Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
24.mai 2013, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi M. D. (D.) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
19 173,49 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15039); Hageja volitatud esindajad Marge Goldberg (e-post [email protected]) ja Merike Koppel Kostja: M. D. (.
Kohtuistung
23.aprill 2013
Istungil osalesid
M. Koppel, M. D.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista M. D. (isikukood .) Swedbank Liising AS (registrikood 10434248) kasuks 15 630,67 € (viisteist tuhat kuussada kolmkümmend eurot ja 67 senti, millest 12 720,04 € on põhinõue ja 2910,63 viivis).
3.Välja mõista M. D. Swedbank Liising AS kasuks viivis 0,25% tasumata põhinõudest (otsuse tegemise seisuga 12 720,94 €) päevas alates 18.04.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Menetluskuludest jääb kostja M. D. kanda 81,52% hagi esitamisel tasutud riigilõivust, ülejäänud menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda.
5.Välja mõista M. D. Swedbank Liising AS kasuks menetluskulu (riigilõivu) katteks 1563,02 € (üks tuhat viissada kuuskümmend kolm eurot ja 02 senti).
6.Väljamõistetud menetluskulu tasumisega viivitamise korral tuleb M. D. tasuda Swedbank Liising AS-ile alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.18.04.2012 esitas Swedbank Liising AS Pärnu Maakohtule hagi M. D.vastu võlgnevuse 19 173,49 € ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.
2.Hagis esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) ja Kaedos OÜ (endise ärinimega OÜ Smallmill Invest, kustutatud) liisingulepingu nr 0175602L, mille esemeks olid ehitustellingud ja töölavad LRSP 200, ehitusaasta 2007. Liisinguvõtja kohustusi ei täitnud ning hageja ütles lepingu üles 27.04.2010. Sellest lepingust oli liisinguvõtjal hageja ees debitoorne võlgnevus (põhiosa- ja intressivõlg) 15 010,08 €, põhiosa võlalt hageja arvestas viivist lepingus kokkulepitud määras 0,25% päevas kokku summas 7934,93 €. Lepingu ülesütlemise järel hageja taastas vara valduse tagastusteenust pakkuva koostööpartneri CreditExpert OÜ abil 16.06.2010, tagastusteenuse eest tasus hageja 1283,99 € (käibemaksuta). Hageja liisingulepingust nr 0175602L tulenev nõue liisinguvõtja vastu oli 27 771,82 €, millest vara jääkmaksumus 3542,82 € (käibemaksuta), debitoorne võlgnevus 15 010,08 €, vara tagastamise kulu 1283,99 € (käibemaksuta) ja viivis maksete võlgnevusest 7934,93 €. Vara realiseeriti hinnaga 319,56 €, mille järel hagejal jäi liisinguvõtja vastu nõudeks 27 452,26 €.
3.05.09.2007 sõlmisid hageja ja kostja M. D. käenduslepingu nr 0175602L, millega kostja kohustus solidaarselt liisinguvõtjaga vastutama liisingulepingust nr 0175602L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja vastutuse piirmääraks lepiti kokku 65 221,13 €. 24.03.3010 hageja teatas kostjale liisingulepingu ülesütlemisest ja palus kostjal võlgnevused tasuda. 23.11.2010 ja 06.20.2011 hageja teatas kostjale nõude suurusest. Kostja ei ole võlgnevusi tasunud ega hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust võtnud.
4.26.06.2007 sõlmisid Swedbank Liising AS ja Kaedos OÜ liisingulepingu nr 0168122L, mille esemeks oli sõiduauto Chrysler 300C CRD Touring 3,0; ehitusaasta 2007. Lisaks sõlmis hageja liisinguvõtjaga 26.06.2007 ja 07.05.2008 liisingulepingu nr 0168122L teenuste lisad kütuse krediitkaardi kohta. Liisinguvõtja kohustus liisingulepingust tulenevad maksed ja krediitkaardi lisateenuste eest tasuma vastavalt hageja esitatus arvetele. Liisinguvõtja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ning 27.04.2010 hageja ütles lepingu üles. Liisinguvõtja jättis hagejale tasumata põhiosa- ja intressimakseid kokku summas 9615,29 €, põhiosa maksetelt hageja arvestas viivist lepingus kokkulepitud määraga 0,25% päevas, viivisvõlgnevus moodustab 5008,88 €. Lepingu ülesütlemise järel hageja taastas vara valduse tagastusteenust pakkuva koostööpartneri CreditExpert OÜ abil 18.05.2010, hageja tasus vara tagastusteenuse, puhastamise ja müügivahenduse eest 900,09 € (käibemaksuta). Hagejal nõue liisinguvõtja vastu lepingu ülesütlemise seisuga oli kokku 33 174,24 €, millest 17 649,98 € vara jääkmaksumus (käibemaksuta), debitoorne võlgnevus 9615,29 €, vara tagastamise kulu 900,09 € (käibemaksuta), viivis 5008,88 €. Vara realiseeriti hinnaga 15 445,32 €, mille järel hagejal jäi liisinguvõtja vastu nõue 17 728,92 €.
