Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

avaldati väljaandes “Ametlikud Teadaanded” 16.07.2010. Hageja esitas 01.07.2010 nõudeavalduse Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotimenetluses kogusummas 17 057 521,74 krooni (1 090 174,33 eurot). 16.09.2010 täpsustas hageja nõuet, mis tulenes konventeerimisel ilmnenud jms puudustest, mille tulemusel oli nõude suuruseks 17 036 834,99 krooni (1 088 852,21 eurot). Nõudeavalduse kohaselt põhines hageja nõue 30.05.2006 laenulepingust nr 06-087271-JI ja selle lisadest, 04.09.2007 arvelduskrediidilepingust nr 07158553-KT, krediitkaardilepingutest ja 27.11.2007 väljastatud limiteeritud garantiist nr 07214119-G/1, millega tagati OÜ Mennel Grupp (pankrotis) ja hageja vahel 27.11.2007 sõlmitud laenulepingust nr 07-214119-JI tulenevate kohustuste täitmist hageja ees. 17.11.2010 Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotimenetluse nõuete kaitsmise koosolekul esitasid kostja I ja kostja II võlausaldaja nõudele osalise vastuväite, seetõttu jäi võlausaldaja nõue summas 17 057 521,74 krooni võlgniku pankrotimenetluses osaliselt, summas 7 549 810,67 krooni, tunnustamata (nõuet tunnustati PankrS § 153 lg 1 p 1 järgi summas 9 487 024,32 krooni). Kostja III esitas PankrS § 103 lg 2 teisest lausest tulenevalt vastuväite hageja nõudele osaliselt summas 4 000 000 krooni (255 646,59 eurot). Pankrotihaldur esitas vastuväite kostja I ja kostja II pankrotinõuetele, seetõttu jäid kostja I ja kostja II pankrotinõuded võlgniku pankrotimenetluses täies ulatuses tunnustamata. Kostjate seisukohad Kostjad I ja II vaidlesid hagile vastu. Hageja nõue on põhjendamatu ning vastuolus seadusega. Kodumajagrupi aktsiaselts (pankrotis) ei tegutsenud garantii väljaandmisel oma majandus- ja kutsetegevuse raames VÕS § 155 lg 1 kohaselt, mistõttu on garantii väljastatud ekslikult. Riigikohtu praktikast tulenevalt on garantii tühine olulise vastuolu tõttu seadusega. Garantiikirja p 6 puhul on tegemist tühise tüüptingimusega vastavalt VÕS § 42 lg-le 1. Asjaolu, et lepingu p 6 teise lause kohaselt garantiikiri kehtib ka juhul, kui pank ja laenusaaja muudavad pärast garantiikirja väljaandmist lepingu tingimusi, rikub õiguste ja kohustuste tasakaalu hageja kasuks, ei vasta headele kommetele ja kahjustab garantiiandjat ebamõistlikult. Lepingu p-s 2.7 sätestatud intressimäär (Euro 6 kuu EURIBOR+1,5%), mida 17.06.2008 muudeti (Euro 6 kuu EURIBOR + 2,0%), on ülemäära suur. Hageja nõude aluseks olevad viivisintressimäärad, 30.05.2006 laenulepingus ja 04.09.2007 arvelduskrediidilepingus 0,15% päevas ja krediitkaardilepingutes kuni 0,20% päevas, on pahatahtlikud. Kostja III palus jätta hagi rahuldamata. Kostja vaidles vastu nõude tunnustamisele ja hageja limiteeritud garantiikirjast tulenevale nõudele summas 4 000 000 krooni (255 646,59 eurot) ning nõudele summas 20 686,75 krooni (1 322,12 eurot), mis tulenes hagiavalduse ja Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud täpsustatud nõude vahest. Hageja nõue OÜ Mennel Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses 24.03.2010 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul on täies ulatuses tunnustatud PankrS § 153 lg 1 p 1 esimese järgu nõudena. OÜ Mennel Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud hageja nõudeavalduse kohaselt on hageja laenulepingust nr 07-214119-JI tulenev nõue tagatud täies ulatuses hüpoteekidega. Nõude tagatiseks on hüpoteekidega koormatud 14 korteriomandit ja 3 kinnisasja. Hageja kui võlausaldaja ja hüpoteegipidaja garantiist nr 07-214119-G/1 tulenevad nõuded ja õigused said täies ulatuses kaitstud OÜ Mennel Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses. Sama nõude kahekordne tunnustamine erinevates pankrotimenetlustes võrdub ühe võlausaldaja erapooliku kohtlemisena Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotimenetluses. Seda seisukohta toetasid ka kostja I ja kostja II. Garantiist nr 07-214119G/1 tulenev hageja nõue Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotimenetluses on tingimuslik, mille tõsikindel saabumine pankrotimenetluse kestel ei ole teada. Arvestades hageja nõuete hüpoteekidega tagatust OÜ Mennel Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses, ei ole

vastava tingimuse saabumine tõenäoline. Kodumajagrupi aktsiaselts ei tegutsenud garantii väljaandmisel oma majandus- ja kutsetegevuse raames. Kodumajagrupi aktsiaseltsi poolt 27.11.2007 väljastatud limiteeritud garantii nr 07-214119-G/1 on TsÜS § 84 lg 1, § 87 ja VÕS § 155 lg 1 alusel tühine, mistõttu vastaval tahteavaldusel puuduvad õiguslikud tagajärjed. Tegemist on mitteaktsessoorse iseseisva võlakohustuse tekkimisele suunatud pankrotivõlgniku tahteavaldusega, mis TsÜS § 84 lg 1 ja § 87 järgi on tühine. VÕS § 155 lg 1 järgi võib isik (garantii andja) majandus- või kutsetegevuses võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Riigikohtu selgituste kohaselt, kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses VÕS § 155 lg 1 järgi juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. Kostja III möönis, et pankrotivõlgniku juhatuse liige võis olla hagejaga laenulepingu sõlmimise ajal laenusaaja juhatuse liige. Isegi juhul kui ta seda oli, peab maakohus hindama asja läbivaatamisel Riigikohtu juhiste kohaselt, kas pankrotivõlgnik oleks sõlminud tagatislepingu ka siis, kui ta ei oleks olnud laenusaaja juhatuse liige ja aktsionär. Kui pankrotivõlgnik oleks tagatislepingu sõlminud igal juhul, ei ole selle sõlmimine seostatav tema majandus- või kutsetegevusega VÕS § 155 lg 1 järgi. Sel juhul on tagatiskokkulepe garantiilepinguna tühine TsÜS § 87 järgi, sest VÕS § 155 lg-s 1 sätestatud keelu, mitte sõlmida garantiilepinguid väljaspool majandus- või kutsetegevust, eesmärgiks on kolleegiumi arvates tuua kaasa sellist keeldu rikkuvate lepingute tühisus. Nii laenulepingu sõlmimise kui garantiikirja väljastamise ajal oli Kodumajagrupi aktsaiseltsi (pankrotis) omanduses mitte enam kui 50% OÜ Mennel Grupp osadest, mistõttu ei tule kõne alla ka pankrotivõlgniku valitsev mõju laenusaaja suhtes, mis võiks viidata iseseisvale majandushuvile või kutsetegevusele. Kodumajagrupi aktsiaseltsi näol ei ole tegemist ka nn holdingettevõttega, kelle peamine majandustegevus seisneks tütarettevõtete või mistahes muude investeeringute haldamises ja suunamises. 09.12.2009 kinnitas hageja, et garantii andmine oli otseses sõltuvuses laenu väljastamisega OÜ-le Mennel Grupp (pankrotis). Eeltoodu viitab võimalusele, et garantii andmine ei olnud seotud eeskätt sooviga anda täiendavat mitteaktsessoorset tagatist majandus- ja kutsetegevuse raames, vaid rahuldada hageja poolt pankrotivõlgnikule seatud tingimusi. 27.11.2007 garantiiga ei olnud hõlmatud hageja ja OÜ Mennel Grupp (pankrotis) vahel laenulepingu nr 07-214119-JI võimalikest tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevad kohustused. Isegi juhul, kui hageja nõude aluseks olev garantiikiri ei ole tühine, on hageja tegevuse tulemusel oluliselt suurenenud garantiiandja vastutus, mistõttu hea usu põhimõttest tulenevalt on Kodumajagrupi aktsiaseltsi vastutus lõppenud. Kodumajagrupi aktsiaselts ei olnud teadlik hilisematest laenulepingu muudatustest, mistõttu on see hea usu põhimõtte ja heade kommetega vastuolus. Samal seisukohal on ka kostjad I ja II. Laenulimiidi suurendamisega kaasnev summa ei läinud Mennel Grupp OÜ kinnisvaraprojektide arendamiseks või ehitustööde teostamiseks, vaid kasutati 15.11.2005 sõlmitud ja vähem tagatud OÜ Mennel Grupi ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse kustutamiseks. Maakohtu otsus 09.09.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja tunnustas Swedbank AS-i nõuet Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) eesõigusnõudena PankrS § 153 lg 1 p 1 alusel summas 7 549 810,87 krooni, koos eelnevalt tunnustatud osaga lugedes nõude suuruseks 17 036 834,99 krooni (1 088 852,21 eurot). Menetluskulud jäid täies ulatuses kostjate kanda võrdsetes osades. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et Swedbank AS-i ja Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) vahel on sõlmitud 30.05.2006 laenuleping 06-087271-JI, millega anti laenulimiit summas 3 067 759,13 eurot ja lisasumma 639 116,49 eurot võlgniku kasutusse 19 väljamaksega perioodil 02.06.2006 -

