Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

2-13-19443 kohtutäitur avaldaja kaebust lahendades, et võlgniku pensionist saab kinni pidada 82,50 eurot kuus, s.o ligi 24%. Avaldaja antud otsusega ei nõustu ja taotleb selle tühistamist ning kohtutäituri kohustamist kinni pidama võlgniku pensionist igakuiselt 127 eurot (neto) tema võla katteks. Võlgnik on hoidunud kuritahtlikult kõrvale võlgnevuse tasumisest ja tasunud seda vaid kohtutäituri kaudu 5 eurot kuus. Kohtutäituri otsus arvestab võlgniku huvisid rohkem kui avaldaja omi. Puudutatud isikute seisukohad Kohtutäitur I. K. (tl 23) kohaselt tuleks jätta avaldaja kaebus rahuldamata. Avaldajal puudub praegu õigus kaevata kohtutäituri tegevusele võlgnikult vara nimekirja saamise küsimuses, sest kohtueelne menetlus ei ole selles osas läbitud. Avaldaja on 16.04.2013. a teatanud, et ei soovi sissenõude pööramist võlgniku ja viimase abikaasa ühisvarale, mistõttu tuleb võlgnevust püüda rahuldada võlgniku lahusvara arvelt. Võlgnik on täitnud kohtutäituri 16.04.2013. a otsust ning tasunud 06.05.2013. a 82,50 eurot võla katteks. Võlgnik vaidleb kaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Seadusega on kindlaks määratud isiku toimetulekupiir, mida on vaja täitemenetluse läbiviimisel arvestada. Kohtutäituril ei ole võimalik praegu sissenõuet pöörata tema ja tema abikaasa ühisvarale, sest viimase suhtes puudub täitedokument. Kohtutäituril saab sissenõuet pöörata vaid tema pensionile ning sedagi vaid 24 euro ulatuses. Kuna lähedased on nõus teda toetama, siis on ta nõustunud kohtutäituri otsusega.

Maakohtu põhjendused Maakohus, tutvunud avaldusega ja uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäituri otsusele tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja poolt kohtule esitatud kaebus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 alusel on avaldajal täitemenetluse osalisena õigus esitada kaebus kohtutäituri otsuse peale, millega kohtutäitur tema kaebuse lahendas (TMS § 217). Arvestades asjaolu, et kohtutäitur määras 16.04.2013. a otsuses (täiteasjas nr 047/2013/391) kindlaks vaid võlgniku pensionist kinnipidamise ulatuse, siis saab käesoleva vaidluse esemeks olla sama küsimus. Seega tuleb maakohtul kontrollida, kas kohtutäituri 16.04.2013. a otsus (täiteasjas nr 047/2013/391) tuleks tühistada kaebuses esitatud asjaoludel või mitte. Kohtul ei ole võimalik praegu võtta seisukohta võlgniku ühisvarale sissenõude pööramise probleemide suhtes, sest selles osas ei ole kohtutäitur veel otsust teinud. Täitetoimikute registri väljavõttest (tl 18-20) nähtub, et kohtutäitur I. K. on täiteasi nr 047/2013/391, mille aluseks on Tartu Maakohtu 21.06.2012. a kohtuotsuss (kriminaalasjas nr 1-12-2279) ning millega on E. A. kohustus hüvitada menetluskuludest 729,60 eurot E. H. (tl 7-8).

2 (3)

2-13-19443

Kohtutäituri 16.04.2013. a otsusega täiteasjas nr 047/2013/391 (tl 11-12) vaadati läbi sissenõudja 03.04.2013. a avaldus võlgniku pensionist nõude katteks kinnipidamise teostamiseks 50 % ulatuses ning otsustati pöörata sissenõue võlgniku pensionile 82,50 euro ulatuses igakuiselt. Nimetatud otsust on aktsepteerinud võlgnik. Sotsiaalkindlustusameti Jõgeva büroo teate kohaselt saab võlgnik igakuiselt penisoni 344,02 eurot ja sotsiaaltoetust 26,85 eurot. Seega saab võlgnik TMS § 131 lg 1 p-des 3 ja 10 sätestatatud sissetulekuid kokku 370,87 euro ulatuses kuus. TMS §-de 130-136 põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Selleks näeb TMS § 131 ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata või millele saab sissenõuet pöörata ainult erandjuhul. Muu hulgas on TMS § 131 lg 1 p-s 3 ja 10 sätestatud, et sissenõuet ei saa pöörata puudega inimese sotsiaaltoetusele ja riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Riiklikust pensionist kinnipidamist reguleerib riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47, mille lõike 1 punkti 1 järgi võib riiklikust pensionist teha kinnipidamisi täitemenetluse seadustiku alusel täidetava lahendi alusel. Riiklikust pensionist kinnipeetav osa arvutatakse RPKS § 47 lg 2 kohaselt pensionärile maksmiseks ettenähtud pensionist, lähtudes riikliku pensioni üldsummast. Tulenevalt sama paragrahvi 3. lõikest võib täitemenetluse seadustiku alusel täidetavate lahendite alusel kinni pidada kuni 50% riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50% rahvapensioni määrast. Seega sätestab riikliku pensionikindlustuse seadus riiklikust pensionist kinnipidamise maksimaalmäära. Samas tuleneb TMS § 132 lg-st 1, et sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 131 lg 2 esimese lause kohaselt, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6–8 nimetatud sissetulekutele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. Vabariigi Valitsuse 10.01.2013. a määruse nr 6 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt on alates 01.01.2013. a töötasu alamäär täistööajaga töötamise korral 320 eurot kuus. Kuna sundtäitmisel on tavaline võlanõue ja võlgnik saab riikliku pensioni ja sotsiaaltoetust, siis taolistele sissetulekutele tegelikult sissenõuet palga alammäära ulatuses võimalik pöörata ei ole. Seega vaatamata kaebuses märgitud asjaoludele (võlgnik on nõuet täitnud väikeste summade kaupa ning avaldaja on ka puudega pensionär ja sissenõustav summa on tema jaoks oluline) ei ole kohtutäituril õigust pöörata võlgniku pensionile sissenõuet TMS § 131 lg 1 p 10 ja lg 2 järgi 320 euro ulatuses kuus, mistõttu avaldaja soov saada võlgniku pensionist võla katteks kohtutäituri poolt määratust suuremat summat (127 eurot kuus) on põhjendamatu. Arvestades asjaolu, et võlgnik on sisuliselt vabatahtlikult olnud nõus andma oma igakuisest pensionist ja sotsiaaltoetusest ära 82,50 eurot, siis pole maakohtul praegu alust kohtutäituri otsuse tühistamiseks. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud, sh kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv – 15 eurot (tl 5) jätta avaldaja kanda TsMS § 172 lg 1 ja 10 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.