Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
24.mail 2013 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Menetluse liik
2-12-54442 1 232 eurot Credit Plus OÜ hagi R. F. vastu 1 232 euro nõudes Hageja Credit Plus OÜ, registrikood xxxxxxxx, asukoht Tammsaare tee 47 Tallinn 11316, esindaja Priit Pööbo (CKE Õigusbüroo OÜ, registrikood xxxxxxxx, asukoht Tammsaare tee 47 Tallinn 11316, tel 3726240090, e-post: [email protected]); Kostja R. F. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Credit Plus OÜ hagi R. F. vastu osaliselt.
2.Välja mõista R. F. `ilt Credit Plus OÜ kasuks 764,64 eurot (seitsesada kuuskümmend neli eurot ja kuuskümmend neli senti), millest 616 eurot on tasumata põhivõlg ja intressid ning 148,64 eurot viivis.
3.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
Jätta Credit Plus OÜ menetluskuludest 62 % R. F. menetluskuludest jätta Credit Plus OÜ kanda.
kanda ja 38% R. F.
6.Välja mõista R. F. Credit Plus OÜ kasuks menetluskulu 130 (ükssada kolmkümmend) eurot ja 20 senti.
7.Välja mõista R. F. viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni kohtuotsuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 130, 20 eurot.
8.R. F. võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Credit Plus OÜ võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. R. F. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS-s Swedbank (konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
KOHTU
TUVASTATUD
ASJAOLUD,
PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED
ESITATUD
ÕIGUSLIKUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on Credit Plus OÜ hagi R. F. vastu 1 232 euro nõudes, mis hageja hinnangul moodustub järgmiselt: 616 eurot põhivõlgnevus, 616 eurot hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue esialgse võlausaldaja Aare Autod OÜ (registrikood 11132029) ja R. F. vahel 29.09.2006 sõlmitud liisingulepingu pealkirjaga järelmaksuleping nr 29090692 rikkumisest. Aare Autod OÜ loovutas 04.10.2012 lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega Finants Inkasso OÜ-le (registrikood 12319971), kes omakorda loovutas 07.12.2012 nõude Credit Plus OÜ-le. Nimetatud lepingu alusel on R. F. ostnud Aare Autod OÜ-lt sõiduauto Mazda 323. Sõiduki hinnaks lepiti kokku 9500 krooni, s.o 607,16 eurot ja tasumine pidi toimuma osade kaupa 36 kuu jooksul igakuiste osamaksetena 1205 krooni (77,01 eurot), kuid kostja ei ole tänaseni tasunud kaheksat viimast osamakset. Järelmaksu lepingu nr 29090692 punkt kuus kohaselt kohustus kostja makse tasumisega viivitamise korral maksma viivist 1% päevas
2 (5)
võlgnetavalt summalt. Hageja on viivitusintressi määra nõuet hagiavalduses vähendanud mõistlikkuse ja hea usu printsiibist lähtuvalt 0,2%-ni päevas.
2.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud kostja registrijärgsesse elukohta Haanja Ringtee 4-9 Haanja küla Haanja vald Võrumaa, on kohtule tagastatud väljastusteate kohaselt kostja poolt isiklikult vastu võetud 18.02.2013 (tl 39) ja loetakse TsMS § 313 lg 1 kohaselt kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse arvestades TsMS § 407 lg 1, 2 võimalusi, lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
3.TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel leiab kohus, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega osaliselt õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS § 407 lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirja 29.09.2006 sõlmitud järelmaksu lepingust (tl 10-13) ja lepingu lisast (tl 14). Samuti teatised nõude loovutamise kohta (tl 9, 15), võlateatise (tl 7) ja viiviste tabeli (tl 8). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 108 lg 1; 113 lg 1; 361. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 361 kohaselt on liisinguleping leping, millega liisinguandja kohustub omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui
3 (5)
lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, kuid TsMS §-s 439 on sätestatud, et kohus peab otsustamisel lähtuma nõude piiridest ega tohi neid ületada. Seega kui lepingus on kokku lepitud suurem intressimäär, kui on nõutud hagiavalduses, kuulub kohaldamisele hagiavalduses märgitu.
4.Kohtule lepingu nr 29090692 lisana esitatud maksegraafikust nähtuvalt moodustus kostja poolt igakuiselt makstav summa väljaostumaksetest ja intressidest. Võlgnevuse arvestusest nähtuvalt võlgneb kostja perioodi 28.02.2009-30.09.2009 eest kokku 616 eurot (9638,31 krooni). Lepingu p 2 tulenevalt, moodustas intress sellest 914 krooni kuus, s.o. 58,42 eurot x 8= 467,36 eurot. Seega lepingujärgne väljaostumaksete põhivõlgnevus on 616- 467,36= 148,64 eurot. VÕS § 113 lg 6 sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Seega on õiguslikult põhjendatud, et viivituses olija maksab viivist üksnes põhivõla osamaksete (mitte arvestatud intressi) tasumisega viivitamise aja eest. Seega oli hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 355,08 eurot. Kohtupraktikas on reeglina ülemäära ja ebamõistlikult suureks loetud viivist, mis ületab põhivõla suurust. Ülemäärane ja ebamõistlikult suur viivis ei kanna enam kompensatsioonilist iseloomu, mistõttu on see vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus leiab, et põhjendatud on viivise väljamõistmine põhinõude suuruses, s.o. 148,64 eurot. Eeltoodu alusel on hagi osaliselt õiguslikult põhjendatud ning kuulub seega osalisele rahuldamisele tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 kohaselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 616+ 148,64 = 764,64 eurot. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULUD
5.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, jätab TsMS §163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele hageja menetluskuludest 62 % kostja kanda ja 38 % kostja menetluskuludest hageja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg-tes 1-3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS §-s 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist, mis moodustub hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 150 eurot (tl 5) ja hageja õigusabikuludest 90 eurot (tl 5). Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid (tl 16, 46). Samuti on hageja taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille 4 (5)
tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Riigilõivu seaduse Lisa 1 alusel tuleb riigilõivu tasuda hagihinnalt kuni 1500 eurot veebilehe www.e-toimik.ee kaudu 150 eurot. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel riigilõiv 150 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 60 eurot. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel tasub kostja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Neil asjaoludel ja juhindudes TsMS § 1741 lg 3 sätestatust, tuleb kostjalt välja mõista Credit Plus OÜ kasuks hageja poolt kantud menetluskuludest riigilõivust hagiavalduse esitamisel 150 eurot ja õigusabikuludest 60 eurot võrdeliselt 62 %, s.o. 130,20 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 130,20 eurot. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib kostja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.