27.12.2007. Laenulepingu juurde sõlmiti 15.06.2007 lisa nr 1; 17.06.2008 lisa nr 2; 23.01.2009 lisa nr 3 ja 06.10.2009 lisa nr 4. Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) poolt on väljastatud 27.11.2007 limiteeritud garantii nr 07-214119-G/1tagamaks Swedbank AS-i nõudeid, mis tulenevad OÜ Mennel Grupp (pankrotis) ja Swedbank AS-i vahel 27.11.2007 sõlmitud laenulepingust nr 07-214119-JI, mis lõppes 30.09.2009. OÜ Mennel Grupp pankrot kuulutati välja 18.11.2009. OÜ Mennel Grupp ei suutnud täita laenulepingust tulenevaid maksekohustusi ning võlgneb Swedbank AS-ile kokku 2 035 368,06 eurot (31 901 341,29 krooni). Garantiikirjast tuleneva nõude on Swedbank AS esitanud Kodumajagrupi aktsiaseltsile (pankrotis) 27.10.2009. Kodumajagrupi aktsiaselts (pankrotis) ei ole oma kohustust täitnud. Garantiist tulenev võlausaldaja nõue võlgniku vastu on 4 000 000 krooni. 16.06.2010 Harju Maakohtu määrusega kuulutati välja Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) pankrot, pankrotihalduriks määrati Toomas Saarma ja vastav teade avaldati väljaandes “Ametlikud Teadaanded” 16.07.2010. 01.07.2010 esitas hageja nõudeavalduse Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotimenetluses kogusummas 17 057 521,74 krooni (1 090 174,33 eurot) ning 16.09.2010 täpsustas nõuet, mille tulemusel oli hageja nõude suuruseks 17 036 834,99 krooni (1 088 852.21 eurot). Hageja nõue tuleneb 30.05.2006 laenulepingust nr 06087271-JI ja selle lisadest, 04.09.2007 arvelduskrediidilepingust nr 07-158553-KT, krediitkaardilepingutest ja 27.11.2007 limiteeritud garantiist nr 07-214119-G/1, millega tagati OÜ Mennel Grupp (pankrotis) ja hageja vahel 27.11.2007 sõlmitud laenulepingust nr 07214119-JI tulenevate kohustuste täitmist hageja ees. 17.11.2010 võlgniku pankrotimenetluse nõuete kaitsmise koosolekul esitasid haldur, kostja I ja kostja II võlausaldaja nõudele osalise vastuväite ja seetõttu jäi võlausaldaja nõue summas 17 057 521,74 krooni võlgniku pankrotimenetluses osaliselt, summas 7 549 810,67 krooni, tunnustamata (nõuet tunnustati PankrS § 153 lg 1 p 1 järgu nõudena, summas 9 487 024,32 krooni). Swedbank AS esitas 17.12.2010 hagi Harju Maakohtule nõude tunnustamiseks Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) vastu eesõigusnõudena summas 17 057 521,74 krooni. Vaidlust ei ole selles, et tunnustati nõuet eesõigusnõudena summas 9 487 024,32 krooni, ülejäänud osas jäi nõue kaitsmata, mille osas on vaidlus. Hagi täpsustusest ja 09.08.2011 kohtuistungi protokollist nähtuvalt on tunnustatud nõue koos hagetava nõudega pankrotimenetluses 17 036 834,99 krooni (1 088 852,21 eurot). Vaidluse all on nõude tunnustamata osa 7 549 810,67 krooni. Vaidlus on garantiinõude kehtivuse ning viivise ja intressinõude üle. Kohus ei nõustunud kostjate I, II ja III vastuväidetega, mille kohaselt Kodumajagrupi aktsiaselts (pankrotis) väljastas OÜ-le Mennel Grupp kohustuste täitmise tagamiseks garantii väljaspool oma majandustegevust, mistõttu on garantii tühine VÕS § 155 lg-st 1, TsÜS § 84 lg-st 1 ja §-st 87 tulenevalt. Kodumajagrupi aktsiaselts (pankrotis) omas garantii väljastamisel (omab ka käesoleval ajal) 50% OÜ Mennel Grupp osakapitalist, mis viitab sellele, et Kodumajagrupi aktsiaselts (pankrotis) väljastas OÜ Mennel Grupp kohustuste täitmise tagamiseks garantii oma majandustegevuses. Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) väljastatud garantii tagas temaga vahetult seotud äriühingu kohustusi. Asjaolu, et Kodumajagrupi aktsiaselts (pankrotis) ei omanud valitsevat mõju OÜ Mennel Grupp suhtes ega olnud nn holdingettevõte, vaid tegutses ka ise kinnisvaraprojektide arendamisel, ei tähenda, et tal ei olnud garantii andmiseks majanduslikku huvi. Kodumajagrupi aktsiaseltsil (pankrotis) kui OÜ Mennel Grupp 50% osanikul oli otsene majanduslik huvi OÜ Mennel Grupp kinnisvaraprojektide arendamise vastu, mille õnnestumisel oleks ta ilmselt teeninud omanikutulu.

Asjaolu, et Kodumajagrupi aktsiaselts (pankrotis) väljastas OÜ-le Mennel Grupp kohustuste täitmise tagamiseks garantii oma majandustegevuse raames, kinnitab ka see, et U L oli nii OÜ Mennel Grupp kui ka Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) juhatuse ainuliige. Kohus leidis, et Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) 27.11.2007 väljastatud garantii on kooskõlas VÕS § 155 lg 1 mõttega ja TsÜS § 84 lg 1 ja § 87 ei kuulu kohaldamisele. Kohus ei nõustunud kostjate seisukohaga, et garantiiandja teadmata suurendati tema vastutust ning sellest tulenevalt on hageja käitumine heade kommetega vastuolus ja hea usu põhimõtte vastane. Laenulepingu sõlmimisel oli laenulimiit 1 519 819 eurot. 30.03.2009 kokkuleppega nr 1 muudeti laenulepingut ja suurendati seda 1 946 764,57 euroni. Laenulimiidi suurendamisega kaasnes täiendava tagatisena ühishüpoteegi seadmine 18-le OÜ-le Mennel Grupp kuulunud kinnistule. Kuna äriühingud tegutsevad seaduslike esindajate, s.o juhatuse liikmete kaudu, pidi Kodumajagrupi aktsiaselts (pankrotis) oma juhatuse liikme U. Li kaudu olema teadlik kõigist hageja ja OÜ Mennel Grupp vahel pärast 27.11.2007 tehtud laenulepingu muudatustest ja OÜ Mennel Grupp võla suurusest. Kohus ei nõustud kostja III väitega, et Kodumajagrupi aktsiaseltsil (pankrotis) puudus võimalus laenulepingu sõlmimise või hilisema muutmise osas kaasa rääkida ja laenulepingut muudeti garantiiandja teadmata. Hageja käitumine ei ole olnud heade kommetega vastuolus ega hea usu põhimõtte vastane. Kohus ei nõustunud kostjate väitega, et garantiikirja p 6 puhul on tegemist tühise tüüptingimusega. Riigikohus on lahendis 3-2-1-150-06 selgitanud, et vastavalt VÕS § 42 lg-le 1 on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Vastavalt VÕS § 155 lg-le 2 on garantiileping ja sellest tulenevad nõuded täielikult sõltumatud sellest lepingust, millest tulenevaid kohustusi ta tagab. Lisaks sätestab garantiikirja p 2 teine lause, et garantiikirjast tulenev garantiiandja kohustus panga ees ei sõltu lepingust ega selle kehtivusest. Seega ei ole 27.11.2007 garantiikirja p 6 kostjat III ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus. Kostjad ei ole põhjendanud, miks nad peavad 30.05.2006 laenulepingu p-s 2.7 sätestatud intressimäära ülemäära suureks, mistõttu on nimetatud väide asjakohatu. VÕS § 94 lg 1 võimaldab võlasuhtes näha lepinguga ette Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavast viimasest intressimäärast erineva intressimäära. Põhjendatud ei ole kostjate väide, et hageja nõude aluseks olevad viivisintressimäärad, 30.05.2006 laenulepingus ja 04.09.2007 arvelduskrediidilepingus 0,15% päevas ning krediitkaardilepingutes kuni 0,20% päevas, on pahatahtlikud. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-6605 selgitanud, et ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkulepe olla reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega ning seetõttu tühine. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivise kokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Seega ei saa viivisintressimäär iseenesest olla pahatahtlik ega heade kommetega vastuolus, sest määr kohaldub üksnes juhul, kui kostja on oma maksekohustust rikkunud. Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotihalduri vastuväited ei ole põhjendatud. Hageja nõue on OÜ Mennel Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses kaitstud summas 32 916 028,32 krooni eesõigusnõudena. See ei tähenda iseenesest, et hageja nõue oleks täies ulatuses tagatud ja saaks OÜ Mennel Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses täies ulatuses rahuldatud. Seisuga 26.10.2010 oli pankrotihaldur võõrandanud põhivõlgniku vara summas 12 322 000 krooni (sh

