Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

võimalikku nõudeõigust võlausaldaja vastu ning kuna võlausaldaja nõue võlgniku vastu tuleneb jõustunud kohtuotsusest, siis ei ole ajutisel halduril alust võlausaldaja nõude olemasolus kahelda. Võlgniku vara koosneb peamiselt võlgniku isiklikest tarbeesemetest, samuti igakuise sissetulekuna pension 250 eurot, millest ei saa tulenevalt täitemenetluse seadustikust kinnipidamisi teostada. Lisaks on võlgnikul nõue MN vastu summas 600 eurot, milline on käesolevaks ajaks muutunud sissenõutavaks ning nõue SA LTD vastu summas 105 000 eurot, mis muutub sissenõutavaks 31.12.2014. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul võis võlgniku maksejõuetus välja kujuneda 2012.a teises pooles, kui jõustus Harju Maakohtu 31.05.2011 kohtuotsus, milliseks ajaks oli võlgnik muutunud varatuks. Seega pidi võlgnik olema hiljemalt 17.09.2012 teadlik tema suhtes jõustunud kohtuotsusest, kuid otsustas siiski 25.09.2012 sõlmitud laenulepinguga investeerida SALTD majandustegevusse 105 000 eurot selle asemel, et asuda täitma tema suhtes jõustunud kohtuotsust. Seega on ajutisel halduril alust arvata, et võlgnik võib hoiduda teadlikult oma kohustuste täitmisest kõrvale, mistõttu võivad võlgniku tegevuses esineda KarS § 384 lg 1 sätestatud kuriteo tunnused. Vara tagasivõitmise võimalused võivad esineda seoses 26.06.2012 sõlmitud notariaalse lepinguga, mille kohaselt tasus võlgnik L. S laenu tagasimaksena 87 100 eurot. Samuti vajavad edasise menetluse käigus täiendavat uurimist võlgniku ning SALTD vahel 25.09.2012 sõlmitud laenulepingu asjaolud. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et V M pankrot tuleb välja kuulutada. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgnik nõustus ajutise halduri aruandega. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus V M pankroti välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 1360 eurot, millele lisandub käibemaks hüvitada büroole vajalike kulutuste katteks 58 eurot. Võlausaldaja ja võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja V M pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Oliver Ennoki. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt koosneb võlgniku vara pensionist 250 eurot kuus ning sissenõutavaks muutunud nõudest MN vastu summas 600 eurot. Lisaks on võlgnikul nõue SALTD vastu summas 105 000 eurot, mis muutub sissenõutavaks 31.12.2014. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul ca 212 000 euro ulatuses, millest sissenõutavaks on muutunud vähemalt 104 000 eurot, s.h SV nõue kogusummas 95 867,47 eurot. Võlgnik vaidleb võlausaldaja nõudele vastu ja leiab, et võlausaldaja nõude olemasolu on tõendamata ning et tal on õigus tasaarvestada pankrotiavalduse aluseks olev nõue oma elatise nõudega võlausaldaja vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa ülalpidamisnõuet tasaarvestada. Võlgnik ei ole oma nõudeõigust võlausaldaja vastu tõendanud, kuid isegi kui tal oleks võlausaldaja vastu elatise nõudest tulenev nõudeõigus, ei ole selle nõude tasaarvestamine VÕS § 200 lg 1 p 1 alusel lubatud. Võlgniku väide, et võlausaldaja nõude olemasolu on tõendamata, on asjakohatu. Pankrotiavaldusest nähtuvalt

tuleneb võlausaldaja nõue Harju Maakohtu 31.05.2011 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-0858233. Kõnealune kohtuotsus on jõustunud 17.09.2012. Seega puudub alus kahelda võlausaldaja nõude olemasolus. Võlgniku väide, et võlausaldaja ei ole talle esitanud pankrotihoiatust, on samuti asjakohatu. PankrS § 10 lg 2 on sätestatud, millistele asjaoludele peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks tuginema. Kõnealusest loetelust nähtub, et pankrotihoiatuse esitamine ei ole alati nõutav, vaid on nõutav üksnes juhul, kui maksejõuetuse põhistamise aluseks on asjaolu, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul (PankrS § 10 lg 2 p 1). Käesoleval juhul on võlausaldaja tuginenud PankrS § 10 lg 2 p 3 (s. o võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse) ning antud asjaolu esinemisel ei näe seadus ette pankrotihoiatuse esitamise kohustust. Ajutise halduri aruande kohaselt koosneb võlgniku vara peamiselt tema isiklikest tarbeesemetest, pensionist 250 eurot kuus ning sissenõutavaks muutunud nõudest MN vastu summas 600 eurot. Lisaks on võlgnikul nõue SALTD vastu summas 105 000 eurot, mis muutub sissenõutavaks 31.12.2014. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul ca 212 000 euro ulatuses, millest sissenõutavaks on muutunud vähemalt 104 000 eurot. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes märgituga, et võlgniku maksejõuetuse võib olla põhjustanud asjaolu, et võlgnik on teadlikult oma kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud ning esineda võivad KarS § 384 lg 1 sätestatud kuriteo tunnused. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuivõrd võlausaldaja on tasunud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et võlgnik V M on kohustatud kooskõlas PankrS §ga 86 vannet andma. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel V M trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 17 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1360 eurot, millele lisandub käibemaks 272 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada 58 eurot. Tasu ja kulutuste hüvitise palub haldur määrata büroole. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlausaldaja ja võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu kogusummas 1632 eurot koos käibemaksuga ja kulutuste hüvitis 58 eurot, kõik kokku 1418 eurot Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks välja mõista võlgnikult, V M .

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.