asja arutamist lihtmenetluses, tehes otsuse 22.11.2012.a, mis tuli apellandile üllatuslikult, sest kohus ei kuulanud ära suuliselt kostja seisukohti ega pidanud istungit, mille tulemusel ei saanud kostja esitada ka vastuhagi tuvastusnõudes aastase intressimäära ja krediidi kulukuse määra tuvastamiseks. Seega on maakohus rikkunud TsMS § 7, § 405 lg-t 1, § 341 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg-t 1 ja art-t 13. Kohus on valesti kohaldanud materiaalõigust, otsus on vastuolus Euroopa Liidu direktiiviga 87/102 EMÜ, direktiiviga 93/13 EMÜ, Euroopa Liidu toimimise lepingu art-ga 267 ning kohus on jätnud Euroopa Liidu õiguse kohaldamata. Maakohus jättis välja arvestamata intressimäära ja krediidi kulukuse määra, kuigi kostja oli hageja poolt esitatud tõendi üldtingimuste tabelid seadnud kahtluse alla. Kohus on kostjalt välja mõistnud viivise, mis on vastuolus Euroopa Kohtu otsusega nr C-618/10. hageja ei ole esitanud hagi alusetu rikastumise sätete alusel, kostja on varasemates seisukohtades summade tagastamise all silmas pidanud seda, et on alusetult saadu tagastanud. Kohus on kostja seisukohti otsuses valesti tõlgendanud. Kohus on valesti kohaldanud TsMS § 162 lg-t 1, sest hageja ei ole esitanud talle esindaja poolt esitatud arveid ja arvete alusel tehtud maksekorraldusi. Seega on maakohus vääralt kostjalt hageja õigusabikulud välja mõistnud. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidles kaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega rahuldatakse hagi väiksemas ulatuses.
7.Kohus lähtub vaidluse lahendamisel sellest, et hageja ja kostja sõlmisid 22.07.2009.a laenulepingu, mille täitmisena kandis hageja kostjale üle 5000 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja peab tagastama 30 päeva möödudes 5900 krooni. Seega moodustas kokkulepitud
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-12-6754 tasu 30-päevase laenuperioodi puhul raha kasutamise eest 900 krooni. Tasu laenuraha kasutamise eest on käsitletav intressina. Kuigi pooled vastavat tasu intressiks ei nimetanud, tuleb antud juhul lähtuda põhimõttest, et poolte poolt kohustusele antud vale tähistus ei kahjusta, st juhul kui pooled lepivad kokku mingis kohustuses, mis olemuslikult vastab mingile seaduses sätestatud instituudile, siis tuleb kohaldada seaduses vastava instituudi kohta sätestatut, seda isegi siis, kui pooled ise on omavahelises võlasuhtes andnud sellele instituudile teistsuguse tähistuse. Seega tuleb 900-kroonist tasu 30-päevase laenuperioodi eest käsitleda intressina, mis teeb 5000- kroonise põhinõude pealt 219%-se intressi aastamäära. Selline määr ületab enam kui kolmekordselt krediidiasutuste poolt antavate tarbimislaenude määra (2009nda aasta juulis oli see 27,86% ja sama aasta augustis 27,75%). Sellest tulenevalt tuleb eeldada, et esinesid TsÜS §-s 86 sätestatud lepingu tühisuse alused, sest tegemist oli lepinguga, mis vastas tarbijakrediidilepingu tunnustele ja intress oli heade kommete vastaselt tarbija kahjuks tasakaalust väljas. Sellest tulenevalt kohalduvad vastavale laenulepingule TsÜS § 86 lg-s 4 sätestatud tagajärjed. Sellest tulenevalt tuleb kostjal kuni poolte poolt kokkulepitud laenu tagastamise tähtajani tasuda intressi seaduses sätestatud määras. Alates ajast, mil laen tuli poolte kokkuleppest tulenevalt tagastada, tuleb arvestada viivist seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 lause 2).