käibemaks) ning haldur hindas veel müümata vara väärtuseks 6,9 – 9,3 miljonit krooni. Mennel Grupp OÜ (pankrotis) pankrotivara suuruseks kujuneb tõenäoliselt ca 18 - 20 miljonit krooni, mistõttu hageja tunnustatud nõue OÜ Mennel Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses jääb rahuldamata summas vähemalt ca 13 miljonit krooni. Kostja III on seisukohal, et hageja kui võlausaldaja ja hüpoteegipidaja garantiist nr 07-214119G/1 tulenevad nõuded ja õigused on saanud täies ulatuses kaitstud OÜ Mennel Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses. Ühe ja sama nõude kahekordne tunnustamine erinevates pankrotimenetlustes võrdub ühe võlausaldaja erapooliku kohtlemisena Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotimenetluses, mis on lubamatu. Hageja on esitanud OÜ Mennel Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses laenulepingust tuleneva nõude. Kodumajagrupi AS (pankrotis) pankrotimenetluses on hageja esitanud garantiist tuleneva nõude 4 000 000 krooni ulatuses. Tegemist on erinevate nõuetega ja võlausaldajaid ei ole koheldud erapoolikult pankrotimenetluses. Laenulepingust tuleneva nõude tunnustamine OÜ Mennel Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses ei välista garantiinõuet nimetatud lepingut taganud Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) vastu. Kostjate väide, et kui laenulimiiti poleks suurendatud, oleks kostja III garantiikohustusest vabanenud, tuleks jätta tähelepanuta. Kostja III oli laenulimiidi suurendamisest teadlik, olles OÜ Mennel Grupp 50% osanik. Laenulepingu sõlmimisel ja muutmisel oli kostja III ja OÜ Mennel Grupp ainus seaduslik esindaja U. L. Laenulimiidi suurendamise hetkel ei olnud võimalik ette näha Mennel Grupi OÜ makseraskuste jätkumist, praeguse hetke seisuga ridaelamubokside müügist saadava tulu suurust ja sellest tulenevalt võimalikku võlgnevuse jääki. Kostja III on sarnaselt kostjatele I ja II esitanud väite, nagu ei oleks Kodumajagrupi aktsiaselts (pankrotis) tegutsenud garantii väljaandmisel oma majandus- ja kutsetegevuse raames. Kohus on antud seiskohta käsitlenud hinnangu andmisel kostjate I ja II vastuväidetele, mistõttu ei pea kohus vajalikuks oma hinnangut korrata. Kostja III viitab, et laenulimiidi suurendamisega kaasnev summa ei läinud Mennel Grupp OÜ kinnisvaraprojektide arendamiseks või ehitustööde teostamiseks, vaid kasutati vähem tagatud OÜ Mennel Grupp ja AS Swedbank vahel 15.11.2005 sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse kustutamiseks. Nimetatut toetavad ka kostja I ja II. Kohus on seisukohal, et refinantseerimine oli põhjendatud, kuna laenu väljaandmisel on võlausaldaja põhiline huvi väljastatud laen tagasi saada ning saada selleks tagatist. Pangale ei saa ette heita asjaolu, et ta refinantseerimisega moodustas kahest lepingust ühe, millel oli kohustuse täitmise tagamiseks garantii andja. Krediidiasutuste seaduse §-ga 82 lg-ga 3 on pankade sise-eeskirjadele ette nähtud määrata ära refinantseerimise printsiibid. Kui refinantseerimist ei oleks toimunud, oleks Mennel Grupp OÜ varasemalt pankrotistunud. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb tunnustada Swedbank AS-i nõuet Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) eesõigusnõudena (PankrS § 153 lg 1 p 1 alusel) summas 7 549 810,67 krooni, koos eelnevalt tunnustatud osaga lugeda nõude suuruseks 17 036 834,99 krooni (1 088 85,21 eurot). Kodumajagrupi aktsiaseltsi apellatsioonkaebus

(pankrotis)

pankrotihaldur

Toomas

Saarma

Maakohtu otsuse peale esitas kostja III apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta Swedbank AS-i hagi 4 000 000 krooni (255 646,59 euro) ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.

Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ja vääralt kohaldatud materiaalõigust. Otsus on seadusega vastuolus ja olulises osas põhjendamata. Maakohus on eksinud menetluskulude jaotamisel otsuses, mille kohaselt jäeti menetluskulud täies ulatuses võrdsetes osades kostjate kanda. Maakohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata menetlusnorme, mis käsitlevad menetluskulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist ning on jätnud tähelepanuta, et kostjate vastuväited olid erineva ulatusega. Kostja III esitas hageja nõudele vastuväite summas 4 000 000 krooni (255 646,59 eurot), kostjad I ja II summas 482 497,60 eurot (7 549 810,67 krooni), mistõttu on maakohus eksinud menetluskulude jaotamisel kostja III kahjuks. Maakohus on eksinud materiaalõiguse kohaldamisel, kui on pidanud Kodumajagrupi aktsiaseltsi väljastatud garantiid kehtivaks põhjusel, et garantiikiri on väljastatud Kodumajagrupi aktsiaseltsi majandus- ja kutsetegevuse raames. Vaidluse õiguspärase lahendamise seisukohalt on oluline kindlaks teha, kas garantiikiri on väljastatud Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) majandusvõi kutsetegevuse raames või mitte, millest sõltub ka garantiikirja kehtivus. VÕS § 155 tähenduses on garantiiks näiteks krediidiasutuste ja kindlustusseltside poolt väljastatavad garantiid, tootjagarantii, müügigarantii ja näiteks ehitusettevõtja poolt tehtud töödele väljastatav garantii (EhS § 4). Käesoleval juhul ei saa Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) väljastatud garantiikirja käsitleda mistahes eelnimetatud garantiina, mille kehtivat väljastamist oleks seadusandja ette näinud. Seega on garantiikiri antud väljaspool Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) majandus- ja kutsetegevust. Maakohus on märkinud, et kuivõrd Kodumajagrupi aktsiaseltsi ja OÜ Mennel Grupp (pankrotis) juhatuse liige oli sama füüsiline isik (U L) ning Kodumajagrupi aktsiaselts oli OÜ Mennel Grupp (pankrotis) 50% osade omanik, tegutses Kodumajagrupi aktsiaselts (pankrotis) enda majandusja kutsetegevuse raames. Kostja III on seisukohal, et vastavad põhjendused ja selgitused ei ole kohased ega piisavad hindamaks, kas kostja III tegutses garantii andmisel enda majandus- ja kutsetegevuses. Viimatinimetatut ei ole maakohus analüüsinud ega otsuses käsitlenud. Maakohus on vääralt kohaldanud VÕS § 155 ja ebaõigesti lugenud kostja III poolt väljastatud garantiikirja kehtivaks. Maakohus on asunud seisukohale, et hageja tegevus ei olnud hea usu põhimõtte vastane põhjusel, et võlausaldaja huvi on väljastatud laen tagasi saada ja krediidiasutuste seaduse § 82 lg 3 kohaselt sätestatakse refinantseerimise printsiibid pankade siseeeskirjadega. Maakohus on otsuse põhjendavas osas tuginenud krediidiasutuste seaduse § 82 lg-le 3, millele ükski menetlusosalistest tähelepanu juhtinud ei ole. Seetõttu on maakohtu otsus sisuliselt üllatuslik ja kohus on otsuse tegemisel tuginenud asjaoludele, mida pooled esile toonud ei ole. Kohtuotsus ja selles sisalduv ei tohi olla menetlusosalistele üllatuslik. Asjaolu, et võlausaldaja huvi on väljastatud laenu tagasisaamisel, ei saa välistada hageja hea usu põhimõtte vastast käitumist. Tähtsust ei oma asjaolu, et refinantseerimise printsiibid sätestatakse panga siseeeskirjadega. Vastavad eeskirjad peavad muuhulgas vastama hea usu põhimõttele ja heale tavale. Maakohtu käsitlus hageja tegevuse suhtes ja põhjendused viivad sama loogikat rakendades tulemuseni, kus hageja käitumine ei saa üldse olla hea usu põhimõtte vastane ega enda tsiviilõigusi kuritarvitav, peaasi, et võlausaldaja tegevus on suunatud laenusumma tagasisaamisele. Just võlausaldaja tegevust laenusumma tagasisaamisel tuleb hinnata hea usu põhimõtte ja tsiviilõiguste kuritarvitamise aspektist. Hageja on nimetatud põhimõtteid oluliselt rikkunud. Hageja on suurendanud tagatavate kohustuste kogumahtu, millega on oluliselt suurendanud garantiikirjas märgitud garantiijuhtumi saabumise riski. 27.11.2007 garantii kohaselt tagas garantii kõigi 27.11.2007 hageja ja OÜ Mennel Grupp (pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingust nr 07-214119-JI tulenevate nõuete hüvitamise garantiisumma ulatuses.