5.26.06.2007 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr 0168122L, millega kostja kohustus tagama solidaarselt liisinguvõtjaga 26.06.2007 sõlmitud liisingulepingust nr 0168122L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise, kostja vastutus oli piiratud 39 376,57 euroga. 24.03.2010 hageja teatas kostjale lepingu ülesütlemisest ja palus võlgnevused tasuda. 23.11.2010 ja 06.10.2011 hageja teatas kostjale nõude suurusest. Kostja võlgnevusi ei ole tasunud ega võtnud hagejaga ühendust kokkulepete sõlmimiseks.
6.Hageja nõue kostja vastu on kokku 45 181,18 €, kuid kohtule esitatud hagis nõudis hageja kostjalt 19 173,49 € väljamõistmist. Samuti taotleb hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhivõlast (19 173,49 €) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,25% päevas.
7.25.04.2013 hageja täpsustas nõuet. Täpsustuse kohaselt liisingulepingu nr 0168122L eseme sõiduauto Chrysler võõrandamisel saadud 15 445,32 € (ilma käibemaksuta) arvelt kaeti liisingulepingu üldtingimuste punkti 7.4. sätestatud järjekorrale vastavalt esmalt lepingu ülesütlemise ja vara realiseerimisega seotud kulud 900,09 €, seejärel igakuiselt tasumisele kuulunud maksete võlg 9615,29 € ja ülejäänud 4929,94 € arvestati vara jääkmaksumuse katteks. Viivise katmiseks vahendeid ei jätkunud ning lepingust tulenev hageja nõue liisinguvõtja vastu oli 12 720 € katmata jääkmaksumuse summa ja 5008,88 € viivis, kokku 17 728,92 €. Kohtumenetluses kostja vastu esitatavat nõuet hageja vähendas 2098,25 € võrra viiviste arvelt, seega käesolevas menetluses moodustab lepingust nr 0168122L tulenev nõue 15 630,67 €, millest 12 720,04 € on vara jääkmaksumus (põhinõue) ja 2910,38 € viivis.
8.Lepingu nr 0175602L (ehitustellingud ja töölavad) osas täpsustatud nõude kohaselt arvestati liisingueseme võõrandamisest saadud 319,56 € vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 7.4 lepingu ülesütlemise ja vara realiseerimisega seotud kulude (õiendil vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud) katteks, mille järel jäi vara tagastamise kulude jäägiks 964,43 €. Muude võlgnevuste katmiseks vahendeid ei jätkunud, seega koosneb sellest liisingulepingust tulenev hageja nõue jääkmaksumusest 3542,82 € debitoorne võlg 15 010,08 €, viivis 7934,93 € ja vara tagastamise ja realiseerimise kulu 964,43 € , kokku 27 452,26 €. Hageja on vähendanud kostja vastu kohtumenetluses esitatavat nõuet 23 909,44 € võrra debitoorse võlgnevuse, viivisnõude ja vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulude arvelt. Seega selle liisingulepingu järgi kostja vastu esitatud nõue 3542,82 € on vara jääkmaksumus (põhinõue).
9.Eeltoodu alusel hageja palub kostjalt välja mõista liisingulepingutest tulenev võlgnevus 19 173,49 € ning viivis protsendina põhinõudest 16 262,86 € alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingutes sätestatud määras 0,25% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
KOSTJA VASTUS
10.12.06.2012 kirjalikus vastuses kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus tasuma hagejale 4000 € leides, et sõiduauto kasutamisega ilma tasumata tekitas Kaedos OÜ hagejale kahju. Töölavade ja tellingutega seotud nõudeid kostja peab ülekohtuseks. Seadmete soetamisväärtus oli ligi 970 000 krooni ja tasumata jääk oli ca 277 000 krooni, kuid hageja müüs seadmed vaid 6000 krooniga. Kostja tegi korduvalt liisinguandjale ettepanekuid probleemide lahendamiseks, sh lepingute üleandmiseks uutele ostjatele, kes oleksid tasunud kõik kohustused täies ulatuses. Kostja asjalikke vastuseid hagejalt ei saanud ning talle jäi mulje, et varade realiseerimisest saavad kaetud enam-vähem kõik kostja käendatud kohustused. Kostja teatas liisinguandjale tellingute-töölavade asukoha, neid ei olnud kostjal võimalik ise tagastada, sest tellingutetöölavade transport nõuab vastavaid tõsteseadmeid ja transpordivahendit ning hoiustamiseks
ladu. Kostjale jäeti mulje, et kogu vara on tagasi saadud, kuid hiljem selgus, et tellinguid tagasi ei saadud ning neid ei üritatudki kolmandatelt isikult kätte saada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt poolte nõusolekul kohus eelistungi järel jätkas asjas lahendamist kirjalikus menetluses. Kohus määras menetlusosalistele tähtpäeva avalduste ja tõendite esitamiseks ning teatas kohtulahendi teatavakstegemise päeva.