8.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tegi vaidlusaluse laenuga seoses kaks makset – 21.08.2009.a tasus kostja 950 krooni ja 20.09.2009.a 500 krooni. Kuigi 950 krooni tasumisel määratles kostja vastava makse laenulepingu pikendamise tasuna, tuleb ringkonnakohtu hinnangul käsitleda seda makset põhivõla tagasimaksena. Kuivõrd laenulepingu pikendamise tasu sõltus laenujäägist ja perioodiks, milliseks laenu pikendada sooviti, tuleb ka seda käsitleda täiendava intressi kokkuleppena. Eespool toodud põhjustel tuleb ka seda kokkulepet pidada tühiseks. Samas oli kostja soov täita selle summa tasumisega oma lepingulisi kohustusi. VÕS § 88 lg 6 p-st 1 tulenevalt tuleb vastava summa arvelt lugeda tasutuks osa põhivõlast. Ka 500-kroonine tagasimakse puhul tuleb lugeda, et see on tasutud põhivõla katteks. Kostja määratles vastava makse põhivõla maksena.
9.Seega tuleb kostjalt välja mõista tagastamata põhivõlg ja kõrvalnõuded järgmistes suurustes. Kostja sai oma kasutusse 5000 krooni 22.07.2009.a. Kostja tasus hagejale 950 krooni 21.08.2009.a. Seega kasutas kostja 5000 krooni 30 päeva. Sellel perioodil oli seadusest tulenev intressimäär 1% aastas. Seega tuleb hagejal tasuda selle aja eest intressi 1%, mis teeb kokku 4,1 krooni. Kuivõrd 21.08.2009.a tasus kostja hagejale 950 krooni, tuleb eespool toodud põhjustel käsitleda seda makset põhivõla tasumise maksena ning selle tagajärjel vähenes põhivõlg (5000-950=4050) 4050 kroonini. Seega tuleb alates 22.08.2009.a arvestada intressi summalt 4050 krooni. Teise tagasimakse tegi kostja 20.09.2009.a. Seega tuleb intressi summalt 4050 arvestada perioodi 22.08-20.09.2009.a eest. Vastavasse perioodi jääb 30 päeva. 1%-ne aastaintress 30 päeva eest on sellelt summalt 3,32 krooni. Alates 21.09.2009.a on kostja põhivõlg seega veel 500 krooni võrra väiksem ja kostja põhivõlg hageja ees moodustab (4050-500=3550) 3550 krooni. Kostjal tulnuks laen tagastada hiljemalt 20.09.2009.a. Seega tuleb kostjal alates 21.09.2009.a tasuda tagastamata põhivõlalt viivist seadusjärgses määras. Perioodil 21.09.2009.a kuni 30.06.2011.a oli seadusjärgne intressimäär 1% ja seadusjärgne viivisemäär seega 8% (VÕS §113 lg 1). Sellesse perioodi jääb 648 päeva ja viivis selle perioodi eest on 504 krooni. Perioodil 01.07.2011.a kuni 31.12.2011.a oli seadusjärgne intressimäär 1,25% ja viivisemäär seega 8,25%. Vastavasse perioodi jääb 184 päeva ja viivis selle aja eest on 147,64 krooni. 2012ndal aastal kehtis 1%-line intressimäär ja seadusjärgne viivis oli seega 8% ning summaarne viivis seega 284 krooni. Alates 01.01.2013.a kehtib 0,75%-line intressimäär ja viivisemäär käesoleval perioodil on seega 7,75%. Kohus arvestab viivised välja summaarselt kuni kohtuotsuse kuulutamiseni, so kuni 30.05.2013.a. Sellesse
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-12-6754 perioodi jääb 150 päeva ja summaarne viivis on 113,06 krooni. Kokku tuleb kostjal hagejale viivist maksta (4,1+3,32+504+147,64+284+113,06=)1056,12 krooni. Koos põhivõlaga on võlgnevus 30.06.2013.a seisuga seega (3550+1056,12=)4606,12 krooni. Vastav summa eurodes on 294,38. See summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Sellele lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis seadusjärgses määras põhivõlalt kuni rahalise kohustuse täitmiseni.
10.Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et laenuleping osutus TsÜS § 86 alusel tühiseks, ei anna alust jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. See, kui leping on tühine, ei tähenda, et kostja võiks tühise tehingu alusel saadu endale jätta. Tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. See, et hageja viitas hagi esitamisel lepingule, ei anna samuti alust hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja tõi käesoleva kohtumenetluse raames kohtu ette kõik asjaolud, mida on vaja selleks, et kohus saaks hagi rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS §1028 lg 1). Hageja tõi kohtumenetluses esile selle, et ta tegi kostjale soorituse – maksis kostjale 5000 krooni ning soovib seda raha tagasi. Samuti avaldas hageja, et ta soovib saada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise aja eest intressi ja viivist. Kuivõrd kohus tuvastas, et pooltevaheline leping ei kehti, tuleb kohtul rahuldada raha tagasisaamise nõue ükskõik millisel õiguslikul alusel, mis vastavatel asjaoludel sellise rahalise nõude rahuldamist võimaldab. Kohus ei ole seotud poolte õigusliku käsitlusega.
11.Ringkonnakohus märgib, et hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust ka need väidetavad menetluslikud rikkumised, mida kostja kohtule ette heidab. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses viidanud sellistele asjaoludele, mida ta oleks maakohtule kohtulikul ärakuulamisel avaldanud ja mis oleksid saanud tingida hagi rahuldamata jätmise. Samuti ei oleks saanud hagi rahuldamata jätmist tingida võimaliku vastuhagi esitamine. Sellele lisaks on oluline märkida, et kostjal oli võimalik vastuhagi esitada. Isegi siis, kui peaks kinnitust leidma see, et hageja ajas laenulepingute tingimused segamini, ei saaks see tingida teistsuguse otsuse tegemist. Ringkonnakohus ei lähtu hagi rahuldamisel pooltevahelisest laenulepingust, vaid seaduses sätestatud alusetu rikastumise regulatsioonist.
12.Vastuseks vastustaja väidetele märgib ringkonnakohus, et kostja vastava laenulepingu sõlmis ning et kostja oli ka varasemalt sarnase laenulepingu sõlminud ega ka see, et kostja seda laenulepingut osaliselt täitis ei muuda tühist laenulepingut kehtivaks. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühisus tähendab seda, et tühist lepingut ei saa selle tunnistamisega või heaks kiitmisega ega ka muul moel kehtivaks muuta.
13.Kostja esitas 10.05.2013.a toimunud kohtuistungi protokolli parandamise taotluse. Taotlus tuleb jätta rahuldamata. Protokoll vastab seaduses sätestatud nõuetele, kohus ei rikkunud protokolli koostamise nõudeid ning protokoll kajastab piisaval määral ning adekvaatselt ja ilma moonutusteta kohtuistungil toimunut. Menetluskulude jaotus
14.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 163 lg-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Kuigi lõpptulemusena rahuldatakse hagi vaid osaliselt ja kuigi apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda, sest ringkonnakohus tegi 10.05.2013.a kohtuistungil pooltele ettepaneku lõpetada vaidlus kompromissiga selliselt, et kostja maksab hagejale 295 eurot. Ringkonnakohtu poolt istungil pakutud summa erines täpselt kokku arvestatud võlgnevusest üksnes 62 eurosendi võrra, mistõttu jääb kohtu poolt pakutud
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-12-6754 kompromissiettepanek samasse suurusjärku summaga, mille osas kohus hagi rahuldab. Hageja oli kohtu poolt pakutud kompromissiga nõus, kostja aga mitte. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus kõik menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Kaupo Paal
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.