Garantiikirja väljastamisel oli garanteeritava lepingujärgse põhikohustuse suurus 1 519 819 eurot. 30.03.2009 sõlmisid hageja ja OÜ Mennel Grupp (pankrotis) laenulepingut nr 07-214119-JI muutva kokkuleppe (laenulepingu lisa 1), mille kohaselt väljastati OÜ-le Mennel Grupp (pankrotis) täiendav laen summas 536 730,59 eurot. Lepingu lisa sõlmimise seisuga moodustasid põhivõlgniku kohustused hageja ees 1 410 033,98 eurot. Laenulepingu muudatusega muudeti ka lepingu tagatiste mahtu ja seati ühishüpoteek OÜ-le Mennel Grupp (pankrotis) kuuluvatele kinnistutele. Laenulepingu muudatuse p 2.1 kohaselt oli uueks laenulepingust nr 07-214119-JI tulenevaks laenulimiidiks 1 946 764,57 eurot. Laenusumma tagastamise tähtaeg 30.09.2009 ja intressimäär varasema 6 kuu EURIBOR +2,0% asemel 6 kuu EURIBOR +6,0%. Seega on laenulepingujärgsete põhikohustuste mahtu garantiikirja väljastamise järgselt suurendatud summas 536 730,59 eurot ja laenusumma kasutamise tasu (intress) on tõusnud 300%. Laenulepingu muudatuse p 4 kohaselt võis OÜ Mennel Grupp (pankrotis) kasutada täiendavalt väljastatud laenusummat ainult 15.11.2005 laenulepingu nr 05-235228-JI refinantseerimiseks (laenu kustutamiseks). Laenulepingu muudatuse tagajärjel ei saanud OÜ Mennel Grupp (pankrotis) enda käsutusse täiendavaid vahendeid otsese majandustegevuse finantseerimiseks. Toimus kohustuste restruktureerimine, mille tagajärjel suurenes laenulepingu nr 07-214119-JI järgsete kohustuste maht laenulepingu nr 05-235228-JI arvelt 536 730,59 euro võrra, millele lisandus 300% kõrgem intressimäär võrreldes 27.11.2007 kokkulepituga. Kostja III ei oma seost laenulepinguga nr 05-235228-JI ja ei ole laenulepingu nr 07-214119-JI pool, vaid tagatise andja, mistõttu puudus tal võimalus nimetatud lepingute sõlmimise ja hilisema muutmise osas kaasa rääkida. Hageja on kostjast III sõltumatult suurendanud laenulepingu nr 07214119-JI järgsete kohustuste suurust ja tõstnud intressimäära, mille suurenemine peegeldab hageja hinnangut laenuga kaasnevale riskile. 27.10.2009 esitas hageja kostja III garantiikirjast nr 07-214119-G/1 tuleneva nõude, mille kohaselt moodustasid 27.10.2009 seisuga OÜ Mennel Grupp (pankrotis) kohustused hageja ees 2 035 368,06 eurot. Kostja III on jätkuvalt seisukohal, et Kodumajagrupi aktsiaseltsi 27.11.2007 limiteeritud garantii nr 07-214119-G/1 on TsÜS § 84 lg 1, § 87 ja VÕS § 155 lg 1 alusel tühine, mistõttu puuduvad sellel õiguslikud tagajärjed ja hageja ei saa nõuda sellest tuleneva kohustuse täitmist. Hageja tegevus on objektiivselt hinnatav hea usu põhimõtte ja hea tava vastase käitumisena Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) suhtes, mille tagajärjel suurendas hageja Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) garantiikirjast tulenevat vastutust, mistõttu tuleb kohaldada VÕS § 101 lg-t 3, mille kohaselt ei saa võlausaldaja tugineda lepingu rikkumisele, kui selle rikkumise on põhjustanud tema enda tegu või mille tekkimise riisikot ta ise kannab. VÕS § 101 lg 3 järgne võlausaldaja õiguskaitsevahendite kasutamise piirang tuleneb TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tuletatud keelust kuritarvitada lepingust või seadusest tulenevaid õigusi. Keeld tugineda rikkumisele tähendab, et rikkumisele vaatamata ei saa võlausaldaja kasutada ka neid õiguskaitsevahendeid ega esitada nende alusel nõudeid, mille kasutamise õigus ei sõltunud rikkumise vabandatavusest. Õiguste kuritarvitamise keeld tähendab võlausaldaja jaoks õiguste kaotamist juhul, kui alus õiguse kohaldamiseks tekib tema enda käitumisest või asjaolust või sündmusest, mille esinemise riski ta kannab. Hageja on OÜ-ga Mennel Grupp (pankrotis) teinud tehinguid, mille tulemusel on sisuliselt kõik OÜ Mennel Grupp (pankrotis) varasemalt tekkinud kohustused hageja ees koondatud laenulepingu nr 07-214119-JI alla, mis on tagatud muuhulgas 27.11.2007 garantiikirjaga nr 07-214119-G/1. Kuna VÕS § 101 lg 3 näeb ette, et õiguskaitsevahenditele tuginemine ei ole lubatud ulatuses, milles oli rikkumine põhjustatud võlausaldajast tulenevast asjaolust, tuleb igal konkreetsel juhul hinnata, millises osas on rikkumine põhjustatud võlgnikust ja millises võlausaldajast ning selle

