lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-46431/60

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 30.05.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-11-46431/60
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.05.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2661
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Ele Liiv 30.05.2013, Tallinn 2-11-46431

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad

Harju Maakohtu 13.12.2012 otsus A S i apellatsioonkaebus 47 672 eurot 13 senti

Kohtuistungi toimumise aeg

A S i (S) hagi L A vastu võla ja viivise nõudes

Hageja A S (ik XXXXXX), lepinguline esindaja Aleksandr Nauts; Kostja L A (ik XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Leino Biin 16.05.2013

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 13.12.2012 otsus ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Asjaolud ja hageja nõue

1.28.09.2011 esitas A S (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse L A (kostja) vastu võla ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt soovis kostja 2003 oktoobris omandada kinnistu (eramu ja maatükk suurusega 716 m2, XXXXXXXX, Tallinn). Kuna tal puudusid selleks rahalised vahendid, palus ta hagejalt laenu 100 000 USD (85 000 eurot), millega hageja nõustus. 06.10.2003 sõlmisid hageja ja kostja lepingu sihtotstarbelise krediteerimise kohta järgneva pandi sõlmimisega. 08.10.2003 edastati kostjale rahalised vahendid ja kostja kinnitas omakäeliselt raha saamist lepingu teisel leheküljel „08.10.2003 sain kätte kogu lepingus kokkulepitud summa (100 000 USD) (ükssada tuhat ameerika dollarit)“. Lepingu tingimustega tutvus, nõustus ja need allkirjastas ka kostja abikaasa A S . Lepingu p 2.2.1 järgi kohustus kostja tagastama laenu alates 2003 novembrist igakuiselt vähemalt 8000 krooni (500 USD) iga kuu 5. kuupäevaks ning 2004. aastal igakuiselt 10 000 krooni (750 USD) iga kuu 5. kuupäevaks. Järgnevatel aastatel tuli lepingu kohaselt sõlmida täiendav kokkulepe. Juhul, kui täiendavat kokkulepet kostja süül ei sõlmita, on hagejal õigus leping ennetähtaegselt lõpetada ja kostjalt kõik rahalised vahendid sisse nõuda. Kostja kohustub tagastama summa, mis ei ole väiksem kui 100 000 USD (85 000 eurot). Alguses kostja tagastas laenuosad nõuetekohaselt. Lepingu p 2.2.2 kohaselt kohustus kostja laenu tagastamisega viivitamise eest tasuma viivist 15% aastas. Lepingu p 2.2.3 alusel kohustub kostja laenu tagamiseks hageja kasuks vormistama kinnistule pandi 4 kuu jooksul laenu andmise päevast alates. Kostja ei ole vormistanud hageja kasuks hüpoteeki. Vastavalt lepingu p-le 2.2.4 kohustub kostja mitte müüma ja/või koormama kinnistut kooskõlastamata hagejaga. Hageja sai teada, et juba 2004 vormistati kinnistut koormav hüpoteek. 22.08.2011 ütles hageja laenulepingu erakorraliselt üles ja palus 20.09.2011 tasuda pangaarvele põhivõlgnevus 48 187 eurot 13 senti ja viivis 48 187 eurot 13 senti, kokku 96 374 eurot 26 senti. Lepingu p 2.1.2 alusel on hagejal õigus ennetähtaegselt nõuda laenu tagastamist täies ulatuses ning kõiki lepinguga ettenähtud täiendavaid intresse ja leppetrahve vastavalt seadusele, kui kostja ei täida oma kohustusi osaliselt või täielikult. Seisuga 28.09.2011 oli kostja põhivõlgnevus 47 672 eurot 13 senti ja viivis summas 68 007 eurot 23 senti, kokku 115 679 eurot 36 senti. Hageja vähendas viivist põhivõlgnevuseni 47 672 eurot 13 senti. Menetluse käigus esitas hageja lepptrahvi nõude 156 900 eurot 50 senti, kuid hiljem loobus sellest ja palus kostjalt välja mõista lisaks põhivõlale viivise 12 552 eurot 4 senti perioodi 05.03.2010 - 20.09.2011 eest. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole hagejalt 100 000 USD laenuks saanud. Alates 1993 olid kostjale tööandjaks erinevad hagejale kuuluvad äriühingud: Ferco Control OÜ, Inspectorate Estonia OÜ ja Binems OÜ. Kuna kostjale maksti ametlikult minimaalset palka, ei saanud ta pangast laenu kinnistu ostmiseks. Hageja pakkus kostjale, et Timpani Trading Ltd laenab kostjale 100 000 USD. 01.10.2003 allkirjastas kostja märgitud äriühinguga laenulepingu ning 08.10.2003 laekus äriühingult kostja kontole 100 000 USD. Hageja nõudis kostjalt rahatu laenulepingu sõlmimist, põhjendades seda sooviga kostjat täiendavalt tööandjaga siduda. Kostja allkirjastas