12.Hageja esitas hagi kostja kui käendaja vastu. Nõue tuleneb hageja ja Kaedos OÜ (endine Smallmill Invest OÜ) vahel sõlmitud kahest liisingulepingust. Asjas ei ole vaidlust liisinglepingutest enne lepingute ülesütlemist liisinguvõtjal tekkinud debitoorse võlgnevuse suuruse ega liisinglepingute ülesütlemise õiguspärasuse üle. Kostja leiab aga, et tema ei peaks vastutama selle eest, et hageja või tema koostööpartner kogu liisinguvara tagasi ei nõudnud ning müüs töölavad tegelikust väärtusest oluliselt madalama hinnaga. Sõiduki liisingulepingust tulenevat nõuet tunnistab kostja 4000 € ulatuses.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 järgi liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lähtutakse kulude kindlakstegemisel liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Juhul, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel (VÕS § 367 lg 3). Eeltoodust tulenevalt ei oma asjas üldjuhul tähtsust vara müügihind, vaid välja tuleb selgitada vara tagastamisaegne väärtus.
14.Liisingulepingu ülesütlemisega kaasneva hüvitamiskohustuse kindlaksmääramisega seonduvat on mitmetes lahendites analüüsinud ka Riigikohus. Riigikohtu tsiviilkolleegium märgib lahendi nr 3-2-1-33-08 punktis 18 järgmist: „Kuigi VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb juhinduda liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, on siiski lubatud poolte kokkuleppel (ka liisinguandja tüüptingimustes) lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on sel juhul mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud. Lubatuks ei saa aga pidada kokkulepet, mis paneb tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale, eriti kui viimane ei saa mõjutada müügiprotsessi. Selliselt vastab see tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p-le 5, kuna liisingulepingut rikkunud liisinguvõtjalt võetakse sisuliselt võimalus tõendada tüüptingimuste kasutaja tegelike kulude suurust. Sellise tüüptingimuse ebamõistlikku kahjustatavust eeldatakse VÕS § 44 kohaselt ka mõlemapoolselt majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul.“ Kohus leiab, et sellest tõlgendusest saab lähtuda ka käesolevas asjas.
15.Poolte vahel ei ole vaidlust, et liisingulepingu nr 0168122L esemeks olnud sõiduauto Chrysler võõrandamisel saadud müügihind ligikaudselt vastas sõiduki tagastamisaegsele väärtusele, kostja hinnangul pidi sõiduki väärtus olema müügihinnast 290 000 kroonist pisut kõrgem, sest üsna kiiresti pärast 26.05.2010 müügitehingut oli sama sõiduk uuesti müügis olnud 325 000 Eesti krooni eest, nende kahe summa vahele sõiduki väärtus kostja arvates jäi ja selle
järgi kostja tuletas oma kompromissettepaneku 4000 €. Liisingulepingu p 7.4.1. sätestab, et kui liisingueseme võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki liisinguvõtja poolt liisinguandjale tasumisele kuuluvaid summasid, on liisinguvõtja kohustatud viivitamatult tasuma liisinguandjale puudu jääva osa. Vara üleandmise-vastuvõtmise akt nr 847TLN (I kd, lk 165) tõendab, et Margus Dreier andis liisingulepingu nr 0168122L esemeks oleva sõiduki Chrysler 300C, registrinumbriga 497AZZ, 18.05.2010 üle Credit Expert OÜ-le, kes hageja kinnitusel osutas hagejale koostöölepingu alusel liisinguesemete tagastusteenust. Aktist nähtuvalt anti sõiduk hoiustamiseks üle Autolink OÜ esindajale. Samal päeval koostas Autolink OÜ sõiduki müüki suunamise akti nr 100518-4 ja sõiduki tehnilise hindamise akti nr 100518-6-S (I kd, lk 166-167), milles on sõiduki soovituslikuks müügihinnaks märgitud 279 000 Eesti krooni (eelduslikult hind käibemaksuga, käibemaksuta hind oleks 232 500 EEK e 14 859,46 €), kommentaarides on märgitud, et sõiduk vajab keemilist sisepesu. Seega soovituslik müügihind määrati määrdunud salongi arvestades. Tegelikult müüdi sõiduk 241 666 € (hind käibemaksuta; 15 445,32 €) eest, seega 4 % tagastamisel tuvastatud väärtusest kõrgema hinnaga. Seega on hüvitamiskohustuse ulatuse määramisel müügihinnast lähtumine kostjale soodsam.
16.Kõrgem müügihind võis olla tingitud sellest, et enne müüki teostati sõiduki keemiline sisepesu ja auto osaline poleerimine (I kd, lk171), teenuse maksumus kokku oli 1916 € (122,50 €, käibemaksuta). Hageja 16.10.2012 eelistungil (II kd, lk 10) küll väitis, et keemilise pesu hüvitamist kostjalt ei nõuta, kuid nii hagiavalduses kui 24.05.2013 täpsustatud avalduses on nõude suuruse määramisel sõiduki puhastuskulusid arvestatud. Asjaolu, et puhastuskulud loetakse kaetuks sõiduki võõrandamisel saadud hinnaga, ei tähenda, et kohus võib jätta hindamata, kas tegemist on VÕS § 367 lg-s 4 sätestatud kuludega. Kuna tagastamisel määratud müügihinna ja tegeliku müügihinna vahe on oluliselt suurem, kui sõiduki puhastamise kulu, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada need kulud kostja hüvitamiskohustuse hulka.
17.Kostja ei vaidlustanud sõiduki debitoorse võlgnevuse 9615,29 € ja viivisvõla 5008,88 € suurust ega lepingu ülesütlemise seisuga sõiduki lepingujärgset jääkmaksumust 17 649,98 €. Hageja on liisingulepingust nr 0168122L tulenevat võlgnevust vähendanud viiviste arvelt 2098,25 € võrra ning lõplikuks nõudeks selle lepingu järgi on 15 630,67 €. Kõike eeltoodut arvesse võttes on hageja nõue liisingulepingust nr 0168122L tulenevate nõuete osas esitatud ulatuses põhjendatud ning kohus rahuldab selles osas hagi.
18.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata liisingulepingust nr 0175602L tulenevate nõuete osas, kuna hageja ei ole tõendanud, et lepingu ülesütlemise järel tema omandisse jäänud liisinguvara väärtus ei kata liisingulepingust tulenevaid nõudeid liisinguvõtja või käendaja vastu. Vaidlust ei ole ning vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 897TLN (I kd, lk 72) on tõendatud, et hagejale tagastati 16.06.2010 üksnes töölavad. Hageja sai hiljemalt 16.07.2010 teada, et tellinguid ei tagastatud ja neid ei ole võimalik tagastada. Nimelt Alan Liias CreditExpert OÜ-st teatas 16.07.2010 e-kirjaga saadetud memos (II kd, lk 58) hagejale, et töölavad kogumahus on transporditud BRC platsile, ehitustellinguid LRSP 200 paraku tagastada ei osutunud võimalikuks; Smallmill Invest OÜ andis AS-ile Swedbank Liising kuuluvad ehitustellingud Ortovero OÜ-le kasutada, kes ladustas need 2008.a algul rendilepingu alusel AS Laarmann & KO territooriumile Liiva tn 8F Pärnus; seoses Ortovero OÜ rendivõlaga AS Laarmann & Ko realiseeris (müüs maha) ehitustellingud ning oli sellest teavitanud ka Ortovero OÜ-d.
19.Kohus leiab, et liisingulepingu ja VÕS § 367 lg 3 tähenduses on ehitustellingud on jätkuvalt hageja omandis. Tellingute võõrandamise kohta on olemas ainult eelnimetatud memo, väidetavalt on müügiinfo saadud telefoni teel Laarmann & Ko OÜ juhatuse liikmelt, soovitud kirjalikku kinnitust Laarmann & Ko OÜ ei andnud. Teada ei ole tellingute väidetava võõrandamise aeg ega tehingu teine pool. Hageja ega kostja (ega liisinguvõtja) ei ole tellinguid müünud. Kuna osa vara on tagastamata, ei ole võimalik määrata ka selle tagastamisaegset
väärtust. Seega ei ole võimalik hinnata, kas liisinguvara väärtus katab liisingulepingu alusel kostja vastu esitatud nõuded või mitte. Hageja korraldaval kohtuistungil kinnitas, et ei ole tellingute võõrandamise tehingut vaidlustanud, mingeid nõudeid AS-ile Laarmann & Ko ega Ortovero OÜ-le ei ole esitanud. Samuti ei nõudnud hageja tellingute tagastamata jätmisest teadasaamise järel liisinguvõtjalt tellingute tagastamist või kahju hüvitamist ega esitanud tagastamata tellingute väärtuse hüvitamiseks kostja kui käendaja vastu kahjunõuet VÕS § 145 lg 3 alusel.