võrra piirata õiguskaitsevahendite kohaldamise ulatust. Olemuslikult on tegemist kohtule suunatud ja lepingupoolte suhtes imperatiivse iseloomuga sättega. Maakohus ei ole nimetatud asjaolusid ja VÕS § 101 lg 3 kohaldamise eeldusi käsitlenud ega kontrollinud. Arvestades, et hageja on 30.03.2009 suurendanud laenulepingu nr 07-214119-JI järgse põhikohustuse mahtu summas 536 730,59 eurot, mis ületab enam kui kahekordselt kostja III 27.11.2007 garantiisumma maksimaalset vastutuse määra, tuleks hageja vastavat tagatiskokkuleppest tulenevat õiguskaitsevahendi kasutamist piirata. Arvestades, et 30.03.2009 kokkuleppega suurenes hageja laenulepingust nr 07-214119JI tuleneva nõude tagatiseks seatud kinnispantide maht ja samaaegselt suurenes laenulepingu järgne intress 300%, pidi hageja juba 30.03.2009 olema teadlik OÜ Mennel Grupp (pankrotis) laenulepingu nr 07-214119JI järgselt võetud kohustuste mittekohase täitmise võimalusest (arvestades asjaolu, et 30.03.2009 kokkuleppega ei muutunud OÜ Mennel Grupp (pankrotis) kohustuste kogumaht hageja ees ning saadud laenusummat ei kasutatud majandus- ja kutsetegevuses). Seega on hageja ise olulisel määral soodustanud garantiijuhtumi toimumise tõenäosust ja garantiijuhtum saabuski 27.10.2009. Juhul kui ringkonnakohus siiski leiab, et 27.11.2007 garantiikiri on mistahes põhjusel kehtiv, tuleb vähendada hageja garantiikirjast nr 07-214119-G/1 tulenevat nõuet nullini VÕS § 101 lg 3 kohaselt, kuivõrd hageja on ise sisuliselt põhjustanud garantiijuhtumi. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu (VÕS § 6 lg 2). Hea usu põhimõte lepingulistes suhetes ja tsiviilõiguste teostamisel tähendab muuhulgas kohustust arvestada teise poole huvidega. Hageja ei ole ilmselgelt arvestanud kostja III põhjendatud ja seadusega kaitstud huvidega, kui on peale 27.11.2007 väljastatud garantiikirja teinud tehinguid OÜ-ga Mennel Grupp (pankrotis), mille tulemusel on suurenenud garantiikirjaga seotud põhikohustuste ulatus ja seeläbi suurenenud garantiijuhtumi saabumise risk kostja III suhtes. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta kostja III apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja III kanda. VF Investeeringud OÜ apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas kostja II apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta Swedbank AS-i hagi rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Maakohus on eksinud, leides, et vaidlusalune garantiikiri on antud välja Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) majandus- ja kutsetegevuses. Sellise järelduse tegemiseks on ebapiisav kohtu põhjendus, mille kohaselt tõendab garantiiandja tegutsemist majandus- ja kutsetegevuses asjaolu, et ta oli 50% OÜ Mennel Grupp (pankrotis) osanik. Samuti ei oma antud küsimuses tähendust U Li positsioon Mennel Grupp OÜ (pankrotis) ja Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) juhatuse liikmena. Pelgalt juhatuse liikme isiku kattuvus ei saa olla aluseks järeldusele, et garantii anti välja Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) majandus- ja kutsetegevuses. VÕS § 155 lg 1 tähenduses tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud garantii all mõista sellist garantiid, mis on antud isiku poolt, kelle põhiliseks tegevusalaks on teatud liiki garantiide andmine või juhul, kui garantii andmine seondub vahetult garantiiandja põhitegevusega. Selliseks garantiiks on vaieldamatult krediidiasutuse või kindlustusseltsi antavad garantiid, aga ka näiteks tootjagarantii, müügigarantii või näiteks ka ehitusettevõtja poolt tehtud töödele antud garantii. Kodumajagrupi aktsiaselts (pankrotis) on andnud garantiikirja üksnes põhjusel, et OÜ

Mennel Grupp (pankrotis) sellise sooviga tema poole pöördus ja vastava garantii väljastamine ei seondu Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) majandus- ja kutsetegevusega. Seetõttu tuleb lugeda, et Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) garantii on antud väljaspool tema majandus- ja kutsetegevust. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti VÕS § 155 lg-t 1 ja lugenud vääralt AS TOOMPEAMAJA garantii kehtivaks. Tegemist on TsÜS §-st 87 juhindudes tühise garantiiga. Isegi kui tinglikult eeldada garantiikirja kehtivust, on maakohus ebaõigesti jätnud kohaldamata võlasuhtele VÕS § 6, TsÜS § 138 lg 1 ja TsÜS § 86 lg 1. Kodumajagrupi aktsiaselts (pankrotis) oli väljastanud aktsessoorse garantii, mistõttu on tagatavas laenulepingus kokkulepitud garantii vabastamise tingimusega vastuolus ja Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) vastutust suurendav hageja käitumine käsitletav garantii kuritarvitamisena. Kostja II ei nõustu maakohtuga, et Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) garantii oli mitteaktsessoorne. VÕS § 155 lg 2 kohaselt on küll garantii eelduslikult mitteaktsessoorne, kuid VÕS § 5 sätestatud seaduse dispositiivsuse põhimõttest tulenevalt on pooltel õigus kokku leppida seaduses sätestatust erinevates garantii andmise tingimustes. Kostja II möönab, et VÕS § 155 lg 2 kohaselt ei muuda garantiid ja tagatavat kohustust omavahel seotuks viide tagatavale kohustusele, kuid antud juhul on garantiikirjas mitte üksnes viidatud tagatavale kohustusele, vaid p-s 1 on sõnaselgelt sätestatud, et garantiiandja garanteerib pangale panga ja laenusaaja vahel sõlmitud lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise garantiikirjas toodud tingimustel. Seega ei võtnud Kodumajagrupi aktsiaselts (pankrotis) endale abstraktset kohustust vastutada OÜ Mennel Grupp (pankrotis) kohustuste rikkumise korral hageja ees 4 000 000 krooni ulatuses. Garantiikohustus oli seotud vahetult laenulepinguga nr 07-214119-JI. Pidades silmas, et garantiikiri anti Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) ühepoolse tehinguna ja sellega nõustumust hageja poolt tuleb VÕS § 155 lg 11 alusel eeldada, on oluline just Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) tegelik tahe ja arusaam antud garantii olemusest. Tõenditest nähtuvalt mõistis garantiid aktsessoorsena ka hageja, kes 27.10.2009 garantiikirjast tulenevas nõudes on ühemõtteliselt sidunud garantiikohustuse laenulepingu nr 07-214119-JI rikkumisega OÜ Mennel Grupp (pankrotis) poolt. Hageja ja OÜ Mennel Grupp (pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingu nr 07-214119-JI p-s 2.18.6 on pooled kokku leppinud, et Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) garantii vabastatakse, kui tagastamata laenusumma lepingu p-s 2.2.2 nimetatud ridaelamubokside müümata ruutmeetri kohta ei ületa 639,12 eurot (10 000 krooni). See kinnitab täiendavalt, et Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) garantii oli seotud tagatava kohustuse ja selle täitmisega ning just garantii ja kohustuse seotust silmas pidades oli Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) andnud omapoolse garantii. 27.10.2009 nõudest nähtuvalt mõistis ka hageja garantiid aktsessoorsena. Seega on garantiikirja ja laenulepingu nr 07-214119-JI p-le 2.18.6 tuginedes ilmne, et Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) tahe ei olnud anda tagatavast kohustusest sõltumatut abstraktset garantiid ja 27.10.2009 garantiikirjast tuleneva nõude põhjal on võimalik järeldada, et selliselt mõistis garantiiandja tahet ka hageja. Eeltoodust tulenevalt on väär ja tõenditega vastuolus maakohtu järeldus, et Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) antud garantii on mitteaktsessoorne. Garantii aktsessoorsuse tõttu pidanuks maakohus põhjalikumalt analüüsima hageja tegevuse tagajärgi garantiiandja õigustele ja kohustustele. Laenulepingu nr 05-235228-JI refinantseerimine viisil, nagu seda antud juhul tehti, on vastuolus hea usu põhimõtte ja heade kommetega ning tegemist on ilmse garantii kuritarvitamise juhtumiga. Hageja ettevõttesiseselt kehtestatud siseeeskirjad laenude refinantseerimiseks ei muuda automaatselt tema käitumist selliste protseduuride läbiviimisel hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks, nagu ekslikult on leidnud maakohus. Refinantseerimise analüüsil on ilmne, et hageja