lepingu ning Timpani Trading Ltd-lt 100 000 USD laekumisel, kandis laenulepingule märke 08.10.2003 100 000 USD saamise kohta. 22.08.2011 ütles hageja rahatu laenulepingu üles. 25.08.2011 lõppes kostja töösuhe hageja firmaga ning seejärel asus hageja laenulepingu alusel raha nõudma. Hageja laenuskeem on vastuolus heade kommetega, sest hageja eesmärgiks laenulepingu sõlmimisel oli maksudest kõrvalehiilimine ja kostjaga sõlmitud laenulepingu abil offshore firma arvel oleva raha legaliseerimine. Seadusest kõrvalehiilimise eesmärgiga tehtud rahatu laenuleping on tühine. Alternatiivselt esitab kostja viivise nõudele aegumise vastuväite. Lähtudes hageja poolt märgitud viivise arvestamise eeldusest oleks kostja pidanud teostama igakuiselt laenu tagasimakse osamakse. Seega tekkis hagejal viivise nõue kuu 6. kuupäevast eeldusel, et kostja jättis teostamata laenu tagasimakse osamakse. Kuna hagi esitati 29.09.2011, oli enne 28.09.2008 tekkinud ja sissenõutavaks muutunud viivis aegunud tulenevalt TsÜS §-dest 143 ja 146. Aegunud ei ole viivis alates 05.03.2010. Tulenevalt 06.10.2003 laenulepingu p-st 2.2.1 lepiti kokku laenu tagastamise osamakse tähtaeg ja summa kuni 2004. aastani. 2005 ja järgnevateks aastateks tuli sõlmida pooltel eraldi kokkulepe ja juhul, kui kokkulepe jäi sõlmimata hageja süül, pidi tagasimakse jätkuma endistel tingimustel. Seega laenu tagasimakse graafikut alates 01.01.2005 poolte vahel kokku lepitud ei ole. Järelikult puudub alus lepingu p-s 2.2.2 märgitud viivitusintressi nõuda. Maakohtu otsus

3.13.12.2012 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata, võttis vastu leppetrahvi nõudest loobumise ja lõpetas menetluse 06.10.2003 lepingust tuleneva leppetrahvi nõudes. Menetluskulud jäid hageja kanda. Vaidlus puudub selles, et kostja avaldas 2003 oktoobris hagejale soovi omandada kinnistu XXXXXXXX ja pooled sõlmisid 06.10.2003 lepingu sihtotstarbelise krediteerimise kohta järgneva pandi sõlmimisega. Lepingu on allkirjastanud ka kostja abikaasa A S . Lepingul on kostja kirjutatud märge summa kättesaamise kohta. 22.08.2011 ütles hageja laenulepingu üles. Pooled vaidlevad, kas kostja on 06.10.2003 lepingu alusel hagejalt raha saanud ning kas kostjal on sellest lepingust tulenev võlgnevus hageja ees. Kostja väitel sai ta laenu tema ja offshore äriühingu Timpani Trading Ltd vahel 01.10.2003 sõlmitud laenulepingu alusel 08.10.2003 pangaülekandega summas 100 000 USD. Tunnistajate J. P ja A. Ki ütlused on vastuolus hageja selgitustega sularaha kostjale üleandmise asjaolude kohta ning ei ole seetõttu usaldusväärsed. Hagi aluseks olevad asjaolud sularahas kostjale laenu andmise kohta hageja poolt on paljasõnalised ja tõendamata ning vastuolus kostja poolt esitatud tõenditega, et raha kinnistu ostmiseks ei ole kostja saanud sularahas. Nimetatu on tõendatud 13.10.2003 H K e, M K e ja N T e ning kostja vahel XXXXXXXX asuva kinnistu võlaõigusliku müügilepingu ning hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga, samuti kostja pangakonto väljavõttega. Viimasest nähtub, et 100 000 USD laekus kostja kontole 08.10.2003 Timpani Overseas Trading Ltd arvelt. Kostja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et 16.09.2003 on OÜ-lt Fumigrupp laekunud kostja kontole raha kahe summana 170 000 krooni ja 6000 krooni. Samal päeval on tehtud ülekanne summas 176 000 krooni Erdman Kinnisvara OÜ-le selgitusega „Ettemaks XXXXXXXX“. Dollarite konverteerimist OÜ-s Eurex Capital tõendavad vastavad rahasummade liikumised kostja pangakontol ning 14.10.2003 kostja kontole OÜ-lt Eurex Capital 603 675 krooni laekumine. 15.10.2003 on kostja teinud ülekande kinnistu müüjate H K e arvele 500 000

