Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Määruse tegemise aeg ja koht
29.05.2013 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-64381 Swedbank AS hagi AS Xxx, XxxOÜ ja Xxx AS (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma vastu nõude tunnustamiseks Xxx AS (pankrotis) vastu pankrotimenetluses menetluskulude kindlaksmääramine Hageja: Swedbank AS (registrikood: 10060701, asukoht: Liivalaia 8, 15040, Tallinn); esindaja: vandeadvokaat Vesse Võhma (e-post [email protected])
Tsiviilasi
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja I: AS XXX (registrikood: xxx, asukoht: xxx) Kostja II: XxxOÜ (registrikood xxx, asukoht: xxx) Kostja I ja II esindajad: vandeadvokaat Eerik Entsik ja advokaat Tarmo Friedenthal (e-post [email protected]) Kostja III: Xxx aktsiaselts (pankrotis, registrikood xxx), esindaja pankrotihaldur Toomas Saarma (OÜ Haldur, asukoht: Kotzebue 9, 10402 Tallinn, e-post [email protected])
päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud Harju Maakohus rahuldas 09.09.2011 otsusega Swedbank AS hagi AS XXX, XxxOÜ ja Xxx aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma vastu nõude tunnustamiseks Xxx aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotimenetluses ja jättis menetluskulud täies ulatuses AS XXX, XxxOÜ ja Xxx aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma kanda võrdsetes osades. Tallinna Ringkonnakohus 24.08.2012 otsusega tühistas Harju Maakohtu 09.09.2011 otsuse menetluskulude jaotuse osas ja tegi selles osas uue otsuse, millega jättis Xxx aktsiaselts (pankrotis), pankrotihaldur Toomas Saarma kanda 20% ning AS XXX ja XxxOÜ kummagi kanda 40% maakohtus kantud menetluskuludest. Sama määrusega otsustas ringkonnakohus jätta XxxOÜ kanda tema enda apellatsioonimenetluse kulud ja Xxx aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma apellatsioonimenetluse kuludest 10% ning hageja Swedbank AS apellatsioonimenetluse kuludest 75%. Xxx aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma kanda jäeti tema enda apellatsioonimenetluse kuludest 90% ja hageja Swedbank AS apellatsioonimenetluse kuludest 25%. AS XXX apellatsioonimenetluse kulud jäid tema enda kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 24.08.2012 otsus on jõustunud edasi kaebamata 05.10.2012 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Swedbank AS esitas 04.10.2012 Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja I AS XXX ja kostja II XxxOÜ esindaja esitas 05.12.2012 seisukohad Swedbank AS-i menetluskulude avaldusele. Kostja III Xxx aktsiaseltsi pankrotihaldur Toomas Saarma esitas vastuväited 10.12.2012 Swedbank AS-i menetluskulude avaldusele. Swedbank AS menetluskulud ning AS XXX, XxxOÜ ja Xxx aktsiaseltsi (pankrotis) vastuväited Swedbank AS esitas 04.10.2012 Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palub: 1) määrata kostjate poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks maakohtus summas 8341,99 eurot ja ringkonnakohtus 1179,31 eurot s.o. kogusummas 9521,30 eurot. 2) mõista Xxx AS (pankrotis) pankrotihaldurit Toomas Saarmalt hageja kasuks välja 1668.39 eurot hageja maakohtus kantud menetluskuludest ja 294.83 eurot hageja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest. 3) mõista XxxOÜ-lt hageja kasuks välja 3336.80 eurot hageja maakohtus kantud menetluskuludest ja 884.48 eurot hageja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest. 4) mõista AS-lt Xxx hageja kasuks välja 3336.80 eurot hageja maakohtus kantud menetluskuludest. Swedbank AS-i on maakohtu menetluses kandnud menetluskulusid riigilõivule 5432,49 eurot ja advokaadi õigusabile 2909.50, so kokku 8341.99 eurot ning ringkonnakohtu menetluses advokaadi õigusabile 1179.31 eurot. Avaldaja kinnitab vastavalt TsMS § 174 lg 3, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Avaldusele on lisatud arved ja spetsifikatsioonid.
Kostja I ja kostja II esindaja esitas 05.12.2012 seisukohad hageja avaldusele. Esindaja teatas, et 05. oktoobril 2012. a. kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas nr. 2-12-24982 välja AS XXX (pankrotis) pankroti ning määras pankrotihalduriks vandeadvokaat Mari Männiko, kes on õigustatud esindama AS-i XXX (pankrotis) antud küsimuses. Esindaja märkis, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus tuleks kohtul jätta AS XXX (pankrotis) suhtes läbi vaatamata lähtudes PankrS § 43 lg 2. XxxOÜ-l ei olnud avalduses esitatule vastuväiteid. Kohus edastas 03.01.2013 vandeadvokaat Mari Männikole kõik menetluskulude kindlaksmääramisega seotud dokumendid, mille kätte saamist kinnitas adressaat 14.01.2013. Vastuväiteid Mari Männiko poolt ei esitatud. Toomas Saarma Xxx AS (pankrotis) pankrotihaldur esitas 10.12.2012 täies ulatuses vastuväite õigusabikulude väljamõistmisele, kuna õigusabikulude nimekiri on võõrkeelne ja ei ole võimalik hinnata kantud õigusabikulude põhjendatust. Toomas Saarma palus: 1.Kohustada Swedbank AS-i kohtu poolt määratud tähtaja jooksul esitama õigusabikulude nimekirjade tõlked eesti keelde 2.Swedbank AS-i poolt õigusabikulude nimekirjade tõlgete esitamisel anda Xxx AS (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma`le mõistlik aeg nendega tutvumiseks ja seisukoha esitamiseks või alternatiivselt Swedbank AS-i poolt kohtu määratud tähtaja jooksul täiendavate tõendite esitamata jätmisel jätta kantud õigusabikulud menetluskulude jaotuse kindlaksmääratud proportsioonis Xxx AS-ilt (pankrotis) välja mõistmata ning määrata Xxx AS-i (pankrotis) poolt Swedbank AS-ile hüvitamisele kuuluvateks menetluskulude suuruseks 1086,50 eurot. Pankrotihaldur riigilõivu hüvitamist ei vaidlustanud. Swedbank AS esitas 04.01.2013 kohtule ja pankrotihaldur Toomas Saarmale spetsifikatsioonide tõlked. Kohus andis 11.01.2013 pankrotihaldurile Toomas Saarmale aega esitada õigusabikulude osas seisukoht hiljemalt 31.01.2013. Pankrotihaldur vastuväiteid esitanud ei ole.
Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 176 lg 2 sätestab, et kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et vastaspool esitaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ka oma menetluskulude nimekirja ja vajaduse korral ka seda tõendavad dokumendid. Tallinna Ringkonnakohtu 24.08.2012 otsus jõustus 05.10.2012. Hageja esitas 04.10.2012 menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avalduse, millele olid lisatud arved ja ingliskeelsed spetsifikatsioonid. Kohtu nõudel esitas hageja 04.01.2013 spetsifikatsioonide tõlked eesti keelde. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele. Harju Maakohus 26.11.2012 määrusega edastas hageja avalduse kostjatele ning andis Xxx aktsiaseltsile võimaluse esitada oma apellatsioonimenetluse kulude nimekiri. Nimekirja kohtule ei esitatud. Kooskõlas TsMS § 176 lg 3 teeb kohus vastust saamata määruse üksnes avaldaja Swedbank AS-i menetluskulude kohta. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise
avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Vaidlus puudub selles, et Swedbank AS on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku summas 85 000 krooni, so 5432.49 eurot (I kd lk 160). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjatelt välja mõista vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 24.08.2012 otsusest tulenevale menetluskulude jagamise proportsioonile. Kostja I on kohustatud hüvitama hagejale 40% tasutud riigilõivust, so 2 173 eurot, kostja II 40%, so 2173 eurot ja kostja III 20%, so 1086.49. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on Swedbank AS kandnud õigusabikulusid maakohtu menetluses ilma käibemaksuta 2909.50 eurot ja ringkonnakohtu menetluses ilma käibemaksuta 1179.31 eurot, kokku 4088.81 eurot. Lisatud arvetest nähtub, et õigusabi on osutatud hinnaga 115 eurot/tund ilma käibemaksuta. Hageja poolt 04.01.2013 esitatud spetsifikatsioonidest selgub, et maakohtu menetluses on õigusabi osutatud 25,3 tundi ja ringkonnakohtu menetluses 10 tundi, mis teeb kokku 35,3 tundi. Arvestades hageja poolt menetluskulude nimekirjale lisatud spetsifikatsioonis näidatud õigusabiks kulunud tundide arvu (35,3 tundi) ja korrutades selle hagejale ühe osutatud tunnitasu hinnaga 115 eurot, peaks hageja taotluses näidatud õigusabikulude summaks olema 4059.50 eurot. Maakohtus kantud õigusabi kulud on summas 2909.50 (25,3 tundi x 115 eurot/tund) eurot ja ringkonnakohtus 1150 (10 tundi x 115 eurot/tund) eurot. Kuigi kostja III esitas vastuväite õigusabikulude ingliskeelsetele spetsifikatsioonidele ja palus anda tõlgete esitamisel aega nendega tutvumiseks, ei ole kostja III peale spetsifikatsioonide tõlke saatmist vastuväiteid hageja lepingulise esindaja toimingute ja toimingutele kulunud aja osas esitanud. Kostja I ja kostja II ei ole samuti vastuväiteid toimingute ja nendele kulunud aja osas esitanud. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja Swedbank AS menetluskulude nimekirjaga, leiab, et Swedbank AS lepingulise esindaja kulu spetsifikatsioonis näidatud toimingute ja ajakulu osas on põhjendatud. Osutatud õigusabi maht vastab asja keerukusele ning on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Kohus peab mõistlikuks ka hageja esindaja tunnitasu hinda 115 eurot. Kuna kostjad ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale üksikute ajakirjete kaupa, siis ei pea kohus vajalikuks hageja menetluskulude nimekirja iga üksikut kirjet eraldi käsitleda. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli hagihind maakohtus 482 520.85 eurot (so 7 549 810.67 krooni). TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 lg 1 ja 2 kohaselt on nimetatud hagihinna puhul teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks 39 145,88 eurot (612 500 krooni). Hageja taotlus lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks ei ületa kehtestatud piirmäära. Hageja õigusabikulud summas 4059.50 tuleb kostjatelt välja mõista vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 24.08.2012 otsusest tulenevale menetluskulude jagamise proportsioonile:
kohaselt
menetluskulude
kindlaksmääramise
määrus
toimetatakse
TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.