tegevuse tulemusena on põhjendamatult suurenenud nii Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) vastutus kui ka garantiijuhtumi aset leidmise risk. Pooltel ei ole vaidlust, et laenulepingu nr 07-214119-JI järgne laenusumma oli lepingu sõlmimise ja garantiikirja andmise hetkel 1 519 819 eurot ning, et 30.03.2009 sõlmisid hageja ning OÜ Mennel Grupp (pankrotis) laenulepingule nr 07-214119-JI lisa nr 1, millega suurendati laenulimiiti 1 946 764,57 euroni. Pooled ei vaidle ka selle üle, et lisa 1 sõlmimise tulemusel OÜ Mennel Grupp (pankrotis) kasutusse antud laenusummat ei rakendatud igapäevases majandustegevuses, vaid hageja debiteeris väljamakstud 536 730,59 eurot koheselt OÜ Mennel Grupp (pankrotis) kontolt OÜ Mennel Grupp (pankrotis) laenulepingu nr 05-235228-JI järgsete kohustuste kustutamiseks. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja garantiiandjat eraldi laenulepingu nr 07-214119-JI limiidi suurendamisest ja tingimuste muutmisest ei teavitanud. Hageja ja kohus on leidnud, et kuivõrd Mennel Grupp OÜ (pankrotis) kui ka Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) juhatuse liige kattus, polnud teavitamine vajalik ning Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) teadlikkust laenulepingu nr 07-214119-JI limiidi suurendamisest tuleb eeldada. Kostja II leiab, et eeltoodud asjaolu ei tähenda, et juhul, kui üldhinnangu alusel hageja käitumine ei vastanud hea usu põhimõttele ja headele kommetele, siis U Li üheaegne positsioon nii Mennel Grupp OÜ (pankrotis) kui ka Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) juhatuse liikmena muudab hageja käitumise kohaseks ja aktsepteeritavaks. Seega tuleb kostja II vastuväidete hindamiseks eelkõige analüüsida hageja käitumist. Laenuleping nr 05-235228-JI ei olnud tagatud Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) garantiiga, mistõttu nimetatud laenulepingu järgsete kohustuste täitmine Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) poolt garantiiga tagatud laenulepingu nr 07-214119-JI laenusumma suurendamise arvel mõjutas vaieldamatult garantiiandja vastutuse realiseerumise riski. Juhindudes laenulepingu nr 07-214119-JI p-s 2.18.6 kokkulepitust, pidi nii hageja kui ka OÜ Mennel Grupp (pankrotis) tegutsemine olema suunatud laenulepingu täitmisel Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) garantii vabastamisele. Kodumajagrupi aktsiaselts (pankrotis) oli andnud garantii üksnes tingimusel, et tema garantii kooskõlas laenulepingu nr 07-214119-JI p-ga 2.18.6 ka vabastatakse. Kodumajagrupi aktsiaseltsi õiguste kahjustamise tuvastamiseks tuleb vaadelda, milline oleks laenulepingu nr 07-214119-JI järgse laenusumma suhe ridaelamubokside üldpinda olnud juhul, kui laenulepingu lisa nr 1 poleks sõlmitud. Laenulepingu nr 07-214119-JI sõlmimisel oli kokkulepitud laenulimiit 1 519 819,00 eurot ja Mennel Grupp OÜ (pankrotis) ning hageja olid garantiiga tagatud laenulepingu p-s 2.18.6 kokku leppinud, et Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) garantii vabastatakse juhul, kui laenulepingu nr 07-214119-JI järgne tagastamata laenusumma ridaelamubokside müümata ruutmeetrite kohta ei ületa 639,12 eurot. Antud väitele ei ole ka hageja vastu vaielnud. Teadaolevalt oli ridaelamubokside üldpind 1 600 m2. Seega, laenulepingu 07-214119-JI sõlmimise hetkel pidanuks OÜ Mennel Grupp (pankrotis) vähendama laenusummat AS TOOMPEAMAJA garantii vabastamise tingimuse saabumiseks 497 227 euro võrra ja pärast laenulepingu lisa 1 sõlmimist 924 172,57 euro võrra. Eeltoodust nähtuvalt pidanuks võrreldes Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) garanteeritud kohustusega OÜ Mennel Grupp (pankrotis) garantii vabastamise tingimuse saabumiseks tasuma hagejale pärast laenulepingu nr 07-214119-JI lisa 1 sõlmimist täiendavalt 426 945,57 eurot. Eeltoodust on ilmselge, et laenulimiidi ja laenusumma suurendamine muutis oluliselt ebatõenäolisemaks Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) garantii vabastamise tingimuse saabumist. Hageja oli teadlik, et laenulepingu nr 07-214119-JI limiidi suurendamine mõjutab Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) vastutust, kuna hageja pidi olema teadlik garantii tingimuslikkusest ja sellest, et laenulimiidi suurendamine suurendab ka garantiijuhtumi aset

leidmise riski. Sellele viitab muuhulgas laenulepingu nr 07-214119-JI lisa nr 1 p-s 2.7 sätestatud intressimäär EURIBOR+6,0%, mis võrreldes esialgse lepingus sätestatuga (EURIBOR+2,0%) oli suurenenud marginaali osas 300%. Kuna intressimarginaal peegeldab tavapäraselt krediidiasutuse hinnangut laenuriskidele, on ilmne, et hageja pidi tajuma laenulimiidi suurendamisest lähtuvate laenuriskide suurenemist. Sellegipoolest suurendas hageja Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) garantiiga tagatud laenulepingu nr 07-214119-JI limiiti. Refinantseerimise sisuliseks tagajärjeks oli see, et laenulepingu nr 07-214119-JI limiit oluliselt suurenes ja Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) garantii lõppemise aluseks oleva tingimuse saabumise tõenäosus oluliselt vähenes. Hageja kasutas ära OÜ Mennel Grupp (pankrotis) sundolukorda ja surus talle peale laenulepingu nr 07-214119-JI limiidi suurendamise arvel laenulepingu nr 05-235228-JI refinantseerimise. Hageja pidi olema teadlik, et nimetatud viisil tegutsemine muudab oluliselt ebatõenäolisemaks Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) garantii vabastamise tingimuse saabumise. Sisuliselt on hageja käitumine vastuolus VÕS § 6 ja TsÜS § 138 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega. Hageja on käitunud ka TsÜS § 104 lg 1 tähenduses tingimuse saabumist takistavalt. Seetõttu on hageja nõue Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) vastu lubamatu ja juhindudes VÕS § 101 lg 3 on hageja minetanud õiguse nõuda AS-ilt TOOMPEAMAJA täitmist. Hageja käitumine on vastuolus ka heade kommetega, kuna kõnealune refinantseerimise skeem on omakasupüüdlik, Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) teadvalt kahjustav ja vastuolus hea pangandustavaga. Antud juhul on täidetud eeldused, mille kohaselt võib vaidlusalust garantiiandja vastutuse olulist laiendamist lugeda heade kommete vastaseks ja seetõttu tühiseks TsÜS §-st 87 juhindudes. Lisaks oleks käesolevaks hetkeks lõppenud Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) vastutus ka laenulepingu nr 07-214119-JI p-st 2.18.6 tulenevalt. Enne hagi esitamist oli OÜ Mennel Grupp (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennok 26.10.2010 väljastanud hagejale õiendi, mille kohaselt oli selleks hetkeks müüdud ridaelamuboksidest 10 boksi koguhinnaga 12 322 000 krooni (787 517,32 eurot). Kuigi väljamakseid nimetatud summadest ei ole pankrotimenetluse eripära tõttu käesolevaks hetkeks tehtud, ilmneb nii pankrotihalduri kui hageja hinnangust, et väljamakse ei saa olla väiksem kui 960 000 eurot. Vaadeldes vara, mille müügist saadud vahendite arvel pankrotipesast väljamaksed tehakse, moodustavad varast suurema osa ridaelamuboksid. Pidades silmas Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) poolt garantii andmise hetkel kehtinud laenulepingu nr 07-214119-JI limiiti 1 519 819 eurot, on ilmne, et 960 000 euro suuruses väljamakse tegemine hagejale langetab laenusumma jääki laenulepingu p-s 2.18.6 sätestatud garantii vabastamise piirist madalamale. Seega tuleb hagejal garantii tingimusteta ja koheselt vabastada, kusjuures asjaolu, et garantii vabastamise tingimus saabub, pidi olema tegelikkuses hagejale teade juba pankrotihalduri 26.10.2010 hinnangu põhjal. Olles teadlik, et ridaelamubokside müügist on saadud pankrotivara hulka 787 517,32 eurot, pidanuks hageja olema teadlik ka sellest, et sisuliselt on Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) garantii vabastamise tingimus juba enne hagi esitamist saabunud. Sõltumata eeltoodud asjaoludest on sisuliselt Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) garantiivastutus lõppenud laenulepingu nr 07-214119-JI p-st 2.18.6 tulenevalt ja hagejal on garantiikohustuse täitmise nõudmise asemel endal kohustus garantii vabastada. Garantiikirja p 6 on ebamõistlikult garantiiandjat kahjustav. Garantiikirja p 6, mis laiendab garantiiandja vastutuse ka garantii saaja ja võlgniku poolt kokkulepitud tagatava kohustuse muudatustele, võimaldab tüüptingimuste kasutajal garantiid kuritarvitada. Käesoleval juhul on väär lähtuda abstraktsest garantiist, kuna Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) poolt tagatavas laenulepingus oli kokku lepitud garantii lõppemise tingimustes ning seotud tingimuse saabumine tagatava laenulepingu järgse laenusumma suhtega tagatisvarasse. Juhul, kui tüüptingimusega