krooni ja M K e arvele 150 000 krooni. 27.10.2003 on tagastatud OÜ-le Fumigrupp laen 176 000 krooni. 08.12.2003 on kostja kandnud enda USD kontole konverteerimiseks üle 34 000 USD OÜ Eurex Capital. 09.12.2003 on laekunud OÜ-lt Eurex Capital kostja kontole 434 860 krooni. 09.02.2004 on kostja kandnud notar K K deposiitkontole üle kinnistu ostuks 400 000 krooni ja 12.02.2004 müüja H K ele 240 000 krooni ja 135 000 krooni ning müüja M K ele 135 000 krooni. Eeltoodu alusel on tõendatud, et kostja ei vajanud hagejalt sularaha XXXXXXXX kinnistu ostuks. Kostja väide, et ta kinnitas pooltevahelises lepingus märkega: „08.10.2003 sain kätte kogu lepingus kokkulepitud summa (100 000 USD) (ükssada tuhat ameerika dollarit)“ hoopis Timpani Overseas Trading Ltd-lt saadud raha laekumist oma kontole, on usutav. Asjaolu, et hageja kasutas kostjaga sarnast laenuskeemi, on tõendatud tunnistaja O. M i ütluste ja hageja ning tunnistaja vahel 17.03.2009 sõlmitud ja AS SEB Pank 24.03.2009 välislaekumise teatise ja AS Swedbank 25.04.2012 tõendiga, millest nähtuvalt on laenuleping sõlmitud hageja ja O. M i vahel, kuid raha on tunnistajale üle kantud offshore äriühingu Timpani Overseas Trading Ltd poolt. Eeltoodu alusel ei ole sularaha üleandmine laenulepingu alusel hageja poolt kostjale tõendamist leidnud. Tegemist on rahatu tehinguga. Kuivõrd kostjal puudub vaidlusalusest laenulepingust tulenev kohustus hageja ees, ei ole vajalik anda hinnangut teistele asjaoludele ja tõenditele. Kuivõrd põhinõue jääb rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka viivise nõue. Kohus võttis leppetrahvi nõudest loobumise vastu ja lõpetas selles menetluse. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Apellatsioonkaebus