20.Hageja eelistungil loobus töölavade tagastamisaegse väärtuse tõendamisest, pidades seda võimatuks, kuna konkreetse vara asukohta ei ole enam võimalik kindlaks teha ning tagantjärele ei ole võimalik vara tagastamisaegset väärtust määrata, sest vara tagastamise ajal vara väärtust ei hinnatud, vara seisukorda täpselt ei fikseeritud ning tegemist on kiiresti amortiseeruvate esemetega. Kohus leiab, et need argumendid ei anna alust määrata liisinguvõtja ja käendaja hüvitamiskohustuste ulatus liisinguvara ühe osa müügihinna alusel. Hageja vähendas selle liisingulepingu alusel kostja vastu esitatavat nõuet 23 909,44 € võrra, lugedes vähendamise toimunuks debitoorse võlgnevuse, viivisnõude ning vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulude arvelt. Hageja leiab, et esitatud nõue 3542,82 € on vara jääkmaksumuse nõue. Hageja ei osanud kohtule põhjendada, millest lähtudes hageja otsustas nõuet vähendada just sellise summa ulatuses. Kohus ei nõustu hageja 24.05.2013 menetlusdokumendis avaldatud nõude vähendamise tõlgendusega tinglikult selliselt, et hageja on arvestanud vara turuväärtuseks müügihinna + vähendatud summa = 24 229 €. Otsuses eespool viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast nähtuvalt tuleb eelkõige kindlaks teha vara tagastamisaegne väärtus. Liisingulepingu nr 0175602L üldtingimuste punkt 7.4.1, mis seob liisinguvõtja hüvitamiskohustuse vara müügihinnaga, on praegusel juhul VÕS § 42 p 5 alusel tühine, sest kostjalt on võetud võimalus tõendada hageja tegeliku kahju suurust. Seega tuleb kostja kui käendaja hüvitamiskohustuste kindlaksmääramisel lähtuda vara tagastamisaegsest väärtusest. Tagastati üksnes osa vara, mistõttu ka juhul, kui lugeda töölavade tagastamisaegseks väärtuseks 24 229 €, jääb üles küsimus tellingute väärtusest ja selle arvestamisest hüvitatava summa määramisel. Veenvad on kostja selgitused, et väärtuslikud on just tellingud, töölavad ilma tellinguteta ei ole ehituses eesmärgipäraselt kasutatavad. Seega on tõenäoline, et tellingute ja töölavade väärtus koos kataks kõik hageja nõuded.
21.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt, liisingulepingust nr 0168122L tuleneva nõude 15 630,67 € ulatuses, millest põhinõue vara jääkmaksumuse näol on 12 720,04 € ja 2910,63 € enne lepingu ülesütlemist osamaksete tasumisega viivitamise eest arvestatud viivis. Selle summa kohus mõistab välja kostjalt kui käendajalt. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
22.Lisaks põhivõlale taotleb hageja kostjalt välja mõista viivise protsendina põhivõlast alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tuleneb võlausaldaja õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt tuleb viivisemääraks lugeda lepingus kokkulepitud viivisemäär. Liisingulepingu nr 0168122L punktis 5.1. on lepingupooled kokku leppinud viivise määras 0,25 % päevas. TsMS § 367 kohaselt võib nõuda viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest. Kostja
viivisenõudele vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka viivise rahuldatud põhinõudest 0,25% päevas alates 18.04.2012 kuni põhinõude täitmiseni.
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 81,52% ulatuses. Kohus jätab hagi rahuldatud osale vastava osa hageja tasutud riigilõivust kostja kanda, s.o summas 1563 €. Ülejäänud menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel kohus mõistab riigilõivu kostjalt hageja kasuks käesoleva otsusega välja, otsuse jõustumise järel täiendava menetluskulude määramise menetluse läbiviimine ei ole selles asjas otstarbekas. Hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskulu tasumisega viivitamisel viivist seaduses sätestatud määras.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.