saab tüüptingimuse kasutaja piiramatu võimaluse tingimuse saabumise takistamiseks laenusumma suurendamise teel, ei saa selline tüüptingimus olla TsÜS §-st 104, §-st 138 ja VÕS §-st 6 juhindudes hea usu põhimõttele vastav. Samuti ei vasta taolise tüüptingimusega saadav eelis headele kommetele, kuna võimaldab segamatult tüüptingimuste kasutajal garantiid kuritarvitada. Tüüptingimusega loodav võimalus piiramatult laiendada garantiiandja garantiivastutust olukorras, kus samas on tagatavas lepingus kokkulepitud garantii lõppemises seoses laenusumma vähenemisega teatud määrani, on vaieldamatult ebamõistlikult kahjustav. Kostja II ei nõustu maakohtu järeldusega, et garantiikirja p 6 ei ole ebamõistlikult kostjat kahjustav ja on seetõttu kehtiv. Kuna garantiikirja p 6 on tühine, ei oma laenulepingu nr 07214119-JI lisa nr 1 mõju ka garantiiandja kohustustele. Maakohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ta loeb hageja viivisenõude esitatud suuruses põhjendatuks ega kohalda kostja II taotluse alusel viivise vähendamisel VÕS § 113 lg-t 8 ja § 162 lg-t 2. Ainuüksi maakohtu märkus, et viivisemäär iseenesest ei ole pahatahtlik, ei ole piisav, et põhjendada kostja taotluse rahuldamata jätmist. Hageja ei ole esile toonud, et tal oleks tekkinud garantiiandja väidetava rikkumise tõttu mingit kahju, mistõttu on viivisenõue ebaproportsionaalselt suur ja hea usu põhimõttega vastuolus. Kostja II peab põhjendatuks taotlust kohaldada asjas seadusest tulenevat viivisemäära. Kostja II on põhjalikult esile toodud asjaolud, mida ta on pidanud hageja pahauskse käitumise ilminguteks. Maakohus ei ole nimetatud väiteid käsitlenud ega viivise ja intresside vähendamise taotluse lahendamisel arvestanud. Kuna kostja II ei tuginenud taotluse esitamisel üksnes asjaolule, et viivisemäär on pahatahtlik, vaid tõi esile ka asjaolud, mis tema hinnangul viitavad viivise- ja intressinõude vastuolule hea usu põhimõttega, on nimetatud väidetele vastamata jätmine käsitletav olulise põhjendamisveana kohtuotsuses. Hageja on taotlenud nõude tunnustamist Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotimenetluses kokku 1 088 852,21 euro (17 036 834,99 krooni) ulatuses. Nii hagiavalduse kui sellele lisatud tõendite kohaselt jäi hageja nõue Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata üksnes osaliselt. Hageja nõue tervikuna pankrotimenetluses oli esitatud 17 057 521,74 krooni ulatuses, kuid see ei jäänud tervikuna kaitsmata. Pankrotihalduri vastuväite tõttu jäi kaitsmata nõudest 4 000 000 krooni ja kostjate vastuväidete tõttu 7 549 810,67 krooni. Tunnustatud osa nõudest on käesoleval hetkel 9 487 024,32 krooni (606 354,61 eurot) ja tunnustamata osa nõudest (hageja täpsustust arvestades) 482 497,60 eurot. Seega ei ole hagi nõude tunnustamiseks Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotimenetluses 606 354,61 euro ulatuses põhjendatud, kuivõrd nimetatud osas on nõue kaitstud. PankrS § 106 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus pöörduda kohtu poole pankrotimenetluses nõude kaitsmiseks juhul, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud. Olukorras, kus nõuet on tunnustatud, kohtusse pöördumise õigus ning tegelik õiguskaitsevajadus võlausaldajal puudub. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hageja õiguse või huvi riive esitatud nõudest 606 354,61 euro osas puudus, mistõttu ei ole antud osas nõude menetlemiseks õiguslikku alust. TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Antud juhul ei ole võimalik hageja õiguste rikkumine esitatud nõudest 606 354,61 euro ulatuses, kuna nimetatud osas on hageja nõue kaitstud ja kostjad ei esitanud sellele vastuväiteid. Seetõttu tulnuks vastavas osas jätta hageja nõue läbi vaatamata ja menetluskulud vastavas osas hageja kanda.

Hageja on hagiavalduse esitamisel tuginenud hagihinna määratlemisel Riigikohtu 28.10.2009 otsusele nr 3-2-1-120-09 ja esile toonud hüve, millele ta tõenäoliselt nõude tunnustamise teel õiguse saab. Hageja on tuginenud pankrotihaldur Toomas Saarma 17.12.2010 õiendile tõenäolise laekumise kohta Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotivara arvel ja määratlenud hagi hinnaks saadava hüve väärtuse 1 137 978,88 krooni (72 730,10 eurot). Sellest tulenevalt on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu 85 000 krooni (5 432,49 eurot). Maakohus on hagi menetlusse võtmisele eelnevalt uurinud haginõude rahuldamise tõenäosust ja saanud haldurilt vastuse ning menetluse vältel ei ole hagihinda muudetud. Kaevatavas otsuses on maakohus märkinud hagihinnaks 482 520,85 eurot, kuid põhjendused tsiviilasja hinna määramiseks viisil, mis ei haaku asjas esitatud tõenditega ja kohtu varasemate otsustustega, puuduvad. Juhindudes Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-120-09 p-st 12 tuleb tsiviilasja hinna määramisel pankrotimenetluses nõude tunnustamise hagis aluseks võtta hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus vastavas pankrotimenetluses. Sellele põhimõttele tuginedes on nimetatud tsiviilasja hinnaks 72 730,10 eurot ning ka hageja ja tasunud vastavalt riigilõivu. Millistel kaalutlustel on maakohus tsiviilasja hinnaks määranud 482 520,85 eurot, kuid otsus on selles osas põhjendamata ja tsiviilasja hind ei ole õige. Õige tsiviilasja hind on 72 730,10 eurot, milliselt nõudelt on tasunud riigilõivu kooskõlas TsMS §-ga 137 ka kostja II. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta kostja II apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja II kanda. Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma nõustub kostja II väidete ja seisukohtadega. Ringkonnakohtu otsus Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles maakohus hagi rahuldas ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, välja arvatud menetluskulude jaotuse osas, milles ringkonnakohus teeb uue otsuse. Ringkonnakohus nõustub muus osas maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Samuti võtab kohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Apellandid tuginevad kaebustes valdavalt samadele väidetele ja asjaoludele, millele maakohus on otsuses piisava põhjalikkusega vastanud ja millega ringkonnakohus nõustub. Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus leidis õigesti, et vaidlusalune garantii anti välja Kodumajandusgrupi aktsiaseltsi majandustegevuses. Ekslik on apellantide seisukoht, et garantiiandja põhitegevuseks peab olema garantiide väljaandmine. Et Kodumajagrupi aktsiaselts väljastas OÜ Mennel Grupp kohustuste täitmise tagamiseks garantii oma majandustegevuses, tõendab asjaolu, millele ka maakohus on õigesti viidanud, et Kodumajagrupi aktsiaselts omas garantii väljastamisel 50% OÜ Mennel Grupp osakapitalist. Seega tagas Kodumajagrupi aktsiaselts poolt väljastatud garantii temaga vahetult seotud äriühingu kohustusi. Maakohus on oma otsuses piisavalt põhjendanud ja õigesti leidnud, et tegemist oli tavalise, mitteaktsessoorse garantiiga ja mis ei olnud ka kostjate poolt esitatud asjaolusid hinnates tühine olulise vastuolu tõttu seadusega. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks vastavaid maakohtu otsuse põhjendusi korrata ja leiab, et 27.11.2007 väljastatud garantii on kooskõlas VÕS § 155 lg 1 nõuetega ja kehtiv. Vastustaja