4.Hageja palus otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 47 672 eurot 13 senti ja viivis 10 020 eurot 59 senti, kokku 57 692 eurot 72 senti. Maakohus on teinud vale otsuse, kuna ei arvestanud Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-146-11, nr 3-2-1-47-12, nr 3-2-1-141-12, nr 3-2-1-145-12 ning hindas tõendeid valesti. Kostja käitumine viidab soovile hagejat petta, et saada laenu sularahas allkirja (võlakirja) alusel mitte pangaülekandega ning seejärel võõrandada kinnistu ilma hageja nõusolekuta. Selline käitumine ei vasta heade kommetele ja laenulepingu tingimustele. Kostja ei soovi vabatahtlikult täita oma lepingulisi kohustusi, kuna pole tagastanud laenu õigeaegselt, on koormanud kinnistu kolmandate isikute kasuks ja on jätnud hagejale teatamata kinnistu võõrandamise soovist. Kuni kohtumenetluseni pole kostja vaidlustanud laenu olemasolu ega põhivõla ja viivise nõuet ja on 05.09.2011 peale ülesütlemisavalduse esitamist teinud pangaülekande 515 eurot selgitusega „osamaks leping 10/2003“. Kostjale laekus 08.10.2003 100 000 USD mitte Timpani Trading Ltd-lt, vaid Timpani Overseas Trading Ltd. Kumbki firma ei kuulu hagejale ning kostja väited, et eelnimetatud firmad kuuluvad hageja kontrolli alla, on paljasõnalised. Kohus hindas ühekülgselt kõik asjaolusid kostja kasuks, rikkudes TsMS § 232 lg 1 ja 2. Vale on kostja väide, et ta ei saanud pangast laenu, kuna tal oli hageja firmas väike palk, kuna paar kuud pärast laenusaamist on kostja saanud pangast laenu. Arusaamatu on, kui laenu väljastas Timpani Overseas Trading Ltd, siis miks kostja tagastas laenu hagejale ning mille alusel on kindlaks tehtud, et Timpani Overseas Trading Ltd ja hageja on omavahel seotud.

Hageja väljastas laenu kostja soovil sularahas. Selleks, et kostjale kiirelt laenu anda pidi hageja rikkuma äriseadustiku § 281 lg 1 p 1 ja § 159 lg 1 p l, võttes hagejale kuuluvatest firmadest AS Gart-Grupp ja OÜ Fumigrupp lühiaegseid laene. Mõlemast firmast võeti 35 000 USD, kokku 70 000 USD. Lisaks kasutas hageja laenu andmiseks isikliku raha 30 000 USD. Laenu väljastamise juures oli AS Gart-Grupp seaduslik esindaja A. K, kes soovis veenduda raha üleandmises kostjale. Hageja tagastas laenud eelnimetatud firmadele kokkulepitud ajal. Kohus on jätnud tähelepanuta ja hindamata asjaolu, et poolte vahel pole vaidlust selles, et kostja tagastas laenu osade kaupa hagejale sularahas hageja allkirja vastu - „allkiri anti ühes eksemplaris, allkirjad sai kostja oma kätte“ ning viimane tagastamine kostja poolt on 05.09.2011 pangaülekanne 515 eurot selgitusega „osamaks leping 10/2003“. Kostja poleks tagastanud laenusummasid hagejale, kui laenuleping oleks rahatu. Samas poolte vahel on pigem vaidlus laenu põhiosa jäägi suuruses. Kohus on valesti hinnanud J. P ja A. Ki ütlusi. Samuti on ekslik kohtu väide, et hageja ja kostja poolt sõlmitud laenuleping on sarnane O. M iga 17.03.2009 sõlmitud laenulepinguga. O. M on samuti saanud hagejalt laenu sularahas ning tagastab saadud laenu. Nii O. M kui kostja on seotud firmaga Timpani Overseas Trading Ltd, kuna mõlemad on saanud sellest firmast laenu. Vastustaja seisukoht

5.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme, mistõttu tuleb lahend tühistada ja tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas kostjal on hageja ees 06.10.2003 sõlmitud laenulepingu järgi laenu tagastamise kohustus ja võlgnevus hageja ees. Vaidlus puudub selles, et kostja avaldas 2003 oktoobris hagejale soovi omandada Tallinnas, XXXXXXXX asuv kinnistu ja pooled allkirjastasid 06.10.2003 laenulepingu sihtotstarbelise krediteerimise kohta summas 100 000 USD. Lepingu allkirjastas ka kostja abikaasa A S . Hageja väitel põhineb pooltevaheline võlasuhe eelnimetatud laenulepingul ja ta hageb tagastamata laenu 48 187 eurot 13 senti koos viivisega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja väitel andis ta 06.10.2003 sõlmitud laenulepingu alusel 08.10.2003 kostjale sularahas laenu 100 000 USD ning raha andmist kostjale tõendas ta tunnistajate A.K ja J.P ütlustega (I kd, lk 101, 157-159). Raha saamist kinnitas kostja oma allkirjaga laenulepingul (I kd, lk 10). Hageja väidetel on kostja osa laenust talle vastavalt lepingu p-s 2.2.1 kokkulepitud tingimustel osamaksetena tagastanud. Pärast seda, kui selgus, et kostja soovib XXXXXXXX kinnistu võõrandada ning et ta ei olnud seadnud kinnistule hageja kasuks hüpoteeki ega täitnud lepingu p-s 2.2.3 kokkulepitud kohustust hüpoteek seada, ütles hageja 22.08.2011 laenulepingu üles ja palus laenujääk 20.09.2011 tagastada. Kostja tagastas vaid 05.09.2011 pangaülekandega 515 eurot,

