Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

summas 63,91 eurot ja hageja õigusabikuludest 75,00 eurot. Edasikaebamise kord. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks, sest kohus menetles hagi lihtmenetluses. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja. Asjaolud ja hageja nõue ning varasem menetluse käik. Placet Group OÜ esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Võlgnikule tehti makseettepanek, mis on võlgnikule kätte toimetatud. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. 04.05.2012.a. määrusega andis kohtunikuabi asja hagimenetluses jätkamiseks üle kohtunikule. 21.05.2012.a. esitas Placet Group OÜ hagi XXX vastu võla 287,89 euro, intressi 57,52 euro, viivise seisuga 21.05.2012.a. summas 58,44 euro ja alates 22.05.2012.a. viivise 0,02% tasumata põhivõlgnevusest päevas kuni põhivõla tasumiseni ning menetluskulude väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu, mille alusel sai kostja 5000 krooni (319,56 eurot) laenu, mille kostja kohustus koos intressidega tagastama hagejale hiljemalt 21.08.2009.a. Kostja pikendas laenu tagastamise tähtaega kuni 20.09.2009.a. ja tasus pikendamistasu 950 krooni. Kostja tasus 20.09.2009.a. laenu vaid osaliselt, s.o. summas 500 krooni (31,67 eurot). Vaatamata meeldetuletustele ei ole kostja hagejale võlgnevust tasunud. Hageja palub lisaks võla ja viivisenõudele kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu summas 63,91 eurot ja hageja õigusabikulud 173 eurot. Kostja vastuväited. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hageja poolt kostjale väljastatud laen ei vasta võlaõigusseaduses § 94 lg 1 sätestatud tingimusele, mistõttu on laenuleping tühine. Hageja poolt tõendina lisatud leping nr XXX erineb kostja käes olevast lepingust numbri poolest –lepingu numbriks on XXX, mille alusel laen väljastati. Samuti ei ühti kostjale edastatud lepingu üldtingimustes nende lepingute punktid 4,5,6 ja 6.1. Õige laenulepingu kohaselt on hageja märkinud laenusumma 5000 krooni 30 päevase aastaseks intressimääraks 216 % ja krediidikulukuse määraks 649,14 %. Seega ületab lepingus näidatud krediidi kulukuse määr krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Kostja leiab ka, et hageja õigusabikulud summas 173 eurot ei ole põhjendatud, kuivõrd tegemist ei ole sedavõrd keeruka asjaga. Samuti ei vasta tõele hageja väited, et kostja ei reageerinud hageja meeldetuletustele. Kostja on pöördunud hageja poole kirjadega, milles on esitatud seisukohad 12.11.2009.a. Samuti on kostja tagastanud hagejale 500 krooni ja 950 krooni. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja seisukoht kostja vastuse osas. Hageja leiab, et kostja vastuväited hagile ei ole põhjendatud. Kostja ei ole laenu varasemalt tagastanud leides, et laenuleping on tühine, kostja on laenu tagastamise tähtaega pikendanud. Kostja poolt märgitud number XXX ei ole lepingu number, vaid kostja internetikeskkonnas sisenemiseks kasutaja ID number. Hageja andmetel on kostja võtnud laenu internetikeskkonnas www.smsmoney.ee kahel korral, s.o 30.06.2009.a. ja 22.07.2009.a. Hageja on arvamusel, et kostja poolt esitatud laenuleping võib olla kostjale esitatud varasemalt võetud laenu puhul. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud hageja ja kostja seisukohtadega ja toimiku materjalidega, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseadus § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS § 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostja vastu tuleneb laenulepingust nr Id XXX, mitte kostja poolt märgitud lepingust XXX. Nimetatut tõendavad hageja poolt hagiavaldusele lisatud laenulepingu nr Id XXX üldtingimused (t/l 29-41) ja maksekorraldus laenusumma 5000 krooni ülekandmise kohta kostjale, mille selgitusse on märgitud: „SMSMONEY.ee – Laenusumma – 5000 EEK, laenuperiood – 30 päeva, laenu id – XXX“. (t/l 42). Kohus leiab, et kostja poolt esitatud laenulepingu nr XXX ja hageja poolt hagiavalduse aluseks oleva laenulepingu Id XXX näol on tegemist kahe erineva lepinguga ning hageja nõuab käesolevas asjas kostjalt võlgnevust laenulepingu nr Id XXX alusel, mis on märgitud ka kostjale ülekantud summa maksekorraldusse. Seega ei oma kostja poolt esitatud laenuleping käesoleva tsiviilvaidluse lahendamisel tähtsust. Kostja on esitanud ka kohtule ise tõendina ITM Inkasso OÜ-le saadetud vastuse, millises märgib, et on saanud laenu kahel korral ning on ära märgitud laenulepingu nr XXX ja laenusumma 5000 krooni (t/l 76). Kohus leiab, et laenuleping nr Id XXX ei ole tühine ja kostja on esitatud ja eelpoolnimetatud tõendite kohaselt laenulepingu nr Id XXX alusel laenu summas 5000 krooni saanud. Laenuleping vastab VÕS § 94 lg 1 sätestatud tingimusele. Laenulepingu punkti 4 kohaselt on laenusumma 5000 krooni 30 päevase perioodi korral tagasimakseks 5900 krooni, seega intress on 900 krooni (57,52 eurot). Kostja on hagiavalduse vastuses märkidud, et on tagastanud hagejale 500 krooni ja 950 krooni. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja on tagastanud võlgnevusest 500 krooni ja 950 krooni on kostja tasunud laenulepingu pikendamise tasu. Asjaolu, et 950.- krooni näol oli tegemist laenu pikendamise tasuga ja mitte laenu tagastamisega tõendab ka kostja kiri hagejale (t/l 81). Eeltoodust tulenevalt saab tagastatud laenuks lugeda 500.- krooni ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõla katteks 287,89 eurot + intressid 57,52 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on palunud välja mõista viivise lähtuvalt VÕS § 113 lg 1 ja § 94 sätestatust viivisemääraga 0,02% päevas. Kostja on hagiavalduse esitamise seisuga viivituses olnud 974 päeva (21.09.2009 – 21.05.2012.a.). Kohus asub seisukohale, et kuna kostja viivitas kohustuse täitmisega, on põhjendatud kostjalt viivise summas 58,44 euro väljamõistmine perioodi 21.09.2009 – 21.05.2012.a. eest ja sealt edasi alates 22.05.2012.a. kuni nõude täitmiseni viivis summas 0,02% tasumata põhinõudelt päevas nagu võimaldab TsMS § 367. Menetluskulud. TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu, sest kohus rahuldab hagi. Hageja on palunud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu summas 47,93 eurot, hagiavalduselt tasutud täiendava riigilõivu summas 15,98 eurot ja hageja õigusabikulud 173,00 eurot. Kostja leiab, et hageja õigusabikulud summas 173 eurot ei ole põhjendatud, kuivõrd tegemist ei ole sedavõrd keeruka asjaga. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud menetluskulude väljamõistmine kostjalt on põhjendatud osaliselt. Arvestades asjaoluga, et tegemist on käesoleval juhul lihtmenetluse asjaga, samuti menetluses tehtud toimingute mahuga, peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 63,91 eurot ja hageja õigusabikuludest 75,00 eurot. Piret Randmaa Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.