on õigesti kirjalikus vastuses kaebusele märkinud, et apellandi poolt osundatud Riigikohtu lahend 3-2-1-89-08 ei ole käesolevas vaidluses asjakohane, kuna Riigikohtu lahend käsitleb füüsilise isiku poolt antud garantiid, aga käesolevas asjas on garantii andnud äriühing. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et laenulepingu nr 07-214119-JI laenulimiidi suurendamine ja suurendamise tulemusel vastustaja poolt väljastatud raha kasutamine ei ole asjaolud, mis omaksid tähendust käesoleva asja õigel lahendamisel, sest garantiikirja p 6 teise lause kohaselt kehtib garantiikiri ka juhul, kui pank ja laenusaaja muudavad pärast garantiikirja väljaandmist lepingu tingimusi. Seega oli Kodumajagrupi aktsiaselts kinnitanud garantiikirja väljastades, et ta täidab garandi kohustused ka laenusumma võimaliku suurendamise korral. Garantiikirja p 6 ei suurenda ebamõistlikult garantii andja vastutust ning ei ole tühine tüüptingimus. Asjaolu, et lepingu p 6 teise lause kohaselt garantiikiri kehtib ka juhul, kui pank ja laenusaaja muudavad pärast garantiikirja väljaandmist lepingu tingimusi, ei kahjusta garantii andjat ebamõistlikult. VÕS § 155 lg 2 sätestab, et garantiikohustus on iseseisev kohustus, mis ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kestvusest. Nimetatud asjaolu on sätestatud ka garantiikirja p 2 viimases lauses. Olukorras, kus garantiikohustus on iseseisev ning laenulepingust sõltumatu kohustus, ei kahjustanud garantiikirja p-s 6 nimetatud laenulepingu hilisema muutmise võimalus garantii andjat ebamõistlikult. Laenulimiidi suurendamisega kaasnes täiendava tagatisena ühishüpoteegi seadmine 18-le OÜ Mennel Grupp kuulunud kinnistule, millest tulenevalt on vastustaja seisukohal, et laenulepingu muutmine ei halvendanud laenusumma ja tagatiste vahekorda võrreldes muutmise eelse olukorraga. Vaidlust ei saa olla selles, et Kodumajagrupi aktsiaselts oli teadlik juhatuse liikme U Li kaudu Swedbank AS ja OÜ Mennel Grupp vahel pärast 27.11.2007 tehtud laenulepingu muudatustest ning OÜ Mennel Grupp võla suurusest, samuti OÜ Mennel Grupp varasemast laenulepingust tuleneva võla suurusest. Nõustuda ei saa kaebuse väitega, et laenulepingu nr 07-214119-JI lisa sõlmimisega suurendati objektiivselt garantiinõude sissenõutavuse eelduste saabumise tõenäosust. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Mennel Grupp ei olnud võimeline varasemat laenu lepingu nr 05-235228-JI, mille tagastamise lõpptähtaeg oli 15.02.2009, tagastama ning et vastustaja ja OÜ Mennel Grupp leppisid kokku laenu refinantseerimises uue laenulepingu nr 07-214119-JI lisaga, mille käigus pikendasid ka laenu tagasimakse tähtaega 4 kuu võrra. Vastustaja ei tegutsenud heade kommete vastaselt ega vastuolus hea usu põhimõttega. Nõustuda saab vastustajaga, et kui laenulepingu nr 05-235228-JI järgset laenu ei oleks refinantseeritud, oleks vastustaja nõue apellandi vastu muutunud sissenõutavaks vähemalt 4 kuud varem ja vastustajal oleks laenulepingu ülesütlemisel olnud võimalik garantiinõue Kodumajagrupi aktsiaseltsi vastu maksma panna juba enne laenulepingu nr 07-214119-JI lisa sõlmimist. Seega isegi laenulimiidi mittesuurendamisel oleks vastustajal olnud võimalik esitada nõue Kodumajagrupi aktsiaseltsi vastu seoses sellega, et põhivõlgniku OÜ Mennel Grupp pankrotimenetluses saadi 25.04.2012 üksnes 998 150.99 eurot, samal ajal, kui enne nõude suurendamist oli hageja nõue OÜ Mennel Grupp vastu 1 436 742.61 eurot ning OÜ Mennel Grupp on sellest hiljem tasunud üksnes 70 846.32 eurot. Vastustaja selgitusel isegi juhul, kui lähtuda esilagu antud laenust ning mitte arvestada ka esialgselt antud laenust pärast 31.03.2011 lisandunud intresse, oleks jäänud hagejal põhivõlgnikult saamata 1 436 742.61 – 70 846.32 – 998 150.99 = 367 745.30 eurot, mis ületab oluliselt Kodumajagrupi aktsiaseltsi poolt garanteeritud summa. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ka osas, milles kohus tunnustas vastustaja viivise ja intressi nõuet. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 tekib viivise nõudmise õigus automaatselt alates kohustuse sissenõutavaks muutumise hetkest ja selle

õiguse kehtimajäämise eelduseks ei ole viivisnõude esitamine või viivisnõude esitamise kavatsusest teatamine võlgnikule. Viivisintressi nõudmise õigus tuleneb seadusest ning kuni võlausaldaja ei ole viivise nõudest loobunud, nõue pole tasaarvestatud või aegunud või kuni ei esine muu seaduses sätestatud alus, tuleb alati arvestada viivise suurenemisega. Viivise nõue on kehtiv. Riigikohus on 17.07.2009 otsuse nr 3-2-1-70-09 p-s 14 märkinud, et viivisnõude maksmapanek ei sõltu sellest, kas viivisnõudest enne teavitatakse või mitte. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et viivisintressimäärad ei ole pahatahtlikud. Vastustaja on viidanud Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-66-05, kus on märgitud, et ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkulepe olla reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega ning seetõttu tühine. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivise kokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. See tähendab, et viivisintressimäär ei saa iseenesest olla pahatahtlik ega heade kommetega vastuolus, sest määr kohaldub üksnes juhul, kui kostja on oma maksekohustust rikkunud. Seadusest ei tulene apellandi taotlus jätta osa nõudest läbi vaatamata. Kuna osa nõudest 9487 024, 32 krooni ulatuses sai kaitstud, siis taotles hageja kohtult vaid tunnustamata jäänud 7 549 810,67 krooni osas nõude tunnustamist. Maakohus tunnustaski hageja nõuet 17.11.2012 Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata jäänud osas ja luges kokku kaitstuks hageja nõude Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotimenetluses 17 036834.99 krooni. Maakohus ei rikkunud asja lahendamisel menetlusnorme ning tegi selles osas põhjendatud ja seadusliku otsuse, mille tühistamiseks puudub alus. Maakohus on eksinud menetluskulude jaotamisel, kui jättis menetluskulud täies ulatuses võrdsetes osades kostjate kanda. Maakohus ei arvestanud, et kostjate vastuväited nõudele olid erineva ulatusega. Pankrotihaldur (kostja III) esitas vastuväite hageja nõudele summas 4 000 000 krooni (255 646,59 eurot), kostjad I ja II aga nõudele summas 7 549 810, 67 krooni (482 497, 60 eurot). Nõudele, millele kostja III vastuväite esitas, esitasid vastuväite kostjad II ja I, kuid eelnimetatud summat ületavale osale 3 549 810, 67 krooni esitasid vastuväite vaid kostjad I ja II, mistõttu ei olnud õige jaotada menetluskulud kostjate vahel võrdsetes osades, kuigi hagi rahuldati kõigi kostjate vastu. Arvestades vastuväidete ulatust, tuleb jätta kostjate I ja II kanda kummalegi 40% maakohtus kantud kuludest ja kostja III kanda 20% menetluskuludest. Apellatsioonkaebused esitasid kostja II ja kostja III. Kostja II apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ja tema apellatsioonimenetluse kulud jäävad tema enda kanda ja tema kanda jäävad kostja III apellatsioonimenetluse kuludest 10% seoses kostja III apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega. Kostja III apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad ülejäänud 90% apellatsioonimenetluse kuludest tema enda kanda. Hageja apellatsioonimenetluse kuludest jääb 75% kostja II ja 25% kostja III kanda ning kostja I apellatsioonimenetluse kulud jäävad tema enda kanda.

Ulvi Loonurm

Imbi Sidok- Toomsalu

Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.