selgitusega „osamaks leping 10/2003“ (arve väljavõte toimiku I kd, lk 92). Hageja selgitusel pidigi kostja vastavalt lepingule tagastama laenu igakuiste osamaksetena 5. kuupäevaks, mida hageja tõendas pangakonto väljavõttega. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidetel ei ole ta hagejalt 06.10.2003 sõlmitud laenulepingu alusel raha saanud, kuid laenulepingu ta allkirjastas. Kostja selgitusel sai ta raha 100 000 USD Timpani Trading Ltd-ga 01.10.2003 sõlmitud laenulepingu alusel (I kd, lk 105, tõlge lk 61) ning raha kandis 08.10.2003 pangaülekandega talle üle Timpani Overseas Trading Ltd. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja korduvalt tunnistanud võlgnevust hageja ees ja teinud talle lepingu alusel osamakse. Nii selgitas kostja maakohtu 28.03.2012 ja 14.12.2012 istungitel, et tal on hageja ees võlgnevus 20 000 eurot (I kd, lk 97, II kd, lk 1); põhivõlg 5000 dollarit, koos intressiga 20 000 eurot ja et ta on lubanud selle A.Sile tagastada ning on teinud makse 5000 eurot. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus ei vasta TsMS § 442 lg-le 8, mille kohaselt peab kohus otsuse põhjendavas osas põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohtuotsus on vastuoluline: hageja väitel on poolte vahel 06.10.2003 sõlmitud laenulepingul põhinev võlasuhe, kostja väitel ei ole tal hagejaga mingeid võlasuhteid, kuid samas on ta tunnistanud võlgnevust ja teinud hagejale rahaülekandeid. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormide rikkumise tõttu tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumi. TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt peab kohus eelmenetluses välja selgitama menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida pooled esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Väidete ja vastuväidete tõendamise kohustust peab maakohus pooltele selgitama. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud rea tõendeid, kuid kostja on jätnud oma vastuväited tõendamata. Kostjale tuleb anda võimaluse tuua esile 06.10.2003 laenulepingu sõlmimise asjaolud, s.t millistel asjaoludel allkirjastas ta hagejaga laenulepingu ja lisas omakäelise kinnituse raha saamise kohta ning millega seoses on lepingule alla kirjutanud kostja abikaasa. Kui kostja põhivastuväiteks on, et 06.10.2003 sõlmitud laenuleping on rahatu, siis peab ta selgitama, kas tegemist on kehtetu või tühise tehinguga. Hageja tugineb oma nõudes kehtivale laenulepingule, nõudes selle täitmist. Hageja on selgitanud, et kostja on osa 06.10.2003 sõlmitud laenulepingu järgi saadud laenust tagastanud ja ka 05.09.2011 ülekanne märkega „osamaks leping 10/2003“ tõendab seda. Ühtlasi peab kostja selgitama, millest tulenes tema võlg hageja ees, mida ta kahel kohtuistungil on tunnistanud. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Maakohus ei ole neid hageja väiteid hinnanud. Lisaks ei hinnanud kohus kostja tunnistaja O. M i 02.05.2012 istungil antud ütlusi, mille kohaselt võttis kostja hagejalt 100 000 USD laenu ja on sellest väidetavalt umbes 64 000 tagastanud (I kd, lk 162-163).

Ringkonnakohus leiab, kohtuotsus tuleb tühistada ja asi saata maakohtule menetlemiseks eelmenetluse staadiumi ning kostjale tuleb anda võimalus oma vastuväiteid tõendada. Ringkonnakohtu istungil nõustusid pooled asja menetlemise jätkumisega maakohtus.

Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja